KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Asja läbivaatamine Tallinna Halduskohus Dagmar Maastik 12.aprillil 2010.a. Tallinnas 3-09-1866 L.P.u kaebus Tallinna Linnavaraameti 11.
- 2009.a. käskkirja nr 1-2/138 tühistamiseks kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata. Välja mõista L.P.ult AS „Tulika Takso“ kasuks 10 000 (kümme tuhat) krooni menetluskulusid. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates ehk hiljemalt 12.mail 2010.a. Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja arutamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD 27.05.2009.a. Tallinna Linnavalitsuse korraldusega nr 872-k otsustati anda avaliku kirjaliku enampakkumise korras üürile Tallinna linna omandis olevad järgmised teerajatised: Müürivahe tn T1//Suur-Karja tn//Väike-Karja tn//Vana-Posti tn//Kuninga tn//Vana turg//Sauna tn maatükil asuvate teerajatiste osa pindalaga 90 m2(5 taksopeatuse kohta) ning Viru tn ja Viru väljaku kinnisasja osad kokku pindalaga 155 m2(7 taksopeatuse kohta), määrati kinnisasja osade üürile andmise tingimused, rajatiste avalike kirjalike enampakkumiste hindamise kriteeriumid, rajatiste üüri tingimused, enampakkumise võitjaga üürilepingu sõlmimise aeg, võitja kohustus maksta lepingu täitmise tagatisraha, üürileandja õigus lõpetada leping ja üürniku kohustus maksta leppetrahvi; moodustati enampakkumise komisjon(p 9); kohustati transpordiametit tähistama rajatistel taksopeatused, kommunaalametit rajatiste valdust üürnikule üle andma ja lepingu lõppemisel tagasi võtma, munitsipaalpolitsei ametit teostama üürilepingu üle järelevalvet, linnavaraametit korraldama avalikku kirjalikku enampakkumist, sõlmima üürilepingut ja teostama üüri laekumise üle järelevalvet; tunnistati kehtetuks linnavalitsuse 25.02.2009.a. korraldus nr 275-k samade teerajatiste üürile andmise kohta(tl 15-21). 2.07.2009.a. Tallinna Linnavaraameti käskkirjaga nr 1.-2/110 määrati enampakkumise läbiviimise menetlus ning pakkumiste esitamise tähtaeg 28.07.2009.a. kell 10.00 Tallinna Linnavaraametis(tl 22). 6.07.2009.a. avaldati vastav kuulutus ajalehes „Postimees“. 28.07.2009.a. Viru tn ja Viru väljaku kinnisasjade osade taksopeatusena üürile andmiseks korraldatud avalikule kirjalikule enampakkumisele laekunud pakkumiste avamise protokolli nr 1 punktiga 1 tunnistati L.P.u pakkumine pakkumise tingimustele mittevastavaks, kuna esitamata olid Tallinna Linnavalitsuse 27.05.2009.a. korralduses nr 872-k punktides 2.8.11 - 2.8.16 nõutud dokumendid: 1)kinnitus, et kaebaja ei oma ühtegi kriminaal- ega kehtivat liiklus- või ühistranspordialast väärteokaristust, 2)rajatiselt sõitjaid teenindavate taksojuhtide vahel sõlmitud kehtivate kirjalike lepingute koopiad, 3)kinnitus, et pakkujal on vähemalt 30 kuni 5 aasta vanuse takso kasutusõigus või kirjalikud lepingulised suhted vähemalt 30 taksojuhiga, kes teostavad taksovedu kuni 5 aasta vanuste taksodega, 4)taksode nimekiri, milles on näidatud sõiduki mark ja mudel, 5)kinnitus, et pakkuja kasutuses või omandis olevates taksodes on makseterminal kaardimakse sooritamiseks ning taksod on varustatud dispetšerside teenusega, 6)rajatiselt teenust osutavate taksode registreerimistunnistuse koopiad. Protokolli punktiga 2 tunnistati pakkumise tingimustele vastavaks AS “Tulika Takso” pakkumine(tl 39-40). 3.08.2009.a. esitas L.P. komisjonile enampakkumise läbiviimise kohta protesti, milles palus tunnistada enampakkumine nurjunuks(tl 48-51). 10.08.2009.a. protokolliga nr 2 jättis komisjon protesti rahuldamata ja tegi linnavaraameti juhatajale ettepaneku kinnitada kirjaliku enampakkumise võitjaks AS “Tulika Takso”(tl 41-47). 11.08.2009.a. Tallinna Linnavaraameti käskkirjaga nr 1-2/138 kinnitati Viru tn ja Viru väljaku kinnisasjade osade taksopeatusena üürile andmiseks korraldatud avaliku kirjaliku enampakkumise tulemused - enampakkumise võitjaks tunnistati AS “Tulika Takso”(p 1.1) ning L.P. pakkumine tunnistati pakkumise tingimustele mittevastavaks käskkirja lisaks oleva enampakkumise komisjoni 28.07.2009.a. protokollis nr 1 märgitud asjaoludest lähtuvalt(p 1.2); linnamaade osakonnale tehti ülesandeks valmistada ette linnavalitsuse korralduse eelnõu Viru tn ja Viru väljaku kinnisasja osade üürile andmiseks üheks aastaks AS-le “Tulika Takso” üüriga 21 000 kr kuus(p 2.1)(tl 13-14). 9.09.2009.a. Tallinna Linnavalitsuse korraldusega nr 1426-k otsustati anda Viru tn ja Viru väljaku kinnisasjade osade AS-le “Tulika Takso” üheks aastaks üürile(tl. 253). 12.04.2010.a. otsusega haldusasjas nr 3-09-1397 jättis Tallinna Halduskohus rahuldamata L.P. kaebuse Tallinna Linnavalitsuse 27.05.2009.a. korralduse nr 872-k tühistamiseks või õigusvastaseks tunnistamiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja palub vaidlustatud käskkiri tühistada või alternatiivselt tunnistada õigusvastaseks. Vastustaja poolt kehtestatud nõuded on õigusvastased, FIE-de eemaletõrjumine taksopeatuste kasutamisest riivab kaebaja ettevõtlusvabadust. Vastustaja on rikkunud enampakkumise protseduurireegleid ning oleks pidanud tunnistama pakkumise nurjunuks. Enampakkumine kuulutati välja Müürivahe tn T1, Suur-Karja tn, Väike-Karja tn, Vana-Posti tn, Kuninga tn, Vana turg, Sauna tn asuvate teerajatiste ja Viru tn ja Viru väljakul asuvate kinnisasjade osade 2 taksopeatusena väljaüürimiseks. Esitati ainult kaks pakkumist Viru tn ja Viru väljak kinnisasja üürilevõtmiseks, teise taksopeatuse väljaüürimiseks pakkumisi ei esitatud. Kuna enampakkumise eesmärgiks oli mõlema taksopeatuse üürileandmine, kuid pakkumised tehti ainult ühele taksopeatusele, siis jäi enampakkumise eesmärk täitmata, seega enampakkumine nurjus. Kolmas isik oli pakkumiste avamise hetkel 28.07.2009.a. kell 10.05 maksuvõlglane, võla suuruseks oli 399 664 kr + intress 22 969,24 kr. Seega ei vastanud kolmas isik korralduse nr 872-k punktis 2.7.3 sätestatud tingimusele ning tal puudus õigus enampakkumisel osaleda. Kaebaja kahtlustab, et kolmanda isiku enampakkumise tagatisraha ei laekunudki Tallinna Linnavalitsuse kontole, sest linnavaraameti 2.07.2009.a. käskkirjas nr 1-2/110 kehtestatud enampakkumise menetluse tingimused sisaldasid küll kontonumbrit, kuhu tagatisraha kanda, kuid puudus viite2 number. Viitenumbri puudumisel saab reeglina maksekorralduse sooritada, kuid see läheb vahekontole ning kantakse hiljem maksekorralduse sooritaja kontole tagasi. Tulemuseks on raha mittelaekumine soovitud kontole. Praegusel juhul tähendab see, et kolmanda isiku osavõtutasu oli tasumata ning tal polnud õigust enampakkumisest osa võtta. Tallinna Linnavolikogu 29.05.2003.a. määrusega nr 34 kinnitatud „Linnavara kasutusse andmise korra“(edaspidi „linnavara kord“) p 45.3 järgi tunnistab pakkumise korraldaja enampakkumise nurjunuks, kui kirjaliku enampakkumise võitjal polnud õigust enampakkumisel osaleda. Pakkumiste avamisel pole protokolli kantud, millised dokumendid on pakkujate poolt esitatud, välja on toodud vaid kaebaja pakkumise puudused. Nii pole aga tagatud pakkumise läbipaistvus, pakkujate võrdne kohtlemine ning pakkujal pole võimalik kontrollida, kas teise pakkuja poolt on esitatud kõik nõutud dokumendid ning kas need vastavad nõuetele. See viitab uurimisprintsiibi rikkumisele. Kolmas isik pole esitanud korralduse nr 872-k punktis 2.8.
- nimetatud taksoveo eest vastutava isiku koolitustunnistust, mis tähendab, et tema pakkumine ei vastanud enampakkumise tingimustele. Küll aga esitas kaebaja taksoveo eest vastutava isiku koolitustunnistuse. Ühistranspordiseaduse(ÜTS) §-st 38 lg 3 tulenevalt saab pidada taksoveo eest vastutavat isikut ainult siis pädevaks, kui ta on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi(MKM) poolt tunnustatud õppeasutuses läbinud taksovedude eest vastutava isiku koolituskursuse ja sooritanud kursuse kirjaliku lõpueksami. Juriidilisest isikust vedaja vedude eest vastutav isik peab olema läbinud juriidilisest isikust ettevõtja taksoveo eest vastutava isiku koolituse ja omama vastavat tunnistust. MKM-i poolt tunnustatud transpordialase koolituse läbiviijatest omab ainukesena Eestis selle koolituse läbiviimise luba Tallinna Tehnikakõrgkool ning sealt saadud informatsiooni kohaselt pole selles õppeasutuses ükski isik läbinud juriidilise isiku taksoveo eest vastutava isiku koolitust, samuti pole väljastatud ühtegi vastavat tunnistust. Kui kolmandal isikul puudub nimetatud tunnistus, oli talle taksoveoloa andmine õigusvastane, sellest tulnuks ÜTS § 41 lg 1 p 2 alusel keelduda. Vastustaja on ka viivitanud kaebajale enampakkumise tulemuste teatavakstegemisega. Tulemustest sai kaebaja teada alles 17.08.2009.a., mitte aga otsuse tegemisele järgneval tööpäeval. Viivitus, mis tundub esmapilgul olevat tühine, lühendab kaebetähtaega, mis on oma sisult kaebeõiguse piiramine. Samuti ei omanud enampakkumise komisjon sellises isikulises koosseisus õigust pakkumise läbiviimiseks. Linnavalitsuse korralduse nr 872-k p 9 kohaselt tuli moodustada avaliku kirjaliku enampakkumise komisjon, mille liikmeteks pidid olema: Alo Brandt, Andres Harjo, Ruth Pärn, Tarmo Sulg, Helena Koorts ja Angela Reinlaid. Enampakkumise komisjoni koosseisu kuulusid aga: Alo Brandt, Tiit Siimon, Ruth Pärn, Tarmo Sulg ja Aigar Palsner. Kuna komisjoni koosseis oli eelnevalt määratud isikuliselt siis oleks linnavalitsus pidanud andma komisjoni määranud korralduse muutmiseks vastava käskkirja või nägema juba korralduses nr 872-k ette komisjoni asendusliikmete kaasamise. Vastustaja Tallinna Linnavaraamet palub jätta kaebus rahuldamata. Linnavara korra p 40 sätestab, et komisjon loeb enampakkumise nurjunuks, kui ühtegi pakkumist ei esitatud. Seda lauset ei saa tõlgendada selliselt, et üheaegselt mitme objekti enampakkumise läbiviimisel peab enampakkumise õnnestumiseks olema esitatud pakkumine kõikidele objektidele. Kui enampakkumine korraldatakse kahele eraldiseisvale objektile, ei sõltu kummagi objekti enampakkumise õnnestumine sellest, kas teisele objektile on pakkumisi esitatud või mitte. Ühe objekti kasutusse andmise võimalikkus ei sõltu teisest, seega ei oma tähtsust asjaolu, et ühele objektile ei tulnud pakkumisi. Seetõttu puudus ka vajadus pakkumise nurjunuks tunnistamiseks. Kaebaja väited kolmanda isiku maksuvõla osas on alusetud. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse poolt 10.07.2009.a. väljastatud tõendist nr 8-8/10859 nähtuvalt puudusid AS-l ”Tulika Takso” seisuga 10.07.2009.a. maksuvõlad. Samuti on Tallinna Linnakantselei finantsteenistuse 16.07.2009.a. teatisega nr FK-1/4794 tõendatud, et ettevõttel puuduvad ka kohalike maksude võlad. Lisaks kontrolliti kolmanda isiku maksuvõlgade olemasolu ka enampakkumise menetluse käigus ning 28.07.2009.a. teostatud elektroonilisest päringust nähtub, et sama päeva seisuga kolmandal isikul maksuvõlg puudus. Täiendavalt kontrolliti maksuvõlgade olemasolu 3 4.08.2009.a. ning elektrooniline päring näitas jällegi, et kolmandal isikul maksuvõlgu polnud. Samuti on väär kaebaja väide, et kolmanda isiku enampakkumise raha pole laekunud linnavalitsuse kontole. Vastustaja poole kohtule esitatud maksekorralduste väljavõtetest nähtuvalt on kolmas isik nõutud summad tasunud. Teede- ja sideministri 20.06.2000.a. määruse nr 49 „Sõitjateveo korraldamise eest vastutava isiku kvalifikatsiooninõuete, koolituskursuse õppekava, koolitustunnistuse vormi ning kõrgkoolide ja nendes ettevalmistatavate erialade loetelu, mille lõpetajale antud kõrgkoolidiplom vastab vedude eest vastutavale isikule esitatavatele kvalifikatsiooninõuetele”(edaspidi „määrus nr 49“) järgi kasutatakse sõitjateveol kolme erinevat liiki vedude eest vastutava isiku koolitustunnistust: riigisisese sõitjateveo korraldamisel, rahvusvahelise sõitjateveo korraldamisel ning füüsilisest isikust ettevõtja poolt sõitjateveo korraldamisel. Riigisisese ja rahvusvahelise sõitjateveo eest vastutava isiku vastavust seaduse ja määruse nõuetele tõendab tunnistus, mille annab koolitust teostav õppeasutus koolituse läbinud ja eksami edukalt sooritanud isikule. Kolmas isik esitas pakkumise tegemisel taksoveo eest vastutava isiku koolituse tunnistuse, mis on väljastatud 23.03.2004.a. Meelis Nõlvaku nimele, kes omab Tallinna Tehnikakõrgkooli rahvusvahelise sõitjateveo korraldamise eest vastutava isiku ametialase pädevuse tunnistust nr 0247R. Tulenevalt määruse nr 49 §-st 2 omab kõnealune isik seega juriidilisest isikust ettevõtja taksoveoloa alusel korraldatava taksoveo eest vastutava isiku teadmisi. Vastustaja arvates võib juriidilise isiku taksoveo puhul vastutaval isikul olla ka rahvusvahelise sõitjateveo korraldamise eest vastutava isiku ametialast pädevust tõendav tunnistus. Seda arvamust toetab ka tõik, et taksoveo eest vastutava isiku koolituse maht on nõutust suurem, mistõttu tuleb see igal juhul lugeda nõuetele vastavaks. Kaebaja kaebeõigust pole piiratud enampakkumise tulemuste teatavakstegemisel tekkinud viivitusega. Halduskohtumenetluse seadustiku(HKMS) § 9 lg 1 järgi hakkab 30-päevane kaebetähtaeg kulgema haldusakti teatavakstegemisest. Haldusakti andmise ja teatavakstegemise vaheline aeg ei lühenda kaebetähtaega, kuna kaebetähtaeg on sõltuvuses üksnes ajahetkest, millal haldusakt selle adressaadile teatavaks tehti. Avaliku teenistuse seaduse(ATS) § 107 p 2 kohaselt peatub teenistussuhe puhkuse ajaks. Transpordiameti juhataja Andres Harjo, linnavaraameti linnamaade osakonna peaspetsialist Helena Koortsi ja Kesklinna Valitsuse rendipindade osakonna peaspetsialist Angela Reinlaidi teenistussuhe oli komisjoni koosoleku toimumise ajal peatunud seoses puhkusel viibimisega. Komisjoni töös osalesid puhkusel olevate liikmete asendajad ning asendamine toimus kooskõlas seaduste ning Tallinna linna õigusaktidega. Asendusteenistujad ei saanud mõjutada komisjoni pädevust ega otsustusvõimet. Konkreetse valdkonna ülesannete täitmise tagamiseks moodustatakse komisjonid vastava valdkonna ametikohtadest ametikohtade-põhiselt eesmärgiga tagada komisjonile pandud ülesande täitmiseks vajalik kompetents ja juhtimistase ning ülesande sujuv ja tõrgeteta täitmine. Ametikohtadele esitatavad nõuded ja teenistuskohustused tulenevad vastava ametikoha ametijuhendist. Kui komisjon oleks moodustatud ainult isikupõhiselt, võiks tekkida olukordi, kus komisjonil polekski võimalik talle pandud ülesandeid täita, sest alati võib mõni konkreetne komisjoni liige olla samal ajal seotud teiste teenistuskohustustega ning komisjon muutuks tegutsemisvõimetuks. Seetõttu on komisjonide efektiivse toimimise eesmärgil vajalik, et komisjoni liikme eemaloleku ajal asendaks teda mõni teine isik. Kaebaja pole näidanud, millised vastustaja kehtestatud nõuded on õigusvastased ja vastuolus kehtiva õigusega, väites vaid üldsõnaliselt, et vastustaja tegevus põhjustab FIE-de eemaletõrjumise taksopeatuste kasutamisest, mis on ettevõtlusvabaduse piiramine. Enampakkumine toimus menetluses, mis võimaldas võrdsetel alustel osaleda kõigil põhjendatud nõuetele vastavatel isikutel. Kaebajal oli õigus ja võimalus sarnaselt teiste taksoteenuse osutajatega osaleda konkursil ja teha omapoolne pakkumine, kui ta soovis korralduses toodud tingimustel nendel kohtadel taksoteenust osutada. Käskkirjaga kinnitati enampakkumise tulemused vastavalt linnavalitsuse korraldusega nr 872-k määratud tingimustele. Komisjon kontrollis pakkumiste vastavust tingimustele ja otsustas et kaebaja pakkumine neile ei vasta. Alusetu on kaebaja nõudmine, et pakkumiste avamise protokollis oleks pidanud olema kirjas, millised dokumendid on pakkujate poolt esitatud. Linnavara korra p 41 kohaselt tehakse enampakkumise protokolli tähtaegselt esitatud, kuid nõue4 tele mittevastava pakkumise kohta märge nõuetele mittevastavuse põhjuste kohta. Seega ei kanta protokolli nõuetele vastava pakkumise lisade loetelu, vaid üksnes nõuetele mittevastava pakkumise puudused. Vastupidine menetluskäik oleks ilmselgelt ebaökonoomne, kuna pole otstarbekas kanda protokolli nõuetele vastava pakkumise sisu ja sellele lisatud dokumentide loetelu, kui kõik see on niikuinii pakkumise materjali hulgas juba olemas. Nõuetele mittevastava pakkumise puuduste märkimine protokolli on vajalik selleks, et oleks tuvastatud puuduste esinemine ja nende konkreetne sisu. Niisugune menetluskord aitab puudustega pakkumise esitajal selgitada pakkumises esinevate puuduste olemasolu ning vajadusel vaidlustada pakkumise läbiviimine. Kaebaja pole väitnud, et protokolli p-s 1 märgitud tema kohta käivad puudused oleksid ebaõiged või põhjendamata. Kaebaja pole esitanud ühtki argumenti selle kohta, kuidas kolmanda isiku enampakkumise võitjaks tunnistamine tema õigusi rikub. Käskkiri ei saa rikkuda kaebaja õigusi, kuna ta tunnistati pakkumise tingimustele mittevastavaks. Kaebuse rahuldamise korral ei toimuks kaebaja õiguste sfääris midagi. Väidetavalt toob käskkiri kaasa kaebaja õiguste piiramise taksoveoteenuse osutamisel. Kaebajal puudub õigus kasutada kohaliku omavalitsuse territooriumi või sellel asuvaid kohalikule omavalitsusele kuuluvaid kinnistuid piiramatult oma äritegevuseks. Kaebajal ei ole ka täna õigust vaidlusalustel kinnistutel osutada taksoteenust ja kasutada neid tänavaosi taksopeatusena, sest neid taksopeatusi varem polnud ja seal kehtis parkimise keeld. Isegi kui käskkiri tühistataks, ei teki kaebajal õiguslikku alust Viru tänava ja Viru väljaku kinnistute osi kasutada. Kuigi tegemist on avaliku ruumiga, on need Tallinna linna omandis olevad kinnistud, mille kasutusse andmise pädevus ning kasutusse andmise otstarbe ja viisi üle otsustamise õigus on linnal. Teeseaduse(TeeS) § 29 lg 3 kohaselt on avalikult kasutatava tee omanikul õigus anda teemaad maakasutust reguleerivate õigusaktide kohaselt kasutada teisele isikule ilma hoonestusõiguseta tingimusel, et see ei raskenda teehoidu ega halvenda liiklusolusid. Liiklusseaduse § 2 lg 4 järgi korraldab kohalik omavalitsus liiklust ja tagab liiklusohutuse oma haldusterritooriumil. Linnavara oma äritegevuses kasutamise õigus ei tulene üksnes asjaolust, et tegemist on tänava osaga. Vastasel juhul võiks igaüks mistahes talle sobival eesmärgil kasutada kõiki riigile ja kohalikule omavalitsusele kuuluvaid asju, kuna neil võib olla avalik-õiguslik iseloom. Kesklinna piirkonnas asub 30 avalikku taksopeatust ligikaudu 100 taksokohaga, mida kaebajal on haldusakti kehtimisest sõltumatult võimalik kasutada. Lisaks on peatused eramaal ligikaudu 150 taksokohaga. Ühtegi olemasolevat taksopeatust või -kohta ei likvideerita ja seega kaebaja taksoteenuse osutamise võimalusi praeguse seisuga võrreldes ei piirata. Kolmas isik AS „Tulika Takso“ palub jätta kaebus rahuldamata ning nõustub vastustaja seisukohtadega. Kaebaja väited on väärad ja kohut eksitavad. Kaebaja eesmärk on takistada nii kaua kui võimalik Tallinna vanalinnas ja kesklinnas kvaliteetse taksoteenuse tagamiseks linnavalitsuse poolt rajatavate taksopeatuste üürile andmist, säilitamaks avalike huvidega vastuolus olevat olukorda. Avalik huvi nähtub korraldusest nr 872-k ja selle seletuskirjast. Kaebaja kasutuses ei ole nõutud arvu nõuetele vastavaid taksosid ja tal pole sõlmitud ka lepinguid vähemalt kolmekümne taksojuhiga, mistõttu tunnistati tema pakkumine mittevastavaks. Kaebaja pole vaidlustanud asjaolu, et tema pakkumises olid komisjoni protokollis nimetatud puudused. Seega isegi kui kaebus rahuldatakse ja vaidlustatud käskkiri tühistatakse, poleks kaebajal ikkagi võimalik uuel enampakkumisel tingimustele vastava pakkumise esitamine. Kaebaja esitas nõuetele mittevastava pakkumise eesmärgil, et ta formaalselt pakkujana saaks esitada halduskohtusse kaebuse ja seeläbi püüaks menetlusõigusi kuritarvitades takistada kõnealuste taksopeatuste üürileandmist, et tagada võimalus taksoveo eeskirju eirava tegevuse jätkamiseks. Pole ka rikutud enampakkumise protseduurireegleid sellega, et pakkumiste avamisel pole protokolli kantud, millised dokumendid on pakkujate poolt esitatud. Kaebaja viibis 28.07.2009.a. pakkumiste avamise juures ning talle oli seetõttu ka juba protesti esitamise ajal täpselt teada missugused dokumendid pakkujad esitasid. Pealegi polnuks kaebajal pakkumiste dokumentidega tutvumiseks vaja kaebust esitada, piisanuks vastava sooviga vastustaja poole pöörduda. Enampakkumise eesmärgi väidetav täitmata jäämine pole enampakkumise nurjunuks tunnistamise aluseks. Pealegi ei jäänud eesmärk täitmata, sest ei korraldusest ega selle seletuskirjast tulene, et 5 enampakkumise eesmärk loetakse täidetuks vaid juhul, kui mõlemale objektile esitatakse pakkumised. Kolmas isik teostas nii tagatisraha kui ka tagastamatu osavõtutasu maksed 27.
- 2009.a. koos viitenumbriga ning mõlemad maksed laekusid 27.07.2009.a. linnavalitsuse kontole, mille kohta väljastas vastustaja ka vastavad pangateatised. Vaidlustatud haldusakt ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebaja ei kaota võimalust saada kõnealune taksopeatus teenuse osutamiseks enda kasutusse, sest kaevatav haldusakt ei sisalda otsust anda taksopeatus kellegi kasutusse. Samuti esineb oluline avalik huvi Tallinna linnas taksonduse probleemide lahendamiseks ning korralduses nr 872-k ettenähtud tingimused on põhjendatud ja sobivad abinõud selle eesmärgi saavutamiseks. Isegi kui pakkujatele kehtestatud nõuded ka peaksid riivama FIE-st taksojuhtide ettevõtlusvabadust on see riive kaalukast avalikust huvist tingituna põhjendatud ja õiguspärane. KOHTU PÕHJENDUSED Käsitletavas haldusasjas 17.09.2009.a. tehtud määruses on Tallinna Ringkonnakohus asunud seisukohale, et tulenevalt linnavara korra punktidest 4(vara antakse kasutusse kasutuslepinguga, mis sõlmitakse samas korras sätestatust lähtuvalt haldusakti alusel, millele eelneb vara kasutusse saaja kindlaksmääramine avalikul enampakkumisel või läbirääkimistega pakkumisel.), 21(pakkumise korraldamise otsus, pakkumise läbiviimine ja selle tulemuste kinnitamine on osaks vara kasutusse andmise otsuse ja kasutuslepingu sõlmimise ettevalmistamisest ning pole aluseks vara kasutusse andmisega seonduvate tsiviilõiguslike õiguste ja huvide tekkimisele), 15(vara kasutusse andmise otsuse teeb volikogu, valitsus, vara valitseja või valitsema volitatud asutus), 5(vara kasutusse andmise haldusaktiks on linnavolikogu otsus, linnavalitsuse korraldus, vara valitseja või valitsema volitatud asutuse käskkiri), 20(pakkumise korraldamise otsustajaks on organ, kes on pädev otsustama vara kasutusse andmist) ja 23(pakkumise korraldajaks on vara valitseja, kui pakkumise korraldamise otsuses pole kindlaks määratud teisiti) ning korraldusest nr 872-k, milles linnavalitsus tegi küll linnavaraametile ülesandeks korraldada enampakkumine kommunaalameti valitsemisel oleva linnavara üürile andmiseks ja andis volituse ka üürilepingu sõlmimiseks, pole linnavaraamet siiski pädev organ otsustama vara kasutusse andmist. Et linnavaraamet pole vaidlustatud käskkirjaga teinud vara kasutusse andmise otsust, nähtub ka sellest, et käskkirjaga tehti linnamaade osakonnale ülesandeks valmistada ette vara kasutusse andmise haldusakti – linnavalitsuse korralduse – eelnõu. Ringkonnakohus juhtis tähelepanu, et ehkki linnavara korra p 44 nimetab punktis 46 sätestatud enampakkumise tulemuste kinnitamise otsust haldusaktiks, pole vähemalt enampakkumise võitjaks tunnistamise puhul tegemist haldusaktiga, millega oleks lõplikult kindlaks tehtud AS „Tulika Takso“ õigus saada vara kasutusse, sest vara kasutusse andmise otsuse teeb(haldusakti annab) linnavalitsus. Seega on linnavara korrast ja käskkirjast nähtuvalt üürilepingu sõlmimise aluseks linnavalitsuse korraldus. Kuna linnavara korrast ei nähtu, et enampakkumise korraldaja(linnavaraameti) otsustusele tunnistada kaebaja pakkumine pakkumise teates märgitud ja pakkumise korraldamise otsustaja(linnavalitsuse) poolt määratud tingimustele mittevastavaks, peaks järgnema veel vara kasutusse andja haldusakt(korra punktis 6 sätestatud vara kasutusse andmise haldusakti sisunõuded sellise otsuse tegemist ette ei näe), võib kaebaja enampakkumiselt kõrvaldamise osas pidada linnavaraameti käskkirja lõplikuks otsuseks. Enampakkumisel osalejana on kaebajal õigus tema enampakkumiselt kõrvaldamist kohtus vaidlustada. Seega on vaidlustatud käskkiri osas, millega tunnistati enampakkumise võitjaks AS “Tulika Takso”(p 1.1), käsitatav eelhaldusaktina, mis on vaidlustatav üksnes koos lõpliku haldusaktiga, s.o. linnavalitsuse 9.09.2009.a. korraldusega nr 1426-k, millega linnavalitsus viitega 27.05.2009.a. korraldusele nr 872-k ja vaidlusalusele käskkirjale otsustas Viru tn ja Viru väljaku kinnisasja osa ASle „Tulika Takso“ üheks aastaks üürile anda. Vaatamata Tallinna Ringkonnakohtu ülalmärgitud tähelepanujuhtimisele kaebaja korraldust nr 1426-k ei vaidlustanud. Eeltoodust nähtuvalt kaevatud käskkirja p 1.1 ei riku ega saagi rikkuda kaebaja õigusi, mistõttu ei pea kohus ka kontrollima, kas see käskkirjapunkt on õigusvastane kaebuses märgitud asjaoludel. Kaebus jääb selles osas rahuldamata. 6 Osas, millega kaebaja pakkumine tunnistati pakkumise tingimustele mittevastavaks, on kaebajal õigus käskkirja vaidlustada. Alljärgnevalt käsitleb kohus kaebust sellest aspektist. Alusetu on kaebaja nõudmine, et kuivõrd Tallinna Linnavalitsuse 27.05.2009.a. korralduse nr 872-k alusel läbiviidud enampakkumise eesmärgiks oli kahe taksopeatuse üürileandmine, kuid pakkumised tehti ainult Viru tn ja Viru väljaku kinnisasja üürilevõtmiseks, jäi enampakkumise eesmärk täitmata ning enampakkumine tulnuks tunnistada nurjunuks. Nimetatud korralduse punktis 2.
- on üheseltmõistetavalt kirjas, et pakkuja võib esitada ainult ühe pakkumise, s.t. kas punktis 1.1 (Müürivahe tn T1, Suur-Karja tn, Väike-Karja tn, Vana-Posti tn, Kuninga tn, Vana turg, Sauna tn maatükil asuvate teerajatiste osa) või punktides 1.2 ja 1.3(Viru tn ja Viru väljaku kinnisasja osad) nimetatud rajatiste üürile saamiseks. Et pakkumine korraldatakse kahe eraldiseisva taksopeatuse üürileandmiseks nähtub ka punktidest 1.1-1.4, 2-2.3, 2.8.2, 2.8.4, 2.8.19, 3.1.1 ja 3.1.
- Kui enampakkumine korraldatakse kahele eraldiseisvale objektile, ei sõltu kummagi objekti enampakkumise õnnestumine sellest, kas teisele objektile on pakkumisi esitatud või mitte. Kohus nõustub vastustajaga, et linnavara korra p 40, mis sätestab, et komisjon loeb enampakkumise nurjunuks, kui ühtegi pakkumist ei esitatud, ei saa tõlgendada selliselt, et üheaegselt mitme objekti enampakkumise läbiviimisel peab enampakkumise õnnestumiseks olema esitatud pakkumine kõikidele objektidele. Kaebaja ise pole oma tõlgenduse kinnituseks esitanud ka ühtegi mõistlikku põhjendust. Kohtu arvates oleks kaebaja tõlgenduse praktikas rakendamine absurdne ja majanduslikult kahjulik. Ekslik on kaebaja arvamus, et korralduse nr 872-k punktiga 9 määrati avaliku kirjaliku enampakkumise komisjoni liikmed isikuliselt. Kohus nõustub vastustajaga, et komisjonile pandud ülesannete täitmiseks vajaliku kompetentsi ja juhtimistaseme ning ülesannete sujuva ja tõrgeteta täitmise tagamiseks moodustatakse komisjon vastava valdkonna ametikohtadest, mitte neid kohti hetkel täitvatest isikutest. Osundatud sättes on küll lisaks komisjoni esimehe ja liikmete ametikohtadele kirjas ka neil kohtadel töötavate isikute nimed, kuid see ei tähenda, et ajal, mil kõnealuste isikute teenistussuhe on mingil põhjusel peatunud, ei või neid ametikohal asendavad isikud asendada ka komisjonis. Vastavalt HKMS §-le 9 lg 1 hakkab tühistamiskaebuse halduskohtusse esitamise 30-päevane tähtaeg kulgema haldusakti teatavakstegemisest. Seega haldusakti andmise ja teatavakstegemise vaheline aeg ei lühenda kaebetähtaega. Asjaolu, et kaebaja sai vaidlustatud käskkirjast teada alles 17.08.2009.a., mitte aga otsuse tegemisele järgneval tööpäeval, s.o. 12.08.2009.a., ei muuda käskkirja õigusvastaseks. See asjaolu omaks tähtsust kaebetähtaja ennistamise küsimuse lahendamisel, kuid kaebaja on oma kaebuse esitanud tähtaegselt. Vaidlustatud käskkirja punktiga 1.2 tunnistati kaebaja pakkumine pakkumise tingimustele mittevastavaks, kuna esitamata olid korralduse nr 872-k punktides 2.8.11 - 2.8.16 nõutud dokumendid. Kaebaja taotluse nimetatud korralduse tühistamiseks või õigusvastaseks tunnistamiseks jättis kohus 2.04.2010.a. otsusega haldusasjas nr 1397 rahuldamata. Kohus leidis, et korraldus on seaduslik ja põhjendatud; riivab küll võrdsuspõhiõiguse ja ettevõtlusvabaduse kaitseala, kuid riive on korralduses loetletud eesmärkide saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas, mistõttu korraldusega kehtestatud piirangud on proportsionaalsed ja põhiseadusega kooskõlas. Kuna kaebaja poolt Viru tn ja Viru väljaku kinnisasjade osade taksopeatusena üürile võtmiseks esitatud pakkumine ei vastanud korralduses nr 872 esitatud tingimustele, on tema pakkumise mittevastavaks tunnistamine õiguspärane. Kaebus jääb ka selles osas rahuldamata. Vastavalt HKMS §-le 92 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti(lg 1). Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele(lg 7). Kolmas isik palub kaebajalt menetluskuludena välja mõista 89 460 kr õigusabikulusid. Kohus leiab, et haldusasja keerukust ja kestust arvestades on vajalikud ja põhjendatud menetluskulud 10 000 kr. Kohtunik: D.Maastik 7