lg 7 kohaselt seoses kompromissi sõlmimisega, määrab kohus lõplikult tasumisele kuuluva riigilõivu suuruseks 3000 krooni ehk 191,73 (ükssada üheksakümmend üks eurot ja 73 senti) eurot, millest hagejatel on tasutud 2500 krooni ehk 159,78 (ükssada viiskümmend üheksa eurot ja 78 senti) eurot. Seega kuulub hagejatel tasumisele veel 500 krooni ehk 31,96 (kolmkümmend üks eurot ja 96 senti) eurot, mis tuleb tasuda 15.aprilliks 2011.a. 5. Saata kohtumäärus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale, millega kohus kinnitas kompromissi võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 2 (kahe) päeva jooksul arvates kohtumääruse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 25,56 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „käesoleva tsiviilasja number, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule. Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on M K ja V K hagi NM vastu kaasomandi lõpetamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks. Pooled esitasid 25.03.2011.a. kohtule kompromissi, mille paluvad kinnitada ja tsiviilasja menetluse lõpetada. Pooled kinnitavad, et on teadlikud kohtu poolt kompromissi kinnitamise tagajärgedest ja tsiviilasja menetluse lõpetamisest. Pooled paluvad lühendada kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuseesitamise tähtaega 2 (kahele) päevale. Kohtumääruse põhjendused
lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Vastavalt § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et poolte poolt esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas
lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.
§-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle.
lg 8 sätestab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslike tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Pooled on kokku leppinud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamise kahele päevale.
lg 7 alusel võib kohus kompromissi sõlmimise tõttu ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.
lg 7 kohaselt seoses kompromissi sõlmimisega, määrab kohus lõplikult tasumisele kuuluva riigilõivu suuruseks 3000 krooni ehk 191,73 eurot, millest hagejatel on tasutud 2500 krooni ehk 159,78 eurot. Seega kuulub hagejatel tasumisele veel 500 krooni ehk 31,96 eurot, mis tuleb tasuda 15.aprilliks 2011.a.
lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et hagi esitamise eest tasumisele kuuluv riigilõiv jääb hagejate kanda. Ülejäänud kohtuvaidlusega seotud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Peeter Pällin Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.