KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 12.04.2011. a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-15463 Tsiviilasi KÜhagi AG
§ 72
lg 5 ja VÕS § 115 lg 1 ja VÕS § 136 lg 5.
§ 72
lg 5 sätestab, et kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Vastavalt VÕS § 115 lg 1 kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Vastavalt VÕS § 136 lg 5 seaduses või lepinguga ettenähtud juhtudel, samuti muudel juhtudel, kui see on vastavalt asjaoludele mõistlik, võib kahjustatud isik nõuda kahju hüvitamist ka muul viisil kui rahalise hüvitise maksmisega. Vastavalt KOS § 1 lg 1 Korteriomand on omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Reguleerimata küsimustes kohaldatakse korteriomandile asjaõigusseaduse (RT I 1993, 39, 590; 1999, 44, 509) kinnisomandi sätteid. Vastavalt KOS § 1 lg 2 kaasomandi esemeks on käesoleva seaduse tähenduses maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis käesoleva seaduse § 2 lõike 2 järgi ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis. Tulenevalt KOS § 1 lg 1 ja lg 2 kuulub korterelamu kaasomandis olevate osade, sealhulgas trepikoja ja küttesüsteemi, majandamisel kohaldamisele
§ 72
sätestatud kaasomandi regulatsioon.
§ 72
lg 5 kohaselt on kaasomanikud ka siis, kui kokku ei ole lepitud kaasomandi kasutamise korda, kohustatud kaasomandi valdamisel arvestama vajalikus ulatuses teiste kaasomanike huvidega.
§-st 72 lg-st 5 tulenevate kohustuste rikkumise korral on kaasomanikul õigus esitada rikkumise toime pannud kaasomaniku vastu kahju hüvitamise nõue. Korteriühistu moodustamise korral võib sellise nõude korteriomanike huvide esindajana esitada ka korteriühistu. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-48-10 selgitanud, et Eelkõige näeb seadus (VÕS § 132, § 136 lg 1) asja hävimise või kahjustamise puhul ette võimaluse nõuda selle taastamise kulude rahas hüvitamist, mida VÕS § 128 lg 3 järgi võib nõuda ka eelnevalt. Erandlikult on VÕS § 136 lg 5 järgi aga võimalik nõuda kahju hüvitamist ka muul viisil kui rahalise hüvitise maksmisega, mh endise olukorra taastamist n.ö natuuras, kui see on mõistlik. Seega võib korteriühistu esitada teiste kaasomanike õigusi rikkunud kaasomaniku vastu endise olukorra taastamise nõude kui see on vastavalt asjaoludele mõistlik. 3
(5)Käesoleval juhul on hageja tuginenud asjaolule, et kostja või kostja korteri eelmine omanik on ilma teiste kaasomanike nõusolekuta rajanud koridori vaheseina ühendades 4 m2 osa koridorist korteri reaalosaga ning ehitanud ümber küttesüsteemi eemaldades ümber ehitatud osast kütteradiaatori. Vaheseina rajamine on toimunud koridoris, mis KOS § 1 lg 2 kohaselt kuulub korteriomanike kaasomandisse. Samuti kuulub KOS § 1 lg 2 kohaselt kaasomandisse küttesüsteem ja selle osaks olevad radiaatorid. Seega reguleerib nõude aluseks olevat õigussuhet
§ 72
. Hageja palub kohustada kostjat likvideerima elamu trepikotta rajatud sein ja taastama seina rajamisele eelnenud olukorra paigaldades radiaatori ja ühendades selle keskküttesüsteemi. Sellega on hageja esitanud VÕS § 115 ja § 136 lg 5 alusel kahju natuuras hüvitamise nõude. Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude aegumist reguleerib TsÜS §
- Vastavalt TsÜS § 150 lg 1 kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Vastavalt TsÜS § 150 lg 3 kahju õigusvastasest tekitamisest tulenev nõue aegub, sõltumata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust, hiljemalt kümne aasta möödumisel kahju põhjustanud teo tegemisest või sündmuse toimumisest. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 9 lg 1 sätestab, et tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne
- juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne
- juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne
- juulit
- Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne
- juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates
- juulist
- Enne 01.07.2002 kehtinud TsÜS § 113 lg 1 sätestas, et hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg on 10 aastat, välja arvatud nõuded, mille kohta on seaduses sätestatud lühendatud aegumistähtaeg või mille kohta aegumist ei kohaldata. Hageja esitas hagi kohtusse 01.04.
- Seega on hagi aegunud juhul, kui hageja sai kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada varem kui 01.04.2007 või kahju põhjustanud tegu toimus varem kui 01.04.2000.a. Tallinna Linnaplaneerimise ameti kirjast (tl 26) nähtub, et hageja on 07.08.2000 teinud järelepärimise, kas XXXTallinn elamus on väljastatud ümberehituse tegemiseks ehituslube. Tallinna Tuletõrja ja Päästeameti ettekirjutusest (tl 27) nähtub, et hageja juhatuse liikmele on tehtud ettekirjutus mitte teostada ümberehitusi või ümber planeerimisi ilma heakskiidetud projektiga korteri nr 49 kohta. Ettekirjutus on kätte saadud 22.02.
- Kooskõlastusest (tl 66) nähtub, et Tallinna Tuletõrje Järelevalveosakond on 28.01.1998 andnud HL kooskõlastuse vaidlusaluse ümberehituse tegemiseks ja 29.01.1998 on kooskõlastuse andnud Haabersti Linnaosa Valitsus. Hageja kirjast HL(tl 83) nähtub, et hageja on elamu majandamise üle võtnud 01.07.2000 ning majandamise ülevõtmisel on hagejale selgunud, et korteriga nr 49 piirneval ühisomandi osal on tehtud omavolilisi ümberehitusi, mille tulemusel on vähenenud koridori pind ja on häiritud soojus- ja kütterežiim. Samasisulise pretensiooni on hageja saatnud JA 09.01.
- Kuivõrd hageja on 01.07.2000 kirjas viidanud nii ümberehitustele kui ka küttesüsteemi rikkumisele, pidi hageja kohtu arvates teadma nii seina püstitamisest kui ka radiaatori eemaldamisest hiljemalt 01.07.
- Koos kahjust teadasaamisega pidi hageja teada saama ka kahju põhjustanud isikust, s o asjaolust, et ümberehitused teostas korteri nr 49 omanik. Selline teadmine nähtub ka 01.07.2000 saadetud kirjast. Kuna hageja sai kahjust ja kahju tekitanud isikust teada varem kui 01.04.2007, on haginõue kostja vastu aegunud. Kohus märgib, et hagi oleks igal juhul aegunud ka TsÜS § 150 lg 3 järgi 10 aastase tähtaja jooksul. Kostja esitatud kooskõlastused viitavad sellele, et kuna kostja sai ümberehituseks kooskõlastused 1998 aasta alguses, siis võib eeldada, et kostja teostas ümberehitused samal aastal. Kohtuistungil on 4
(5)hageja tunnistanud seina püstitamist 1998 aastal, kuid on avaldanud, et hageja ei teadnud, kas korteriomanik on seina taga radiaatori eemaldanud või mitte. Kohtu hinnangul ei oma viimane asjaolu tähtsust, sest tulenevalt kahju ühtsuse printsiibist hakkab aegumistähtaeg kulgema ajast, mil kahju on põhilises osas tekitatud. Seega hakkas TsÜS § 150 lg 3 kohaselt aegumistähtaeg kulgema alates 31.12.1998 kl 24.00. Kohus jätab hagi rahuldamata hagi aegumise tõttu. TsMS § 449 lg 3 kohaselt on tegemist lõppotsusega asjas. Kuivõrd hagi jääb rahuldamata aegumise tõttu, ei hinda kohus ülejäänud poolte väiteid asja sisu kohta. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus tegi otsuse hageja kahjuks, seega jäävad menetluskulud hageja kanda. Peeter Pällin Kohtunik 5
(5)