← Eesti

2-10-54407/15

Obsah (8)§ 168§ 428§ 430§ 64§ 661§ 174§ 164§ 432

TSIVIILTOIMIK 22-1010-54407 4407 KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Raivo Einula Sekretär Liina Lõhmus Määruse kuupäev 27. aprill 2011 Määruse avalikult teatavaks tegemise

§ 168lg 3 jäävad kummagi poole menetluskulud poole enda kanda.

ASJAOLUD

  1. 1.11.2010 esitas hageja AV seaduslik esindaja MJ kohtule hagi VV vastu elatise nõudes.
  2. 27.04.2011 toimunud kohtuistungil sõlmisid pooled kompromisslepingu. Selle kohaselt pooled soovivad lõpetada menetluse kompromissiga, mille kohaselt kostja maksab hagejale alates 1.05.2011 maist elatist summas 225 € kuus, tehes makse tasumisele kuuluval kuul hiljemalt 10 kuupäevaks hageja seadusliku esindaja MJ pangaarvele nr XXXXXXXXX (Swedbank AS)
  3. Pooled taotlevad käesoleva kompromisslepingu kinnitamist kohtu poolt ning paluvad lõpetada tsiviilasja nr. 2-10-54407 menetlus

§ 428lg 1 p 4 alusel.

4. Pooled kinnitavad, et nad soovivad lühendada kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega ühe päevani arvates määruse kättesaamisest. 2

(4)TSIVIILTOIMIK 22-1010-54407
  1. Pooled avaldavad, et on teadlikud sellest, et kummagi poole menetluskulu jääb kulutusi teinud poole enda kanda. KOHTUMÄÄRUSE KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
  2. Alates
  3. juulist 2010 kehtima hakanud perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 alusel on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Tulenevalt eeltoodust on nõudeõigus elatise väljamõistmiseks alaealisel lapsel. Sellist nõudeõigust ei ole ette nähtud alaealise lapse vanemale. Elatise väljamõistmiseks saab alaealise lapse vanem tema seadusliku esindajana esitada kohustatud isiku vastu kohtule hagi ülalpidamist saama õigustatud alaealise lapse nimel. Seega saab käesolevas hagis hagejaks olla laps AV ja vanem, kelle juures ta elab (so antud juhul lapse ema MJ) on menetluses hageja (AV) seaduslikuks esindajaks.
  4. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi, lähtudes poolte ühise lapse (hageja) huvidest ning hageja seadusliku esindaja ja kostja heast tahtest, mistõttu tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada. Kompromissi on võimalik täita. 3.

§ 64

lg 2 kohaselt võib poolte kokkuleppel nii seaduses sätestatud kui kohtu määratud menetlustähtaega lühendada. Tähtaja lühendamise kokkulepe esitatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse. Pooled on kokku leppinud, et nad lühendavad menetlust lõpetava ja kompromissi kinnitava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise õiguse kasutamist ühe päevani arvates määruse kättesaamist. 4. Ka

§ 661

lg 4 näeb ette, et poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. 5. Tavaline tähtaeg, mille kestel võib menetluse lõpetamise määruse peale kaebust esitada, on vastavalt

§ 661lg 2 viisteist päeva.

6.

§ 174

’ lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi tõttu määrab kohus menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kuna vastavalt poolte vahel sõlmitud kompromissile jäävad menetluskulud kummagi poole enda kanda, so selle poole kanda, kes kulud on kandnud, ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust.

§ 174

’ 1g 4 kohaselt ei saa pooled nõuda täiendavalt menetluskulude kindlaksmääramist

§ 174lg 1-3 sätestatud korras.

7.

§ 164

lg 1 kehtestab, et hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. 8. Ka

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. 9. Menetlusosalised on kohtuistungil 27.04.2011 teatanud, et nad on teadlikud, et kummagi poole menetluskulu jääb kulutusi teinud poole enda kanda. 10.

§ 432

sätestab, et kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 3

(4)TSIVIILTOIMIK 22-1010-54407 Raivo Einula Kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.