KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht 16.02.2011. a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-12032 Tsiviilasi Reiman & Pa
§ 1045
lg 1 p 5 kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati /---/ kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.
§ 1043
teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
§ 113
lg 5 kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab viivise, võib nõuda viivist ületava kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise nõue on olemas. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 selgitanud, et inkassoteenuse kasutamiseks tehtud mõistlikud kulud on vaadeldavad võlausaldaja kahjuna seoses võlgniku raha maksmise kohustuse rikkumisega. Seega saab võlausaldaja nõuda mõistlikke inkassoteenustele tehtud kulutusi, kuid üksnes viivist ületavas osas. Seda kinnitab ka Riigikohtu seisukoht tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08 p
- Kohus leiab, et tõendamata on väide, et kostjal oli kokkulepe korteriühistuga, et kostja tasub arved korteri müügil. KÜ XXX tõendist 25.10.2010 nähtub, et kostjal on alates jaanuari 2009 eest kuni septembrini 2010 tasumata kommunaalmakseid 53 114,14 krooni ja viivist 13 372,80 krooni. Makseteadetest 8-2 nähtub, et hageja on arvestanud kostjale kommunaalmakseid alates veebruari eest 2010 kuni augustini 2010 kokku 10 475,80 krooni. Kostja on vaidlustanud juuli, august ja juuni 2010 veetarbimise. Makseteadetest 8-2 nähtub, et hageja on arvestanud kostjale veetarbimist nimetatud kuudel 0 krooni. Makseteadetel on küll ära näidatud ühiku hind, kuid tarbitud kogusteks on märgitud
- Ülejäänud majandamiskulusid kostja selgesõnaliselt oma vastuses vaidlustanud ei ole. Kostja on küll palunud esitada endale makseteated/arved iga kuu eest, kuid kohus leiab, et kui kostja huvi nimetatud dokumentide vastu on üksnes informatiivne, võib kostja nõuda dokumente hagejalt või ühistult kohtuväliselt. Kommunaalmaksete arvestamise vaidlustamisel Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-53-10 selgitatud tõendamiskoormuse täitmiseks tõendite kogumine võib kaasa tuua olulisi menetluskulusid ning kostja ei soovinud selliste kulude kandmisega riski võtta. Seega loeb kohus, et hageja on piisavalt tõendanud kostjale arvestatud majandamiskulude suurust. Kohus mõistab kostjalt KÜS § 15-1 alusel välja majandamiskulude võlgnevuse 53 114,14 krooni ehk 3394,61 eurot. Kostja ei ole vastuväiteid esitanud viivise arvestusele. KÜS § 7 lg 4 kohaselt tuleb tasuda viivist 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest. Kohus mõistab kostjalt välja viivise 13 372,80 krooni ehk 854,68 eurot. Nõude loovutamise lepingust nr 100310/1 nähtub, et KÜ XXX on loovutanud hagejale majandamiskulude nõude kostja vastu ning kohustunud tasuma teenustasu nõudelt 10 %. Arvest nr 081110-2 nähtub, et hageja on esitanud KÜ XXX arve teenustasu eest summas 6648,69 krooni. Kohus leiab, et võla sissenõudmiseks tehtud kulutused teenustasu näol on olnud mõistlikus suuruses ning vastavuses võla suurusega. Eelnevalt on kohus selgitanud, et võlausaldaja võib nõuda mõistlikke inkassoteenustele tehtud kulutusi, kuid üksnes viivist ületavas osas. Käesoleval juhul ei ületa võla sissenõudmiseks tehtud kulutused viivist, seega tuleb kahjunõude osas jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus 3
(4)TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagist 66486,94/73635,63=90,29 %, seega jääb 90,29 % menetluskuludest kostja kanda ja 9,71 % hageja kanda. Peeter Pällin Kohtunik 4
(4)