Obsah (5)

§ 24§ 84§ 92§ 83§ 21

3-09-2311 KOHTUMÄÄRUS Kohus TARTU HALDUSKOHUS Kohtuasja number 3-09-2311 Määruse kuupäev 13.04.2011.a Kohtunik Ülle Polluks Haldusasi Resolutsioon A P kaebus Vinni Vallavalitsuse 16.09.2009.a korraldu

§ 24lg 1 p 4).

Välja mõista Vinni Vallavalitsuselt menetluskulu summas 1 367,73 € kaebaja kasuks. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada kaebaja A. P tasutud riigilõiv 15,97 €

§ 84lg 4 p 4 alusel.

Edasikaebamise kord Määrusele on õigus esitada määruskaebus 30 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates MÄÄRUSE PÕHJENDUSED Vinni Vallavalitsuse 16.09.2009.a korraldusega nr 381 tehti A P ettekirjutus likvideerida reformimata riigimaal paiknevad lagunenud ehitised – vaatlustorn (ehitusregistri kood 108021500), majandushoone (ehitusregistri kood 108021502), varjumajad (ehitusregistri kood 220514554) ja puurid (ehitusregistri kood 220514555) ning taastada looduslik pinnas nende alt vabaneval pinnal 31.detsembriks

1. 3-09-2311 06.11.2009.a faktilised asjaolud muutusid, sellel kuupäeval kanti katastriüksus, millisel lagunenud ja kasutusest välja langenud ehitised paiknevad, kinnistusraamatusse (registriosa nr 4981431) ning koos sellega muutusid lagunenud ehitised maatüki oluliseks osaks, hakates kuuluma Eesti Vabariigile, kui kinnisasja omanikule. Arvo Punti 13.12.2009 ettepaneku alusel Vinni Vallavalitsuse 23.12.2009.a korraldusega nr 513 pikendati lagunenud ehitiste likvideerimise tähtaega kuni
2. juunini
3. Tartu Halduskohtu menetluses on A P kaebus, milles kaebaja taotleb Vinni Vallavalitsuse
4. septembri 2009.a. korralduse nr 381 (nagu täiendatud Vinni Vallavalitsuse
5. detsembri 2009.a. korraldusega nr 513) tervikuna kehtetuks tunnistamist koos esialgse õiguskaitse taotlusega. 16.10.2009.a Tartu Halduskohtu määrusega peatati Vinni Vallavalitsuse 16.09.2009.a korralduse nr 381 kehtivus kuni kohtulahendi jõustumiseni. 14.12.2009.a. esitas kaebuse esitaja A P esindaja vandeadvokaat Maksim Greinoman vastustajale kompromissiettepaneku. Vinni Vallavalitsus teatas, et vastustajal ei ole võimalik kompromissettepanekut rahuldada, kuna esitatud ettepanekud 3.1 ja 3.2 ei vasta seadusele. 28.12 2009.a selgituses Vinni Vallavalitsus teatas, et Vinni Vallavalitsuse 22.12.2009.a korraldusega nr 513 „Vinni Vallavalitsuse 16.09.2009.a korralduse nr 381 muutmine“ on ehitise likvideerimise tähtajaga pikendatud
6. juunini 2011.a. 05.01.2010.a esitas kaebuse esitaja A P esindaja Maksim Greinoman arvamuse vastustaja selgituse kohta ja taotluse menetluse peatamiseks haldusasjas nr 3-09-2311 kuni
7. jaanuari 2010.a taotluse alusel algatatava sundvõõrandamismenetluse lõpetamiseni. Tartu Halduskohtu 11.01.2010.a kohtumäärusega haldusasjas nr 3-09-2311 peatati haldusasja menetlus kuni kaebaja 04.01.2010 taotluse alusel algatatava sundvõõrandamismenetluse lõpetamiseni. Kaebuse esitaja A P esindaja vandeadvokaat Maksim Greinoman`i esitas 11.02.2011.a kohtule taotluse haldusasja 3-09-2311 menetluse uuendamiseks. Tartu Halduskohtu 28.02.2011.a kohtumäärusega uuendati haldusasjas nr 3-09-2311 menetlus. Kaebaja palub lõpetada menetluse

§ 24

lg 1 p 4 sätestatud alusel, tagastada kaebuselt tasutud riigilõivu 250 krooni /15,97 eurot ja jätta menetluskulud vastustaja kanda. Kaebaja palub välja mõista vastustajalt järgmised menetluskulud:

1. EÕK riigilõiv 200 krooni /12,78 eurot;
2. Õigusabitasu 21 200,40 krooni/ 1 354,95 eurot. (Menetluskulude kandmist tõendavad advokaadibüroo käibemaksuarved nr 0286, 0310 ja internetipanga väljatrükk. Kuigi kaebaja menetluskulud on tasutud M. P poolt, lasub kaebajal tasutud summade M. P hüvitamise kohustus vastavalt kohtuvaidluste finantseerimise kokkuleppel ning lähtudes Riigikohtu otsusest nr 3-3-1-28-03 on selline kulu väljamõistmiskõlblik). Kaebaja leiab, et selline õigusabitasu on põhjendatud. Kaebaja soovib käesoleva taotluse lahendamist kirjalikus menetluses ja loobub istungi määramise taotlusest. Haldusasja menetluse käigus on Vinni Vallavalitsus andnud
3. veebruaril 2011.a korralduse nr 76, millega tunnistas kehtetuks 16.09.2009.a korralduse nr 381 alates 06.11.2009.a ja tuvastas 23.12.2009.a korralduse nr 513 tühisuse. 2 3-09-2311 11.04.2011.a kohtule saadetud Vinni Vallavalitsuse vastuses kaebaja taotlusele menetluse lõpetamiseks ja menetluskulude nõudes märgiti, et selline õigusabitasu ei ole põhjendatud. Vale on kaebaja väide, et haldusakti kehtetuks tunnistamise alused eksisteerisid juba selle väljaandmisel, kuna riik olevat saanud ehitiste omanikuks
4. juulil 2009.a. Eesti Vabariigile hakkasid ehitised kuuluma alates
5. novembrist 2009.a, mil katastriüksus kanti kinnistusraamatusse (registriosa nr 4981431). Vinni Vallavalitsus tunnistas
6. septembri 2009.a korralduse nr 381 kehtetuks õigusselguse mõttes, aga alates
7. novembrist 2009.a ei puudutanud Vinni Vallavalitsuse ettekirjutus ehitiste likvideerimiseks enam A.P.
8. detsembri 2009.a korraldusega nr 513 pikendati tähtaega kaebaja enda avalduse alusel, aga see korraldus oli tühine algusest peale. Veel
9. oktoobril 2010 taotles kaebaja, olles teadlik kinnistul asuvate lagunenud ehitiste kuulumisest riigile, täiesti alusetult Vinni Vallavalitsuselt kinnistul nr 4981431 asuvate ehitiste rekonstrueerimiseks ja ümberehitamiseks projekteerimistingimusi.
10. oktoobril 2009.a A.P ja M.P vahel sõlmitud kohtuvaidluste finantseerimise kokkulepe on üldsõnaline. Sealt ei nähtu, milliste kohtuasjadega on tegemist. Samuti puudub
11. oktoobri 2009.a käibemaksu arvel nr 0286 ja
12. jaanuari 2010.a käibemaksu arvel nr 0310 igasugune viide kohtuvaidluste finantseerimise kokkuleppele. Seega puudub otsene seos kokkuleppe ja Advokaadibüroo Greinoman & Co esitatud arvete vahel. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 93 lg 5 mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Arvestades kaebuse sisu ja mahtu on väljamõistmiseks taotletav advokaaditasu 1354.95 eurot põhjendamatult suur. Ehitise likvideerimise ettekirjutuse kehtetuks tunnistamise taotlemine ei ole keeruline ega mahukas kohtuasi. Arvetel nr 0286 ja nr 0310 on märgitud advokaaditasuna ebamäärane ” esindus haldusasjas nr 3-09-2311”, vastavalt siis 5,0 t ja 3 t 50 min. Selgusetuks jääb, mida selle aja jooksul ja kui suures mahus tehti. Kõnealuse kaebuse esitamise eest nii suure summa väljamõistmise oleks selgelt ebaproportsionaalne ja ebamõistlik. Vastavalt

§ 92

lg-le 5 kannab vastustaja kohtukulud, kui kohus lõpetab menetluse

§ 24lg 1 p-s 4 sätestatud alustel.

Kuigi

§ 92

lg-s 5 on kasutatud mõistet "kohtukulud", tuleb selle mõiste sisu ja maht samastada

§ 83

lg-s 1 defineeritava mõiste "menetluskulud" omadega (vt ka Riigikohtu 09.04.2007.a määrust asjas nr 3-3-1-92-06). Vaidlust ei ole selles, et halduskohus saab menetluskulud kaebaja kasuks välja mõista ka siis, kui vastustaja tühistab vaidlustatud õigusaktid kohtumenetluse ajal.

§ 21

lg 1 kohaselt on kaebuse või protesti esitajal õigus kaebusest või protestist loobuda kuni asja läbivaatamise lõpetamiseni kohtuistungil või kirjalikus menetluses täiendavate taotluste ja tõendite esitamise tähtpäeva möödumiseni.

§ 24

sätestab menetluse lõpetamise alused.

§ 24

lg 1 p 4 kohaselt halduskohus lõpetab menetluse, kui kaevatav või protestitav haldusakt on kehtetuks tunnistatud, välja andmata jäetud haldusakt on välja antud, peatatud haldusakt on täidetud või toiming sooritatud, välja arvatud, kui kaebuse esitajal on asja läbivaatamiseks põhjendatud huvi.

§ 24lg 2 ja lg 3 järgi kohus lõpetab menetluse määrusega.

Menetluse lõpetamise korral ei saa isik uuesti pöörduda kohtusse samas asjas ning menetluse lõpetamise määruse peale on õigus esitada määruskaebus. Kaebuse esitaja A P esindaja vandeadvokaat Maksim Greinoman palub lõpetada menetluse

§ 24

lg 1 p 4 sätestatud alusel, tagastada riigilõiv15,97 eurot ja välja mõista vastustajalt menetluskulu kokku summas 1 367,73 eurot. Menetlusosalistele on teada menetluse lõpetamise tagajärjed. 3 3-09-2311 Eeltoodu alusel kohtunik leiab, et antud haldusasja menetlus kuulub lõpetamisele, kuna kaevatavad haldusaktid on kehtetuks tunnistatud.

§ 84

lg 4 p 4 alusel kuulub tasutud riigilõiv summas 15,97 € tagastamisele.

§ 92

lg 5 kohaselt kannab vastustaja kohtukulud, kui kohus lõpetab menetluse

§ 24lg 1 p 4 sätestatud alusel.

Antud haldusasjas nr 3-09-2311 on kaebaja palunud välja mõista vastustajalt menetluskuluna riigilõivu esialgse õiguskaitse taotluselt summas 12,78 € ehk 200 krooni. Vastavalt 21.03.2011.a Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-9-11 kuulub kaebaja poolt menetluskuluna kantud riigilõiv esialgse õiguskaitse taotluselt summas 12,78 € välja mõistmisele vastustaja Vinni vallavalitsuselt. Kaebaja on palunud vastustajalt menetluskuluna välja mõista kantud õigusabitasu summas 1 354,95 € ehk 21 200,40 krooni. Menetluskulude kandmist tõendavad advokaadibüroo käibemaksuarved nr 0286, 0310 ja internetipanga väljatrükk. Haldusasja materjalide järgi on ülalmärgitud arved tasunud M. P. Seega ei ole A P ise õigusabi eest tasunud. Halduskolleegium leidis 17. aprilli 2003.a otsuses asjas nr 3-3-1-28-03 (p 9), et halduskohtumenetluse seadustik ei näe otsesõnu ette kantud õigusabikulu väljamõistmise võimalust olukorras, kus õigusabi eest ei ole tasunud mitte pooleks olev protsessiosaline ise, vaid muu isik tema asemel. Õigusabikulu väljamõistmine sellises situatsioonis on põhjendatud, kui õigusabi eest tasumist tõendavatest dokumentidest nähtub, kellele ja millises haldusasjas on õigusabi osutatud. Asjas nr 3-3-1-28-03 oli lisaks tuvastatud, et kaebaja ja õigusabi tasunud isiku vahel oli laenusuhe ning kaebajal oli seega kohustus õigusabikulud nende eest tasunud isikule hiljem hüvitada. Vastustajal oli võimalik juba 14.12.2009.a lõpetada antud kohtuasi kompromissiga, mida pakkus kaebaja vastustajale, seda enam, et alates 06.11.2009.a olid faktilised asjaolud muutunud, kuna vaidlusalune katastriüksus, millisel lagunenud ja kasutusest välja langenud ehitised paiknesid kanti kinnistusraamatusse (registriosa nr 4981431) ning koos sellega muutusid lagunenud ehitised maatüki oluliseks osaks, hakates kuuluma Eesti Vabariigile, kui kinnisasja omanikule. Kaebaja A.P on halduskohtule esitanud asjassepuutuvad ja nõuetekohased tõendid selle kohta, et tal on kohustus M. P kantud õigusabikulud hüvitada vastavalt kohtuvaidluste finantseerimise kokkuleppele. Menetluskuluna kuulub vastustajalt välja mõistmisele kaebaja A.P kasuks põhjendatud menetluskulu summas 1 367,73 € . Halduskohus kohaldas

§ 92

lg 5 ja § 83 lg 2 ja

§ 84lg 4 p 4.

(digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik 4