2-10-63819/8

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill
2. a, Narva Tsiviilasja number 2-10-62819 Tsiviilasi Menetlustoiming Narva linna (Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu) avaldus täisealise isiku J. D.`i üle seatud eestkoste pikendamiseks Eestkoste pikendamine, kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Avaldaja: esindajad Narva linn (Narva linna Sotsiaalabiameti registrikood 75009148, Linda 4, 20309 sotsiaalabiamet@narva.ee ) kaudu; Narva, Puudutatud isikud: J. D. (IK xxx, elukoht xxx) tema esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob tiinamare@hot.ee Z. D. (IKxxx, elukoht xxx) V. D. (IKxxx, elukoht xxx) RESOLUTSIOON
3. Avaldus rahuldada.
4. Pikendada J. D.`i (isikukood xxx) üle seatud eestkostet viieks aastaks, so kuni
5. aprillini
6. a.
7. Määrata J. D.`i eestkostjaks Z. D. (isikukood xxx).
8. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja, kelle õigus ja kohustus on eestkostetava varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitsmine oma ülesannete piirides.
9. Eestkostja ülesanneteks on J. D.`i esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuste ja ravi tagamine.
10. Eestkostja on kohustatud eestkostetava vara valitsemise ja muude ülesannete täitmise kohta esitama Viru Maakohtule kirjaliku aruande kord aastas. Esimese aruande esitamise aeg on 30.04.
11. a. Määruse jõustumine ja edasikaebamise kord Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse eestkostjale teatavakstegemisest. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest eestkostja, eestkostetav, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud usaldusisik või eestkostetava elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Asjaolud
12. Viru Maakohtu menetluses on Narva linna avaldus piiratud teovõimega täisealisele isikule D.`ile seatud eestkoste pikendamiseks. Avalduse kohaselt on Narva Linnakohtu 18.04.
13. a otsusega tähtajatult määratud J. D.`i eestkostjaks Z. D.ja (eestkostetava ema). J. D. on psüühikahäiretega isik, tema diagnoos on paranoidne skisofreenia. Avaldaja palub eestkoste tähtaega pikendada.
14. 05.01.
15. a määras kohus J. D.`ile õigusabi osutaja riigi arvel, riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kohustuseta. J. D.`it esindas menetluses vandeadvokaat Tiina Mare Hiob.
16. 04.02.
17. a määras kohus ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi. Ekspertiisi teostas SA Narva Haigla psühhiaater, riiklikult tunnustatud ekspert Valdur Püks.
18. J. D.`i esindaja esitas kohtule arvamuse 07.03.
19. a, ekspert kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti 12.04.
20. a, kohus kuulas puudutatud isikud Z. D. ja V. D.`i ära 04.02.
21. a. Kohtumääruse põhjendused ja järeldus
22. Kohus oma järelduses juhindub Perekonnaseaduse (PkS) §-dest 202-207, TsÜS §-st 8 lg 2 ja 3 ning TsMS §-dest 522-
24. TsÜS § 8 lg 2 sätestab, et isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime.
25. PkS § 203 lg 1 kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida määrab kohus talle eestkostja. § 204 lg 1 sätestab, et eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma, seejuures arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid ning lg 4 kohaselt võib isiku eestkostjaks määrata tema nõusolekul.
26. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 9 lg 2 alusel peab kohus TsMS § 526 lg 2 p 5 järgi otsustama eestkoste lõpetamise või pikendamise.
27. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nr 53 nähtub, et J. D. on psühhiaatri jälgimisel
28. aastast. Käesoleval ajal on VEK-i otsusega määratud raske puue ja 100% töövõime kaotus. Hospitaliseeritud on ta olnud mitukümmend korda, viimane kord 20.01-10.02.
29. a. Diagnoos – paranoidne skisofreenia, episoodiline stabiilse defektiga. Uuritav on ajas ja kohas orienteeritud, situatsioonis puudulikult. Luuluid eitab, kuid tema käitumisest võib nende olemasolu oletada. Mõtlemine ataktiline, kiirenenud. Esinevad imperatiivse sisuga kuulmismeelepetted. Emotsionaalselt ebaadekvaatne, iseseisvalt peaaegu millegagi ei tegele, ümbritseva suhtes huvi ei avalda, intellektuaalne tase on sekundaarselt alanenud, haiguskriitika puudub ja haigeks ennast ei pea. Uuritav kannatab raske vaimse haiguse all paranoidse skisofreenia vormis. Uuritav ei ole suuteline kestvalt aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima, oma elu iseseisvalt korraldama, langetama otsuseid, tegema tehinguid. Uuritav vajab eestkostet.
30. J. D.`i esindaja kohtus J., Z. ja V. D.i`ga Narvas. Esindaja on veendunud, et J. D. vajab jätkuvalt eestkostet. J. D. ei ole suuteline oma elu iseseisvalt korraldama. J. D.`i ja tema ema Z. D. suhted on head ja ta on sobilik eestkostja.
31. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et J. D. on piiratud teovõimega. ja ta vajab jätkuvalt eestkostet.
32. PkS § 204 lg 1 sätestab, et eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma, seejuures arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. Kohtu arvates on Z. D. sobilik eestkostja, kuna on olnud eestkostjaks
33. aastast, on eestkostetava lähedane isik (ema) ning kohtul puuduvad andmed selle kohta, et ta oleks tegutsenud eestkostetava huvide vastaselt. Kohtunik