2-10-42377/4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht 21.03.2011.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-10-42377 Tsiviilasi Korteriühistu „MT“ hagi AK vastu võla nõudes. Tsiviilasja hind 1682,13 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Korteriühistu „MT“ (registrikood: XXX, aadress: XXX); Hageja seaduslik esindaja: juhatuse liige MA(XXX); Kostja: AK(isikukood: XXX; elukoht: XXX) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus, lihtmenetlus RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.
2. Välja mõista kostjalt AK korteriühistu „MT“ kasuks võlgnevus 1850,84 eurot (üks tuhat kaheksasada viiskümmend eurot ja 84 senti). Menetluskulude jaotus Välja mõista AK korteriühistu „MT“ kasuks menetluskulud 383,47 eurot (kolmsada kaheksakümmend kolm eurot ja 47 senti). Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada otsuse teinud maakohtule taotlus kohtuotsuse täiendamiseks kirjeldava ja põhjendava osaga 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Otsuse täiendamine toimub kirjalikus menetluses. Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1 tulenevalt asjaolust, et ei hagi ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. TsMS § 444 lg 1 järgi võib lihtmenetluse otsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa, kui otsuse teinud kohus ei anna otsuses luba selle edasikaebamiseks. Vastavalt TsMS § 162 g 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Vastavalt TsMS § 174 lg-tele 1 ja 3 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Kohus on rahuldanud hageja taotluse menetluskulude välja mõistmiseks osaliselt. Kohus leiab, et esitatud õigusabikulud võla sissenõudmisele 3000 krooni on tõendamata ning materjalidest ei nähtu selliste kulutuste vajalikkus. Õigusabikulud hagi koostamisele on kohus jätnud välja mõistmata, kuivõrd hagist nähtub, et hageja ei ole kohtumenetluses esindajat kasutanud, samuti ei nähtu hagi koostamise kuludokumendist, kas dokumendi esitajal on kohtus esindamiseks vajalik kvalifikatsioon. Hagimenetluses tasutud riigilõivu 383,47 eurot mõistab kohus kostjalt välja. Peeter Pällin Kohtunik