sätestatud üleskutsemenetluse läbiviimiseks, väljaandes Ametlikud Teadaanded vastava teate avaldamiseks ja kohtule
sätestatud pärandvara nimekirja esitamiseks kolm kuud alates kohtumääruse kättesaamisest.
) § 110 lg 1 kohaselt võib kohus pärandaja surma korral rakendada pärandvara hoiumeetmeid.
lg 2 p 1 järgi on pärandvara hoiumeetmeks pärandvara valitsemise korraldamine ning
lg 1 alusel võib pärandvara hoiumeetmeid kohaldada kuni pärandi vastuvõtmiseni pärijate poolt, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
lg 1 pärandvara valitsemiseks nimetab kohus pärandi hooldaja, kellele kohus võib anda korraldusi vara valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks.
lg 2 kohaselt hooldajaks võib olla isik, kes saab pärandvara nõuetekohaselt valitseda ja kes on sobiv hooldaja kohustusi täitma. Kohus võib hooldaja, kes pärandvara nõuetekohaselt ei valitse, hooldaja kohustustest vabastada.
lg 3 p 1-5 järgi hooldaja on kohustatud vara heaperemehelikult valitsema ning tagama selle säilimise; andma pärandvara arvel ülalpidamist käesoleva seaduse §-s 132 nimetatud isikule; täitma pärandvara arvel pärandvaraga seotud kohustused; aru andma vara valitsemisest kohtule ja pärijatele; võtma käesoleva seaduse § 111 lõikes 3 nimetatud juhul, samuti muul juhul, kui see on vajalik pärandvara säilimise tagamiseks, pärija või kolmanda isiku valduses oleva pärandvara oma valdusesse või tagama muul viisil selle eraldamise pärija varast.
lg 4 sätestab, et hooldaja võib pärandvara käsutada üksnes oma kohustuste täitmiseks ja pärandvara valitsemisega seonduvate kulude katmiseks. Hooldajal ei ole õigust kohtu loata käsutada pärandvara hulka kuuluvat kinnisasja.
lg 5 alusel pärijal ei ole õigust käsutada pärandvara, mis on antud hooldaja valitseda.
lg 7 järgi kui pärija ei ole selgunud kuue kuu jooksul pärandi avanemisest arvates, samuti juhul, kui pärandi vastu võtnud pärija ei ole kuue kuu jooksul pärandi vastuvõtmisest arvates asunud pärandvara valitsema, võib pärandi hooldaja pärast inventuuri tegemist pärandvara müüa ning hoiustada pärandvara müügist saadu. Sellisel juhul ei kohaldata
lg-s 4 sätestatut.
lg 2 sätestab, et kui hooldus on määratud vastavalt
lg-le 3, on hooldaja kohustatud pärast pärandvara nimekirja koostamist rahuldama pärandvara arvel kõik pärandvara nimekirja kantud nõuded
§-s 142 nimetatud järjekorras. Pärandvara ei või pärijale välja anda enne nõuete rahuldamist. Kui hooldaja või pärija esitatud nõude vaidlustab, otsustab nõude rahuldamise võlausaldaja hagiavalduse alusel kohus. Pärandvara hooldajaks nimetamiseks on kohtule andnud nõusoleku OS, seega on kohus seisukohal, et M P pärandvara hooldajaks tuleb määrata OS, kellel tuleb täita pärimisseadusega pandud kohustusi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 589 lg 1 kohaselt pärandvarasse kuuluva kinnisasja võõrandamiseks loa saamise avalduse võib pärandi hooldaja esitada pärandi hoiumeetmeid rakendanud kohtule. Avaldaja on kohtult taotlenud M P pärandvara hooldajale loa andmist pärandvarasse kuuluva korteri reg osa nr XXX müümiseks. Avalduse kohaselt on kõnealuse korteri osas kommunaalkulude võlgnevus, mis avalduse esitamise aja seisuga moodustas 18 174,20 krooni. Avaldaja taotleb loa andmist kõnealuse korteri müümiseks, et müügist saadud vahendite arvel tasuda pärandaja võlgnevusi. Kohus leiab, et avaldaja taotlus on põhjendatud ning pärandvara hooldajale tuleb anda luba müüa M P pärandvarasse kuuluv korter reg osa nr XXX. Korteril lasub suur võlgnevus, mis korteri võõrandamata jätmisel ajas suureneb. Avaldaja arvates korteri väärtus tekkinud võlgnevust ei kata juba praegu.
lg 1 teise lause kohaselt koos pärandi hooldaja nimetamisega määrab kohus pärandi inventuuri tegijaks kohtutäituri, kohaldades vastavalt
–141.
kohaselt, notar määrab inventuuri tegijaks kohtutäituri, kelle tööpiirkonnas pärand avanes. Kui pärand avanes välisriigis, määrab notar inventuuri tegijaks kohtutäituri, kelle tööpiirkonnas asub pärandvara hulka kuuluv kinnisasi. Kui pärand avanes välisriigis ja pärandvara hulka ei kuulu Eestis asuvat kinnisasja, määrab notar kohtutäituri omal äranägemisel.
lg 1-7 kohaselt, inventuuri nõude esitaja esitab inventuuri tegijale nimekirja talle teada olevast pärandvarast ja pärandvaraga seotud kohustustest. Inventuuri tegija võib anda inventuuri nõude esitajale tähtaja esitatud nimekirja täiendamiseks. Notar 3
lg 1 kohaselt, pärandaja kohustuste kindlakstegemiseks tuleb inventuuri käigus viia läbi üleskutsemenetlus. Sama § lõike 2 punktide 1-3 ning lõike 3 kohaselt, üleskutsemenetluse läbiviimiseks avaldab inventuuri tegija ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja üleriigilise levikuga päevalehes teate, mis peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: teade pärandaja surmast ja sellest, et pärija või muu õigustatud isik nõuab pärandi inventuuri; üleskutse pärandvara suhtes nõudeid ja õigusi omavatele isikutele teatada oma nõuetest ja õigustest inventuuri tegijale ühe kuu jooksul üleskutse avaldamisest arvates; nõudest või õigusest tähtaegselt teatamata jätmise tagajärjed. Üleskutsemenetluses ei pea teatama nõuetest, mis on tagatud käsipandiga või avalikku registrisse kantud pandiga, samuti käesoleva seaduse §- des 131–133 nimetatud nõuetest.
lg 1, 2 kohaselt, pärandvara nimekirja kantakse pärandvara hulka kuuluvad esemed, üleskutsemenetluses tähtaegselt esitatud nõuded ja käesoleva seaduse § 140 lõikes 3 nimetatud nõuded. Nimekirja kantakse ka pärandaja võlausaldajate nõuded, mis on inventuuri tegijale teada. Pärandvara nimekiri esitatakse notarile. Pärast pärandvara nimekirja notarile esitamist loetakse inventuur lõppenuks. Vastavalt
, kui inventuuri tegija süüliselt ei kanna pärandvara nimekirja pärandi hulka kuuluvat asja või õigust või kannab pärandvara nimekirja olematu kohustuse selleks, et kahjustada võlausaldaja või teiste pärandist kasu saama õigustatud isikute huve, vastutab ta tekitatud kahju eest kohtutäituri seaduse alusel. Kohus on seisukohal, et pärandi inventuuri tegijaks tuleb määrata kohtutäitur Katrin Vellet, kellele annab pärandaja kohustuste kindlakstegemiseks
sätestatud üleskutsemenetluse läbiviimiseks, väljaandes Ametlikud Teadaanded vastava teate avaldamiseks ja kohtule
sätestatud pärandvara nimekirja esitamiseks, kolm kuud alates kohtumääruse kättesaamisest. Kõik pärandvaraga seotud toimingud tuleb teha pärandvara arvelt. Tulenevalt
pärandvara hooldajal on õigus saada pärandvara valitsemise eest pärandi arvel tasu. Hooldamise tasu suuruse määrab kohus. Kohus määrab OSM P pärandi hooldamise tasu pärast aruannete esitamist.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.