← Eesti

2-10-60557/9

Obsah (13)§ 142§ 187§ 323§ 407§ 444§ 367§ 468§ 162§ 174§ 176§ 1741§ 139§ 144

2-10-60557 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Roomet Sõnna Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 01.aprill 2011 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlu

§ 142

lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-s SEB Pank (konto 10220034796011) või AS –s Swedbank ( konto 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal ( konto 333416110002), viitenumbriga 3100057455. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (

§ 187lg 6).

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest (tl 44-47), hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagiavaldus koos selle lisadega ja määrusega kirjaliku vastuse andmise kohustusest on kostjale kättetoimetatud

§ 323lg 2 sätestatud korras 10.jaanuaril 2011 (tl 52).

Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud.

§ 407

lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi

§ 407lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid.

Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab

§-s 407 lg 1, lg 3, lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega.

§ 444

lg 4 sätteid arvestades esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 01.03.2006 tähtajalise üheaastase üürilepingu. Kuna kumbki pool ei avaldanud teisele poolele soovi üürileping lõpetada, on tulenevalt VÕS § 310 lg 2

(4)1 leping muutunud tähtajatuks äriruumide üürilepinguks. Lepingu kohaselt andis hageja kostja kasutusse Võrus Räpina mnt 12 hoones teisel korrusel paiknevad mitteeluruumid üldpinnaga 35 m 2 . Kostja on jätnud hagejale tasumata arveid üüri ja kommunaalteenuste eest summas 19 291, 30 krooni. Pooled on kokku leppinud lepingu lisa p 2.1 viivisemääras 0,5% tähtaegselt tasumata summalt juhuks, kui kostja rikub oma kohustust. Neil asjaoludel nõuab Wermo AS hagis OÜ Maimek vastu VÕS §-de 100; 101 lg 1 p 1; 113 lg 1 alusel põhivõlgnevuse 19 291, 30 krooni ja viivisvõlgnevuse 19 291, 30 krooni tasumist. Hageja on esitanud veel nõude välja mõista viivise alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni lepingu lisa p 2.1. ettenähtud määras( 0,5%) tasumata summalt päevas. VÕS §-de 76 lg 1; 100 ; 101 lg 1 p 1, 6 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule, kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtes tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS §-dele 271; 292 lg 1 kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Hageja taotleb

§ 407lg 1 alusel tagaseljaotsuse tegemist.

Neil asjaoludel kuulub hagi

§ 407

lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 19 291, 30 krooni, so 1 232, 94 eurot ja viivisvõlgnevus 19 291, 30 krooni, so 1 232, 94 eurot ning arvestades

§ 367

sätestatut alates hagiavalduse esitamisest, so 02.12.2010 kuni põhinõude 1 232, 94 euro täitmiseni viivis 0,5% tasumata põhinõudelt päevas.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus, rahuldades hagi, jätab

§ 162lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda.

Vastavalt

§ 174

1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures

§ 176

lg 4 kohaselt ei kohaldata

§ 176

lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks

§ 1741sätestatud korras.

Hageja on taotlenud menetluskulude nimekirja (tl 70) kohaselt kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 4 000 krooni, so 255, 65 eurot ja esindajale makstud tasu õigusabi eest hagiavalduse koostamisel ja kohtule esitamisel summas 3 150 krooni, so 201,32 eurot. Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid ( tl 62-64).

§-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt

§ 139

lg 2 p 1, lg 3 tuleb riigilõivu tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks 3

(4)välja mõista menetluskuluna hagihinda arvestades tasutud riigilõiv hagiavalduse esitamisel 255,65 eurot. Vastavalt

§ 144p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohus leiab, et hageja õigusabi kulu 201,32 eurot on põhjendatud ja vajalik ning jääb Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja ja nõustaja kulude maksimaalse kulu piiresse ning tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda ning arvestades

§ 174

1 lg 3 sätestatut võib kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks määrata ka kostja hüvitatavad menetluskulud, tuleb kostjalt OÜ-lt Maimek välja mõista AS Wermo kasuks menetluskuluna riigilõiv 255, 65 eurot ja hageja esindaja kulu summas 201, 32 eurot, kokku seega menetluskulu 456, 97 eurot. Kohtunik: 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.