2-10-13170/4

Tsiviilasi nr.2-10-13170 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju maakohus, Tartu maantee kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Kai Härmand Otsuse tegemise aeg ja koht 11.03.2011 Tallinn Tsiviilasja number 2-10-13170 Tsiviilasi AS DnB Nord Liising hagi OÜ F ja Elle Pluumi vastu võla nõudes Tsiviilasja hind 123 426,48 krooni Menetlusosalised ja nende Hageja AS DnB Nord Liising, rk 11315936, asukoht Tartu mnt 10 esindajad Tallinn Hageja esindaja Helen T , xxx Kostja 1 OÜ F, rk XXX, asukoht XXX, seaduslikud esindajad OG ja SP Kostja 2 EP, ik XXX, elukoht XXX Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista OÜ-lt F ja EP solidaarselt põhivõlg 7649,01 eurot e 119676,48 krooni AS DnB Nord Liising kasuks. Välja mõista OÜ-lt F ja EP solidaarselt viivis alates 24.08.2009 kuni kohtuotsuse tegemiseni summas 867,36 eurot e 13571,30 krooni AS DnB Nord Liising kasuks. Välja mõista OÜ-lt F ja EP solidaarselt välja mõista viivis iga tasumisega viivitatud päeva eest põhinõudelt 7310,96 eurot VÕS § 113 sätestatud määras kuni kohustuse täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõue AS DnB Nord Liising kasuks. Menetluskulude jaotus Hageja menetluskulud tuleb jätta solidaarselt kostjate kanda 96 % ulatuses. Menetluskulud, mis on seotud kostjale 1 menetlusdokumentide kättetoimetamisega, tuleb jätta kostja 1 kanda. Kostjate menetluskulud tuleb jätta kostjate kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE Hageja ja kostja 1 sõlmisid liisinglepingu nr 061382 sõiduauto Škoda Superb 1,9TDI kasutamiseks ning käenduslepingu kostjaga 2 liisinglepingujärgsete kohustuste täitmise tagamiseks. Kostja 1 jättis tasumata liisingumaksed ja 15.10.2008 saatis hageja kostjatele teate võlgnevuse kohta, andis täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks ja hoiatas, et kohustuse täitmata jätmisel ütleb lepingu üles. Kostja 1 tasumata liisingumaksete suurus on hagi esitamise seisuga 12 787,35 krooni, intressimakse 4269,32 krooni ja viivise suuruseks 1015,46 krooni perioodi 01.05.-31.07.2008 eest. Hageja taastas lepingueseme valduse, kuid tegemist oli avariilise autoga ning see tuli pukseerida hageja asukohta, mille eest hageja tasus 750 krooni. Kostjal on kohustus tasuda hagejale ka kindlustusandjale tasumata omavastutuse summa 3000 krooni. Hageja võõrandas lepingueseme hinnaga 134 745,70 krooni, mis ei katnud vara jääkmaksumust, siis on kostjad kohustatud tasuma vara jääkmaksumuse ja võõrandamishinna vahe 91 324,,35 krooni. Hageja tasus müügiga seotud kulutuste katteks 10 280 krooni. Hageja palub kostjatel solidaarselt välja võlg 123 462,48 krooni ja viivis summalt 118 141,70 krooni 0,25 % tasumata summalt päevas alates 24.08.2009 kuni hagi esitamiseni summas 61 137,45 krooni ja TsMS § 367 alusel pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuv viivis 0,25 % põhinõudelt päevas kuni kohustuse täitmiseni ning jätta kõik menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja 1 kohtule vastuväiteid ei esitanud. Kostja 2 hagi ei tunnista ja vaidleb sellel vastu. Hagiavaldus ei vasta TsMS § 338 lg 1 p 1 nõuetele, sest selles pole märgitud hageja ega hageja esindaja postiaadressi. Hageja ei ole põhjendanud, miks ta on esitanud hagi Harju maakohtusse kui kostja 1 asukoht on Kohtla-Järvel ja kostja 2 elukoht Põlvas. Hagi lisade loetelu ei vasta tegelikkusele. Kostja 2 ei ole teada, kuivõrd on kostja 1 liisinglepingut täitnud ja kas leping on üles öeldud. Hageja ei ole tõendanud vara tegelikku väärtust tagasiandmise hetkel ja liisinguvara jääkmaksumust, märkimata on käibemaksu suurus. Transpordikulu suurust ei saa tõendada kostjale 1 esitatud arvega, sest hageja ise veoteenust ei osutanud. Hageja ei ole tõendanud 3000 kroonis omavastutuse tasumist, vara müügiga seotud kulud on ülepaisutatud ja põhjendamatud, mõistlik kulu oleks 1 % auto hinnast. Viivise nõue on ebamõistlikult suur ja kostja 2 palub viivist vähendada. Hageja nõutav viivis on 91,25 % aastas. Kostja 2 on töötu ja tal puudub igasugune vara, mille arvelt kohustust täita. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus arutas asja poolte nõusolekul kirjalikus menetluses. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja kohtule esitatud tõenditega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja kostja 1 vahel oli sõlminud liisinglepingud sõiduautode kasutamiseks ega kostjaga 2 sõlmitud käenduslepingute kehtivuse üle. Pooled vaidlevad kostja 1 kasutuses olnud sõidukite turuväärtuse üle ja sõidukite võõrandamisest tuleneva kahju suuruse üle, samuti on kostja esitanud vastuväite, et tal ei ole võimalik kontrollida liisinglepingu ülesütlemise õiguspärasust.. VÕS § 361 sätestab, et liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Tasu maksmise kohustus ja tähtajad olid liisinglepingu üldtingimuste ja maksegraafiku alusel kokku lepitud hageja ja kostja 1 vahel. Kohtule esitatud hageja arvetest nähtub, et hageja on esitanud kostjale 1 arved liisingumaksete tasumiseks, kostja kohustuseks on tõendada, et ta on arved tasunud ja ülesütlemiseks puudus alus. Kohus peab vajalikuks märkida, et kostja 2 väited selle kohta, et ta ei tea lepingu ülesütlemisest, ei ole õiged. Hageja on mõlemale kostjale adresseeritud teatised võlgnevuse olemasolu ja ülesütlemise kohta edastanud kostja 2 aadressile. Samale aadressile on saadetud ka arved. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks tasunud hageja 15.10.2008 kirjas nimetatud võlgnevuse, seega tuleb lugeda liisingleping ülesöelduks. Kostja on oma sõiduki hagejale üle andnud, mis toetab samuti seisukohta, et liisingleping on lõppenud ülesütlemisega. Kohtule esitatud liisinglepingutest nr 061382 nähtub, et hageja ja kostja 1 sõlmisid liisinglepingu sõiduauto Škoda Superb 1,9TDI kasutamiseks ning käenduslepingu kostjaga 2 liisinglepingujärgsete kohustuste täitmise tagamiseks. Kostjal 1 oli lepingu järgi kohustus tasuda maksegraafikus kokku lepitud makseid. Hageja on esitanud kostjale arved lepingujärgsete maksete tasumiseks ja andnud täiendava tähtaja oma 15.10.2008 teates maksete tasumiseks. Hageja 15.

1. 2008 kirjast nähtub, et hageja on liisinglepingud üle öelnud, sest kostja 1 on jätnud liisingumaksed tasumata. Lepingu ülesütlemisest on teavitatud ka kostjat
2. VÕS § 142 lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest ning VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Kohus leiab, et hagejal on õigus VÕS § 101 lg 1 järgi nõuda kostjatelt kohustuse täitmist. Hageja on tõendanud nõude aluseks oleva kohustuse olemasolu ja kohustuse täitmise tingimusi. Hageja on andnud kostjatele VÕS § 114 lg 1 sätestatud täiendava tähtaja rahalise kohustuse täitmiseks. Kostjate kohustuseks on tõendada, et nad ei ole lepingut rikkunud, mida kostjad teinud ei ole. Kostjatelt tuleb solidaarselt välja mõista debitoorne võlgnevus 1155,02 eurot e 18 072,13 krooni. Kohtule esitatud AS Saksa Auto arvest nähtub, et hageja on müügiteenuse eest tasunud 6% liisinguesemete müügihinnast ja müügieelse diagnostika kokku 657,01 eurot e 10280 krooni, mis on kohtu arvates mõistlik summa. Lepingu üldtingimuste p 10.9 sätestab liisinguvõtja kohustuse hüvitada lepingu rikkumisega tekkinud kahju. Kohus leiab, et liisingueseme võõrandamiseks tehtud kulutused on lepingu rikkumisega tekkinud kahju, sest hageja põhitegevuseks on üksnes liisinglepingute finantseerimine mitte liisinguesemete müügi korraldamine. Kulude suurus peab olema mõistlik. Kohus leiab, et 6% suurune tasu sõiduki võõrandamise vahendamise eest on mõistlik ja vastab tavapärasele sellelaadse teenuse hinnale. Kohus leiab, et sõiduki ülevaatamine enne selle realiseerimist on samuti mõistlik kulutus, mis tuleb kostjal hüvitada. Kostjatelt tuleb solidaarselt välja mõista müügiks tehtud kulutused summas 657,01 eurot e 10280 krooni. Hageja ei ole tõendanud, et arve nr 061382 (tl 29) summas 750,00 krooni esitamine kostjale oli vajalik sõiduki realiseerimisega seoses. Arve esitamine ei loo kohustust, kohustus tuleneb kas seadusest, lepingust või õigusvastasest tegevusest. Kostjad on kohustatud hüvitama kõik liisingueseme realiseerimisega seotud kulud, kuid hageja kohustus on tõendada, et esitatud arvetel kajastatud summad on seotud sõiduki realiseerimisega. Samuti ei ole hageja tõendanud 3000 kroonis omavastutuse seotust kostja kohustusega. Kohtule esitatud arvest nähtub, et hageja tasus omavastutuse liisingueseme eest, kuid mis alusel ja miks pidi selle hüvitama kostja, ei ole hageja oma hagis välja toonud. Kohus leiab, et 239,67 euro osas tuleb hagi jätta rahuldamata. Lepingu üldtingimuste p 10.7 sätestab liisinguvõtja kohustuse hüvitada lepingu ülesütlemisel vara jääkväärtuse ja võõrandamisel saadu vahe. Hageja on esitanud nõude vara jääkväärtuse ja vara realiseerimisväärtuse vahe hüvitamiseks. Pooled ei vaidle selle üle, et vara võõrandati hagis näidatud hinnaga, kuid vaidlevad selle üle, kas võõrandamise hind oli turuhind või võõrandati vara liiga odavalt. Hageja arvest nähtub, et sõiduk võõrandati 134 745,70 krooni eest. Vara hageja valdusesse saamise ja realiseerimise ajavahe ei ole pikk, vara on realiseeritud sellega tegeleva äriühingu poolt ning kohus leiab, et vara realiseerimise hinda võibki pidada vara harilikuks väärtuseks. Hageja on tõendanud vara väärtust ning kostjate kohustuseks oleks olnud ümber lükata hageja esitatud tõendid, mida kostja teinud ei ole. Kostjatelt tuleb hageja kasuks välja mõista vara väärtuse ja realiseerimise jääkväärtuse vahe ning realiseerimisele tehtud kulutused. Kokku tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista müügikahju 5836,69 eurot e 91 324,35 krooni. Kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista kogusummas põhivõlg 7649,01 eurot e 119676,48 krooni. Kostja on esitanud viivise vähendamise taotluse. Kohus leiab, et hageja nõutud viis 0,25% päevas on ebamõistlikult suur arvestades asjaolu, et käesoleval ajal kehtiv seadus peab sellises suuruses viivist tühiseks. Kohus leiab, et viivist tuleb vähendada VÕS § 113 lg 1 sätestatud määrani, mis käesoleval ajal on 8 % aastas. Hageja on õigustatud nõudma viivist VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel ja kostjatelt tuleb solidaarselt välja mõista viivis alates 24.08.2009 kuni kohtuotsuse tegemiseni summas 867,36 eurot e 13571,30 krooni (565 päeva * 8% aastas * 7310,96 eurot). Pärast kohtuotsuse tegemist sissenõutavaks muutuv viivis tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista TsMS § 367 alusel VÕS § 113 sätestatud määras põhinõudelt 7310,96 eurot kuni kohustuse täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõue. Hageja menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1, § 165 lg 3 ja § 173 lg 1 järgi jätta 96 % osas solidaarselt kostjate kanda. Menetluskulud, mis on seotud kostjale 1 menetlusdokumentide kättetoimetamisega, tuleb jätta kostja 1 kanda, kostjate menetluskulud nende endi kanda. Kohtunik