Nimetatud puudust ei saa lugeda mittesisuliseks, mis annaks hankijale võimaluse lugeda pakkumus puudustele vaatamata vastavaks. 6.Vaidlustuskomisjoni otsuse p 7.2 märgitu, et Eesti seadusandluses ei ole defineeritud seda, mis on tehniline platvorm või rongi tüüp, on asjakohatu, sest tegemist on tehnilise mõistega, mida sageli seadusandluses defineeritud ei ole. Nõustuda ei saa vaidlustuskomisjoni otsuse p 7.3-7.4 kunstliku käsitlusega rongitüübi mõistest. Kõnealuses lauses ei viita miski sellele, et lause teine pool on esimese poole täienduseks. Ekslik on vaidlustuskomisjoni seisukoht, nagu annaks tema poolt toodud tõlgendus vaidlusalusele sättele sisu selle näol, et tehnilist platvormi kujutavad kõik need nõuded, mis on kirjeldatud hankedokumentide lisades 1ja 2 . Vadluskomisjoni käsitlus, et tehnilise platvormi mõistel puudub iseseisev sisu, viiks selleni, et pakkujad võiksid ka näiteks elektrirongide puhul pakkuds erineval platvormil ronge. Ekslik on ka vaidlustuskomisjoni p 7.6 väide, et kuna terveid rongikoosseise saab omavahel ühendada, siis on vagunite vahetatavuse nõue täidetud. Rongide omavaheline ühendamine ei ole pikemas perspektiivis mõistlik, kui on vaja moodustada püsivalt uut rongikoosseisu. 7.Väited kõnealuse nõude mittekohustusliku iseloomu kohta on selgelt otsitud iseloomuga ning toodud esile segaduse tekitamiseks.
ega ka muud hankedokumentide koostamisega seonduvat käsitlevad sätted ei sisaldada regulatsiooni, mille puhul osa nõudeid on pakkujatele täitmiseks kohustuslikud, osa aga vabatahtlikud.ka
lg 1 sätestab , et hankija kontroloib vastavust hankedokumentides sätestatud tingimustele. 8.
ei sätesta, nagu peaks hankija hankedokumentide koostamisel lähtuma seaduses ette antud struktuurist ja/või dokumentide pealkirjadest.Seega on
lg 1 mõttes täitmiseks kohustuslikud kõik pakkumustele esitatud nõuded, sõltumata sellest, kuidas on hankedokumendid struktureeritud ja millises osas vastav nõue asub. Selles osas, kas antud hankedokumentide peatükis sisalduvad nõuded on täitmiseks kohustuslikud, ei oma tähendust ka konkreetse peatüki pealkiri nt ”Üldteave”. Samas käsitletav peatükk sisaldab ka nõudeid, mis on selgelt täitmiseks kohustuslikud, näit p 1.5 sisalduv regulatsioon rongide tarnimise tähtaegade kohta. 9.Järgmise 35 aasta jooksul tekib eeldatavalt vajadus teha muudatusi rongikoosseisudes, st lühendada või pikendada rongikoosseise vastastikuses vagunite ja pöördvankrite vahetamise teel ja seda vajadusel ka komponentide vahetamise teel elektrirongide ja diiselrongide vahel.Sellele, et hankija soovib soetada samal platvormil konstrueeritud, s.o.samatüübilisi elektrironge ja diiselronge, viitab hanketingimuste p 1.5 vaidlusalusele osale järgnev lause, milles väidetakse, et depooseadmed ja varuosad soetatakse vaid elektrirongidele ja diiselrongide jaoks hangitakse vaid need depooseadmed ja varuosad, mis on vajalikud spetsiaalselt neile. 10.Samuti leiab kaebuse esitaja, et põhjendatud ei ole, et vaidlustuskomisjon ja vastustaja annavad sättele tagantjärgi sisu, mille puhul nad ise möönavad,et seda on hanketingimuste tekstist raske välja luigeda. Sellisel juhul tuleb pakkujate võrdse kohtlemise printsiibist lähtuvalt pakkumuste vastavaks tunnistamise otsus tühistada ja hankija saab hankemenetluse kehtetuks tunnistada. 4 11.Vastustaja ei pidanud hanketingimuste p 1.5 vaidlusaluses lauses toodud nõuet pakkujate jaoks siduvaks. Sellest järelduvalt ei kontrollinud vastustaja, kas pakkumused nõudele vastavad.Kuna tegemist on pakkujatele täitmiseks kohustusliku nõudega, siis on ka vastustaja otsus Stadleri pakkumuse vastavaks tunnistamise kohta õigusvastane, sest vähemalt ühe nõude osas ei ole Stadleri pakkumuse vastavust kontrollitud. 12.Hanketingimustes sätestatud vagunite arvu puhul peeti silmas igat tüüp vaguneid, mitte ei käsitletud vagunina reisijate jaoks mõeldud vaguneid. Sellised kitsendavad tingimused hanketingimustes puuduvad. See , et konkreetsel juhul on jõuallikat sisaldav vagun lühike ja ei pruugi silma hakata, ei tähenda, et vagunite arvu nõuet võiks eirata.Seega kui GTW platvormi joonisel nähtuvate spetsiaalsete jõuallikat sisaldavate vagunite olemasolu leiab kinnitust, ei vasta Stadleri pakkumus vagunite arvu osas hanketingimustes sätestatule.Seega tulnuks mittevastav pakkumus
III VASTUSTAJA SEISUKOHT 13.Elektriraudtee AS on seisukohal, et esitatud kaebus on alusetu ja palub jätta kaebuse täielikult rahuldamata. 14.Esmalt leiab vastustaja, et kaebuse väide hankedokumendi p 1.5 sisu kohta on suunatud hankedokumendi ebaselgusele, ent selline ebaselgus oleks pidanud olema kaebajale ilmne olema juba hankedokumendiga esmakordselt tutvudes. Seega on
Eeltoodust tulenevalt ei ole CAF’i hankedokumendi punkti 1.5 ebaselgust põhjendavad väited enam asjakohased ning tuleb jätta tähelepanuta. 15.Kaebaja poolt hanketingimuste vaidlusaluste nõuete mõju kohta ( kaebuse p 3.1) esitatud põhjendused on paljasõnalised, väärad ning tulenevad hanketingimuste punkti 1.5 meelevaldsest tõlgendamisest. Kaebusest tulenevalt peaks elektri- ja diiselrongide ainus erisus olema jõuallikas ja selle teenindamiseks vajalikud seadmed. Sellist tingimust hankedokumendid ei sea. 16.Kaebaja väide, et elektri- ja diiselrongid peavad olema ühesugused, ei ole kooskõlas hankedokumentidega. Hankedokumendi punkti 1.5 kohaselt on samal tehnilisel platvormil projekteeritud rongid eritüübilised – tegemist on eri tüüpi rongidega. Rongitüübi kujundab iga tootja. Vaidlustuskomisjoni istungil nõustus sellega ka kaebaja. Eritüübilised rongid ei saa olla ega pea olema sellisel viisil ühesugused, nagu väidab kaebaja. 17.Kaebaja tõlgendab punkti 1.5 lubamatult jagades selle kaheks osaks. Ka VAKO on otsuse punkti 7.3 asunud seisukohale, et „hanketingimuste p 1.5 ühe lause kahte lauseosa ei saa käsitleda eraldiseisvatena ja üksteisega seostamatutena nagu seda soovib teha Vaidlustaja“. Hankija nõustub VAKO põhjendustega, selles osas, et elektrirong ja diiselrong on erinevad rongitüübid ning „sama rongitüüp“ samal tehnilisel platvormil konstrueerimise taga sulgudes täpsustab, millised rongid peavad olema konstrueeritud samal tehnilisel platvormil. Asjaolule, et sama platvormi mõiste 5 kehtib eritüübiliste rongide suhtes viitab ka vaidlusaluse punkti sõnastus, mille järgi peavad rongid omama „/…/ mõlemal rongitüübil kasutatavaid sõlmi“. VAKO otsuse punktides 7.3-7.4 toodud käsitlus rongitüübi kohta on õige, ning vastab täpselt mõistliku inimese arusaamale vaidlusalusest tingimusest, kaebaja nimetab seda ebaõigesti kunstlikuks. Hankedokumendi nõue, mille kohaselt kõik elektrirongid peavad olema ühesugusel tehnilisel platvormil ja kõik diiselrongid samuti ühesugusel tehnilisel platvormil ning lisaks tuleb kasutada võimalikult palju mõlemal rongitüübil kasutatavaid sõlmi, ei sea piire sellele, mis detailid peavad olema mõlemal rongitüübil kasutatavad. 18.Põhjendamatu on kaebaja seisukoht, et „tehniline platvorm“ on täpselt piiritletud mõiste. Vastustaja hinnangul on tegemist üldmõistega, nii õiguslikult kui rongiehituses piiritlemata mõistega ning hankija on olnud sellisel seisukohal ka varasemas menetluses VAKO-s. 19.Hankedokumendid ei sea kaebuses väidetud nõuet, et „…tingimus samal platvormil projekteerimise kohta, mis kõige lihtsamalt öelduna eeldab seda, et elektrija diiselrongide puhul kasutatavad vagunid ja pöördvankrid peavad olema väheste ümberehitustööde tulemusena rongide vahel vahetatavad“. Hankija kinnitab, et ei soovi elektri- ja diiselrongide vagunite ega ka pöördvankrite omavahelist vahetatavust. Selliseks puudub vajadus ja seda ei sätesta hankedokumendid. Kui selline kaebuses väidetud soov oleks hankijal tegelikult olnud, oleks tellitud sarnaste ühenduskohtadega vagunid, nagu tänastel vanadel rongidel. Samuti oleks sellisel juhul tulnud ette näha, et kõik elektri- ja veoseadmed peavad asuma ainult ja üksnes rongi juhtvagunis. Seega oleks niisugusel juhul tellitud teatud arv elektrilisi juhtvaguneid ja diiseljuhtvaguneid ja lisaks teatud arv haakevaguneid. Praegu sellist kontseptsiooni hankedokumentides ei sisaldu. 19.Kaebaja on kaebuses „juurde mõelnud“ nõude „väikeste ümberehitustöödega“. Selle lisanduse teeb kaebaja seetõttu, et ka tema enda pakutavate elektri- ja diiselrongide vagunid ei ole omavahel asendatavad. Kaebaja rongide vagunid on võimalik kokku haakida, kuid juhtimissüsteemide erinevuste tõttu ei ole ilma vagunit ümber ehitamata võimalik, et nii moodustatud rongi saaks kasutada. Samasugused on ka Stadleri pakutavad elektri- ja diiselrongide vagunid. Niisugust asendamist ei ole hankedokumentides nõutud, selleks puudub vajadus. 20.Tellitud rongid on täiesti erinevad täna kasutatavatest vanadest rongidest. Uuetüübilistel rongidel on rong üks tervik, see tagab reisijatele mugava liikumisvõimaluse ka rongi keredetailide liitekohtades. Seetõttu ostab hankija erinevad rongid, mille vagunite arv on vastavalt 2, 3 ja 4, mitte aga juhtvagunit ja teatud arvu haakevaguneid. Uuetüübiliste rongide keredetailide liitekohad on nagu trammidel või lõõtsaga bussidel. Need ei peagi olema hõlpsalt lahtiühendatavad ja vahetatavad diisel- ja elektrirongide vahel. Vagunitevahelised ühendused on tehtud nii, et lahtiühendamine on töö, mis tehakse väga erandlikul juhul, näiteks kui osa rongist on hävinenud ja allesjäänud osa kasutatakse teisel rongil või varuosadeks. Hankija hangib elektrironge ja diiselronge, kusjuures iga rong on tervik. Pakkujal oli vabadus paigutada ühe rongi seadmed kõikjale rongis. Nii ei saagi elektrilist juhtvagunit diiselrongi külge panna sest osa agregaate paikneb mujal rongis ja selliselt haagitud juhtvagun ei toimi. 6 21.Kaebaja leiab, et „on alust eeldada, et Stadler on elektrirongide puhul pakkunud FLIRT platvormil konstrueeritud ronge ning diiselrongideks GTW platvormil konstrueeritud ronge.“ Selline eeldus on vale. Stadler ei paku ronge, millised on kujutatud tema kodulehel ja kaebajal puudub alus selle eeldamiseks. Selle paljasõnalise oletuse esitamine on tingitud kaebaja soovist saada käesoleva haldusasja menetluses võimalikult palju tehnilist teavet Stadleri rongide tehniliste lahenduste kohta ning kasutada seda ära muudes hankemenetlustes ning enda tootearenduses. 22. Hankedokumentide punkt 1.5 eesmärk on määratleda hanke maht ja tähtaeg. Kui jätta tekstist välja vaidlusalune lõik, siis kaotab mõtte sellele järgnev lõik. Vaidlusalust lõiku tuleb tõlgendada kogu teksti, sh eelneva ning järgneva tekstiga kontekstis ning kaebaja väidetavat sisu antud lausel ei ole. Hankija annab hankedokumendi punkti 1.5 vaidlusaluse osaga pakkujatele teabe, et pakutavad rongid peavad olema konstrueeritud sarnaselt sama jõuajamit kasutatavatele rongidele ja omama võimalikult palju ühesuguseid komponente erinevat jõuajamit kasutatavate rongidega, et hankemahtu vähendada ja jätta depooseadmetest ja varuosadest välja ühesugused seadmed ja varuosad. 23.Vaidlusalune lause asub hankedokumendi osas, mis sätestab üldnõuded ning täpsemalt punktis „Hanke maht ja tähtaeg“. Samas on hankedokumentide punkti 1.5 eelmises lõigus sätestatud, et nõuded rongidele, depooseadmetele ja varuosadele on sätestatud tehnilises kirjelduses lisades 1 ja 2. Kaebaja väidetavat nõuet ei ole hankija poolt seatud. Mis puutub vagunite vastastikku kasutamisse diisel- ja elektrirongide vahel, siis tehnilise kirjelduse punktis 3.4.2 (nii diiselrongi kui elektrirongi tehnilises kirjelduses) on nõue, et omavahel ühendatavad peavad olema rongid, mitte nende vagunid. 24.VAKO on otsuse punktis 7.6 rõhutanud, et hankija on hanketingimuste Lisade 1 ja 2 punktis 3.4.2 märkinud, et elektrirongi peab olema võimalik ühendada diiselrongiga ja diiselrongi elektrirongiga (rong rongiga, mitte vagunid omavahel). Kaebaja leiab sellise väite olevat eksliku, vaatamata sellele, et hanketingimuste lisad sätestavad selle otsesõnu (kaebuse lk 8; III lõik). Küsimus vagunite vahetatavusest ei ole asjakohane, kuivõrd seda ei ole hanketingimustes ega ka selle lisades nõutud. Kaebaja seisukoht, et selline lahendus ei ole pikemas perspektiivis mõistlik, tuleb jätta tähelepanuta. Hankedokumendid, nendes sätestatud tingimused ja muud nõuded koostab ning sätestab hankija. 25. Elektriraudtee ei väida, et viidatud punkt ei kehti või ei ole kohustuslik, vaid et punkt ei sätesta nõudeid, mida kaebaja väidab. Hankija kontrollis enne pakkumuste vastavaks tunnistamist pakkujate vastavust hankedokumentidele, sh ka punktile 1.5. Mõlemad pakkujad vastavad punktile 1.5. Kaebaja väide, et sellele punktile vastavust ei kontrollitud, on vale. 26.VAKO on otsuses selgitanud, et
Loetelu hõlmab kogu vajalikku teavet pakkumuse esitamiseks, kuid üksnes üks osa hankedokumentides sisalduma pidavast teabest esitab nõudeid hankelepingu esemele.
lg 2 p 2 kohaselt peab hankedokumentides sisalduma vastavalt
7 VAKO otsuse punktis 7.6 esitatud seisukoht kinnitab: „Vaidlustuskomisjoni arvates näitab nimetatud tingimus tehnilises kirjelduses ka seda, et Hankija on soovinud elektri- ja diiselrongide omavahelist ühendamist vaid koosseisudena, mitte vagunite kaupa ja kui Hankija oleks soovinud ka elektri- ja diiselrongide vagunite omavahelist nn ristkasutust, oleks Hankija selle kehtestanud tehnilises kirjelduses. Pakkumusele esitatav tehniline tingimus, millele vastavust peab Hankija kontrollima, ei saa olla tuletatav.“ See, et hankija ei ole vagunite ristkasutust soovinud, on ilmselge tulenevalt hanketingimuste lisade 1 ja 2 punktis 3.4.2 sätestatust, selles puudub vaidlus. 27.Ekslik on kaebaja väide, et juhul, kui hankija avastab, et pakkujad mõistsid tingimust teisiti, on tal võimalus hankemenetlus kehtetuks tunnistada ja uus korraldada.
Asjaolu, et kaebaja seda võimalust ei kasutanud, ei tähenda, et kaebaja saab pärast pakkumuse esitamist hankedokumente vaidlustada. Hankemenetluse kehtetuks tunnistamine ning uue korraldamine pärast pakkumuste esitamist seetõttu, et üks pakkujatest tegi vea, ei ole proportsionaalne ega võimalik (hankija esitab vastavad põhjendused allpool). Nii Stadler kui CAF on vaidlusalust punkti mõistnud ühtemoodi. Pakkujate pakkumused on sarnased. Pakutavate rongide vagunid on diiselrongide ja elektrirongide vahel vahetatavad – kui tehakse ümberehitustööd. See asjaolu tõestab, et CAF ei saanud dokumentidest valesti aru. Kaebus on esitatud üksnes sellepärast, et CAF hanget ei võitnud. 28.Kaebuse viited vagunite arvule on asjakohatud. Kaebaja oletab, et Stadleri rongi vagunite arv ei ole nõuetekohane. Hankija kinnitab, et on .Kaebaja lähtub jätkuvalt eeldusest, et Stadler on hankemenetluses pakkunud enda kodulehel avaldatud GTWplatvormil rongi. See ei vasta tõele, Stadler ei paku GTW rongi. 29.Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et Stadler oleks pakkumuses esitanud ebaõige vagunite arvuga rongid. VAKO menetluses esitles hankija komisjonile Stadleri rongi jooniseid, nendest selgub üheselt, et vagunite arv on õige. Samuti tutvustab hankija kohtule Stadleri rongi jooniseid. Rongide joonised on pakkumuse osa, mille kaitsmisest on pakkujad väga huvitatud. Konkurendi uue rongi jooniste saamise ja nendega tutvumise huvi on kaebuse esitajal väga intensiivne. Hankija esitab kohtuistungil kohtule pakkumuse osa, milles sisalduvad joonised. Vagunite arvu kohta esitatud hüpotees kaebuses on suunatud ainuüksi sellele, et hankija või kolmas isik esitaks selle väite ümberlükkamiseks kaebajale Stadleri rongi joonised. Kuni rongi tellimise ja valmimiseni on uue rongi joonised Stadleri ärisaladus. 30.Puudub vaidlus, et mõlema pakkuja pakutavad rongid on nõuetekohased arvestades Eesti raudtee infrastruktuuri ehk mõlema pakkuja rongid sobivad kasutamiseks Eesti raudteel. Samuti ei ole vaidlust selles, et mõlema pakkuja rongid vastavad hankija esitatud tehnilistele tingimustele ja kõigile muudele esitatud nõuetele. Hankija on seda enne otsuste tegemist põhjalikult kontrollinud. 31.Stadleri diiselrongi puhul kasutatakse vagunitevahelist ülekäigusilda, kuhu on paigutatud diiselmootor. Kaebaja väidab, et see tuleb lugeda vaguniks. Arusaamatuks jääb, miks ei loe kaebaja vaguniks kõiki vagunitevahelisi ülekäigusildu, vaid üksnes 8 seda. Vagun on rongi konstruktsiooniline üksus, mis on mõeldud reisijate või kauba veoks. Sellest tulenevalt eristatakse reisivaguneid ja kaubavaguneid. Antud vagunitevaheline ülekäigusild on analoogselt muude reisirongide vagunitega reisijate ühest vagunist teise liikumise koridor ja seal ei ole aknaid, uksi ega istekohti. Hankedokumendid ei sätesta keeldu paigaldada diiselmootorit vagunitevahelisse ülekäigukohta ega kasutada vagunite vahel ülekäigukohta. CAF on vagunite arvu osas esitanud spekulatiivsed väited ja nende esitamise põhjus on soov saada informatsiooni Stadleri tehniliste lahenduste kohta. Kaebusele ei ole lisatud ühtegi tõendit vagunite arvu ebakõla kohta. 32.Kaebaja ei ole ühtegi kaebuses esitatud väidetest tõendanud. Hankija on tõendanud, et kõik kaebaja sisulised väited on ebaõiged.
Kaebaja väidab kaebuse leheküljel 3, et vaidlustuskomisjoni otsus on vale materiaalõiguse väära kohaldamise ning tõendite eksliku hindamise tõttu. Samas kaebusest ei selgu, milles seisnes materiaalõiguse väär kohaldamine, millist normi VAKO on valesti kohaldanud. Kaebusest ei ole võimalik aru saada, millist tõendit on VAKO valesti hinnanud, miks tuleb tõendeid teisiti hinnata ja millega kaebaja oma seisukohti tõendab. Kaebuse esitaja ei ole tõendanud enda subjektiivsete õiguste rikkumist. Kaebuses sisaldub viide kaebaja õigusele õiglasele menetlusele. Seega viitab kaebaja võrdse kohtlemise printsiibi rikkumisele hankemenetluses. Kaebaja ei ole tõendanud, et võrdse kohtlemise printsiipi oleks rikutud ega selgitanud, milles rikkumine seisnes. Kaebusest ei selgu, kellega võrreldes kaebajat on ebavõrdselt koheldud ja milles see avaldus. IV KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT 33.Kolmas isik toetab vastustaja seisukohti ning peab kaebust põhjendamatuks. Kolmas isik rõhutab, et kaebuses nimetatud tervete vagunite ja pöördvankrite omavahelist vahetatavust ei ole kusagil sel moel nõutud ning see kujutab endast sisendatud soovnõuet. 34.CAF-i väited tuginevad hankedokumentide üksikute, osaliselt kontekstist välja võetud punktide meelevaldsele tõlgendamisele ning lisaks sellele ka valedele oletustele ja lõppjäreldustele. 35.Lisaks märgib kolmas isik , et kaebusest on jäänud mulje nagu püüaks CAF kohtuprotsessi kaudu kätte saada väärtuslikku tehnilist informatsiooni ning lahendusi Stadleri elektri- ja diiselrongide kohta, et seda enda kasuks ära kasutada hetkel Läti Vabariigis käimasoleval eelkvalifikatsioonimenetlusel. V KOHTU SEISUKOHT 36.Kaebuses on esitatud tühistamistaotlus. Riigihangete seaduse (
) § 129 lg 4 sätestab:” Kui hankija on sõlminud kehtiva hankelepingu, ei tühista kohus hankija käesoleva seaduse § 117 lõikes 2 nimetatud otsuseid. Pärast kehtiva hankelepingu 9 sõlmimist võib vaidlustaja samas asjas taotleda vaidlustatud otsuse õigusvastasuse tuvastamist, kui tal on selleks põhjendatud huvi”. Elektriraudtee AS 05.10.2010 esitatud menetlusdokumendis ( tl 132) märgib vastustaja, et ta sõlmis Stadler Bussnang AG-ga hankelepingud. Riigihangete registrile esitatud riigihanke aruandest nähtuvalt on vaidlusaluse riigihanke menetluses 03.08.2010 sõlmitud hankeleping. Seega ei oleks Construcciones y Auxiliar de Ferrocarriles, S.A. tühistamiskaebuse rahuldamine enam võimalik. Halduskohtumenetluse seadustiku ( HKMS) § 19 lg 8 sätestab, et kaebuses või protestis esitatud taotlust võib kaebuse või protesti esitaja muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses täiendavate taotluste ja tõendite esitamise tähtaja möödumiseni, kui ülejäänud menetlusosalised annavad selleks nõusoleku või kui kohus peab seda otstarbekaks. Kohus selgitas 13.10.2010 kohtuistungil kaebuse esitajale tuvastamiskaebuse esitamise võimalust, kuid kaebuse esitaja kaebust ei muutnud. Riigikohtu praktika kohaselt ( 13.11.2008 kohtuotsus nr 3-3-1-26-08) on üksnes kaebajal õigus valida, milline õiguskaitsevahend on tema rikutud õiguste kaitseks kõige tõhusam ja otstarbekam. Kohus võib kohtumenetluse käigus vaid selgitada kaebajale tühistamiskaebuse asemel tuvastamiskaebuse esitamise võimalust ning kui kaebaja kohtu pakutud võimalust kasutada ei soovi, siis kohus ise tühistamiskaebuselt tuvastamiskaebusele üle minna ei tohi. Riigikohus on 11.06.2009.a. kohtuotsuses nr 3-3-1-58-08
lg 4 tõlgendades asunud seisukohale, et
lg 4 sätestab viidatud sättega võrreldes erisuse, lubades taotlust muuta ka hilisemalt ja eeltoodust tulenevalt leidnud, et seega on taotluse muutmine riigihangetega seotud kohtuasjades lubatud ka ajal, kui menetlus on jõudnud Riigikohtusse. Eeltoodust tulenevalt käsitleb kohus kaebust ka sisuliselt. 37.
lg 1 sätestab , et hankija kontrollib vastavust hankedokumentides sätestatud tingimustele.
lg 2 kohaselt lükkab hankija pakkumuse tagasi, kui see ei vasta hanketeates või hankedokumentides esitatud tingimustele. Kaebuse väitel pidanuks hankija Stadleri pakkumuse
lg 2 alusel tagasi lükkama, sest see ei vasta hanketingimuste punktile 1.5 osas, milles on esitatud nõue elektri- ja diiselrongide samal tehnilisel platvormil konstrueerimise kohta. Kaebuse kohaselt tähendab ülalmärgitud nõue esmalt, et kõik elektrirongid eraldivõetuna peavad olema projekteeritud samal tehnilisel platvormil ja sama nõue kehtib ka diiselrongide koosseisude kohta. Teiseks tähendab hanketingimuste p.1.5 nõue aga ka seda, et elektri- ja diiselrongid peavad teineteise suhtes olema konstrueeritud samal tehnilisel platvormil . Viimatinimetatust aga tuleneb kaebuse väitel, et rongi põhikomponendid, s.o. vagunid ja pöördvankrid on teineteisega ilma oluliste ümberehitustöödeta vahetatavad. 38.Vaidlusalune hanketingimuste p 1.5 sisalduv nõue on sõnastatud järgmiselt:”Elektri- ja diiselrongid peavad olema konstrueeritud samal tehnilisel platvormil (sama rongitüüp) ning omama võimalikult palju universaalseid, mõlemal rongitüübil kasutatavaid sõlmi.”. Väites kaebuses, et mõiste “tehniline platvorm” on rongitööstuses üldiselt tunnustatud selget sisu omav termin, on kaebuse esitaja kohtuistungil aga seletanud:”tehnilise platvormi kohta ütlesid meie spetsialistid, et ka nende jaoks on keeruline ja nad ka vastasid, et mõisteid välja toodud ei ole/../”( prot.lk 3). Kaebuse väide terminil”tehniline platvorm” rongitööstuses konkreetse sisu olemasolust, mille 10 kohaselt tähendab see vagunite ja pöördvankrite vahetatavust eritüübiliste rongide vahel, on põhjendamatu ning kohus nõustub vastustajaga selles, et ka põhistamata. 39.Kaebaja on asja arutamisel väitnud viitega Riigikohtu praktikale , et mõistete sisustamisel tuleb lähtuda üldkeelelisest tähendusest (prot tlk 3). Toodud aspektist lähtuvalt tuleb ”tehnilist platvormi” mõista ”tehnilise alusena” ning seda kinnitab ka ”Võõrsõnade leksikon” (R.Kleis, J.Silvet, E.Vääri; Tallinn, ”Valgus” 1981), mille kohaselt tähendab ”platvorm” muu hulgas ”kõrgendatud alust või lava”. 40.TsÜS § 75 lg 2 sätestab, et tahteavaldust, mis ei ole tehtud kindlale isikule, tuleb tõlgendada vastavuses tahteavalduse tegija tahtele. Et mõista, mida hankija pidas hanketingimuste punktis 1.5 kasutatud mõiste “sama rongitüüp” all silmas , tuleb seda punkti vaadelda koos teiste hanketingimuste punktidega, seda enam on kõnealust mõistet sisaldava lauseosa tõlgendamiseks vajalik analüüsida lauset tervikuna,mitte aga üht lauseosa kontekstist väljarebituna. Igati asjakohane on teha sealjuures kindlaks, kas kasutatud mõistele on antud kindel tähendus õigusaktides. Kaebuse käsitlus hanketingimuste p 1.5 sisalduva nõude sisust on eeltoodust tulenevalt ekslik . VAKO on hanketingimuste p.1.5 sisalduva nõude sisu väljaselgitamiseks analüüsinud mitte ainult tingimust sisaldava lause mõlemat poolt selle tähenduse ja eesmärgi väljaselgitamiseks, vaid on põhjendatult arvestanud sealjuures ka hanketingimuste tehnilises kirjelduses ( lisad 1 ja 2) sisalduvaid nõudeid pakutavatele rongidele, aga samuti vaidlusaluse tingimuse asukohta hanketingimuste struktuuris üldteabe all ja on hanketingimuste üldteavet kogumis elektrirongide ja diiselrongide tehnilise kirjeldusega õigesti leidnud, et hankija ei ole esitanud nõuet elektri- ja diiselrongide vagunite ja pöördvankrite omavahelise asendatavuse ja ühilduvuse kohta, vaid pakutavad rongid peavad olema samatüübilised sama jõuajamit kasutavate rongide suhtes. 41. Hanketingimused on käsitletavad ühtse dokumendina, mistõttu nõustub kohus vastustajaga , et lisaks omab tähendust ka asjaolu, et vaidlusalune lause asub hankedokumendi osas, mis sätestab üldnõuded ning täpsemalt punktis „Hanke maht ja tähtaeg“. Sealjuures ei ole vähetähtis, et hankedokumentide punkti 1.5 eelmises lõigus on kirjas, et nõuded rongidele, depooseadmetele ja varuosadele on sätestatud tehnilises kirjelduses lisades 1 ja 2, kus väidetud nõuet seatud ei ole ning seega ei saanud hankijal olla ka kaebuse esitaja poolt temale omistatud tahet. Kaebaja poolt kõnealusel punktil kaebaja soovitud sisu olemasolu võrdsustamine põhjendamatult punkti kehtivuse või kohustuslikkusega on ekslik. 42.
lg 2 p 2 kohaselt peab hankedokumentides sisalduma vastavalt
Hankija peab
-st tulenevalt kirjeldama hankelepingu eset tehnilises kirjelduses ja isegi juhul, kui kõik tingimused hankedokumentides kirjeldavad pakkumusele esitatavaid tingimusi tervikuna, siis hankelepingu esemeks olevate asjade omadused ja olulised tunnused tulenevad tehnilisest kirjeldusest. Tehnilise kirjelduse punktis 3.4.2 (nii diiselrongi kui elektrirongi tehnilises kirjelduses) on nõue, et omavahel ühendatavad peavad olema rongid, mitte nende vagunid ning kaebuses väidetud nõuet vagunite vastastikuseks kasutamiseks diiselja elektrirongide vahel seatud ei ole, sellisele seisukohale on jõidnud ka VAKO. 43.Samuti leiab kaebaja, et Stadleri pakkumus diiselrongide osas ei vasta hanketingimuste Lisa 2 punktile 1.2. Hanketingimuste ülalmärgitud punkt sätestab 11 hangitavate rongikoosseisude suurused ja näeb sellistena ette kahe-, kolme- ja neljavagunilise koosseisu. Kaebuse esitaja hinnangul on üheselt selge, et hanketingimustes sätestatud vagunite arvu puhul peeti silmas igat tüüpi vaguneid, mitte aga, et vagunina käsitleti vaid reisijate jaoks mõeldud vaguneid. Seega leiab kaebaja, et kui leiab kinnitust GTW platvormi joonisel nähtavate spetsiaalset jõuallikat sisaldavate vagunite olemasolu, ei vasta Stadleri pakkumus vagunite arvu osas hanketingimustes sätestatule ning mittevastav pakkumine tulnuks
lg 2 alusel tagasi lükata, sealjuures on kaebuse esitaja on lähtunud eeldusest, et Stadler on pakkunud hankemenetluses enda kodulehel avaldatud GTW platvormil rongi. Hankija on kinnitanud , et Stadler GTW rongi ei paku ning on esitlenud VAKO-le Stadleri rongi jooniseid vagunite arvu õigsuse kinnituseks. Halduskohtule esitatud kaebuses peab kaebuse esitaja ebaõigeks seisukohta, et vagunina käsitleti vaid reisijate jaoks mõeldud vaguneid, sest kaebuse väitel ei piira hanketingimused vaguni mõistet reisijavaguni mõistega 44.Kohus ei korda siinkohal käesolevas kohtuotsuses eespool toodud seisukohti põhimõtetest, millistest tuleb hankija tegeliku tahte väljaselgitamiseks lähtuda. Kohus on muu hulgas märkinud, et hanketingimuste punktis sisalduva termini õigeks mõistmiseks tuleb seda vaadelda koos hanketingimuste teiste punktidega, eeltoodu all tuleb mõista ka neid hanketingimuste punkte,milles hankija on määratlenud pakkumise eseme ja hanke eesmärgi. Käesoleval juhul on hanketingimuste lisa 2 p.1.1 sätestatud eesmärgiks reisijate veoks diiselrongide hankimine. VAKO on hanketingimustes kasutatud mõiste sisu avamisel põhjendatult lähtunud asjakohastes õigusaktides sätestatust,mille kohaselt reisirongina käsitletakse reisijate veoks reisivagunitest koostatud rongi. Seega kahe-, kolme- ja neljavagunilise koosseisu nõue hõlmab reisivaguneid (sh juhtvaguneid), samal ajal ei ole reisivagunina käsitletav vagunitevaheline ülekäigusild. Hanketingimustest ei tulene keeldu kasutada vagunite vahel ülekäigusilda, paigaldada jõuagregaati ülekäigusillale või kohustust paigaldada seda vagunisse, mistõttu jõuagregaadi paigaldamine eraldi sektsiooni reisivagunite vahel ei muuda seda vagunitevahelist ülekäigusilda, kus vastustaja seletuste kohaselt ei ole aknaid, uksi ega istekohti, reisivaguniks ning sellise lahenduse kasutamine ei tähenda vagunite arvu suhtes esitatud nõude mittejärgimist. Kaebuse arutlused selle üle, milliseks võiksid kujuneda vagunitevahelise ülekäigusilla, millele on paigaldatud jõuagregaat, mõõtmed , ei ole asjassepuutuvad, kaebuse esitaja ei ole väitnud pakkumuses rongidele kehtestatud mõõtmete mittejärgimist. 45.Kaebuse kohaselt on rikutud kaebaja õigust osaleda õiguspärases hankemenetluses, kuid sealjuures ei ole kaebuse esitaja toonud esile asjaolusid, mis viitaks menetluslike õiguste rikkumisele või ebavõrdsele kohtlemisele. Kaebuse esitaja on korduvalt väitnud, et mõlemad vaidlustatud hanketingimuste punktid on olnud temale üheselt arusaadavad. Siiski leiab kohus, lähtuvalt kaebuse põhjendustest ning silmas pidades kaebaja etteheidet tagantjärgi hanketingimuste sättele sisu andmisele, et sisuliselt on kaebus suunatud hanketingimuste ebaselgusele ning ning sellest aspektist on taolised väited esitatud hilinenult. Tulenevalt
lg 2 sätestatust, mille kohaselt pakkumus peab vastama hanketeates ja hankedokumentides sätestatud tingimustele ning § 47 ja § 50 sätestatust, mille kohaselt pakkumuse vastavaks tunnistamisel ning pakkumuste hindamisel arvestatakse ainult hanketeates ja hankedokumentides sätestatud tingimusi, pidi hankedokumendi ebaselgus olema kaebuse esitajale ilmne 12 hankedokumendiga tutvumisel ning sellisel juhul oleks ta pidanud
Asjaolust, et kaebuse esitaja mõistis hanketingimusi teisiti kui Stadler, ei saa järeldada Stadleri pakkumuse mittevastavust. Samuti ei saa sellisest asjaolust järeldada kaebuse esitaja teiste pakkujatega võrreldes ebavõrdset kohtlemist. Hanketingimuste p.3.2.1 kohaselt tõendab pakkuja pakkumuse esitamisega täielikku nõustumist kõigi hankemenetluse tingimustega, sealhulgas hanke tehnilise kirjelduse ja hankelepingu projektis sätestatud tingimustega vormikohasel kinnitusel. Kaebuse esitaja on oma pakkumise esitanud ning ei ole pidanud vajalikuks vaidlustada pakkumise tingimusi , samuti ei ole ta küsinud hankijalt selgitusi. Kui kaebuse esitaja seda ei teinud , siis võttis ta pakkumise tegemisel endale riski, mistõttu kaebuse väide , et punkti 1.5 tõlgendamisel selliselt nagu kaebaja arvates seda tuleb mõista , tähendab sama heade tehniliste näitajatega elektri- ja diiselrongide konstrueerimine ühel tehnilisel platvormil ca 7-10 % kõrgemat hinda võrreldes erinevatel tehnilistel platvormidel konstrueeritud rongidega, ei tähenda ebavõrdset kohtlemist. Kõigile olid seatud ühesugused tingimused ning kõigil oli võimalus täpsustada. Kaebusest ei selgu ja ka asja arutamisel ei ole kaebaja täpsustanud, milles seisneb VAKO poolt materiaalõiguse vale kohaldamine ja millist tõendit on VAKO valesti hinnanud. Käesolevas kohtuotsuses kohtu ülaltoodud seisukohtadest tulenevalt leiab kohus, et VAKO on kaebuse esitaja poolt vaidlustatud hankedokumentide punkte tõlgendanud kooskõlas seadusega ning vastastikuses seoses hankedokumentide teiste punktidega, samuti õigusnormides toodud mõistete definitsioonidega ja on põhjendatult leidnud, et kaebuse väited esitatud tingimustele mittevastavate pakkumuste vastavaks tunnistamise kohta hankija poolt on põhjendamatud ja kaebuse esitaja õigusi rikutud ei ole. VI MENETLUSKULUD 46.HkMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 7 sätestab, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele. HkMS § 93 lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. HkMS § 93 lg 5 näeb ette, et kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Vastustaja taotleb kaebuse esitajalt Elektriraudtee AS menetluskuludena halduskohtus advokaadi õigusabi eest tasutud summa 93 696, 33 krooni väljamõistmist. Kohtukulude nimekirjale on lisatud advokaadibüroo LEXTAL arved Elektriraudtee AS-le koos advokaadibüroo pangakonto väljavõttega arvete tasumise kohta. Kohus peab taotlust põhjendatuks ja ei näe alust HkMS § 93 lg 5 kohaldamiseks.Siinkohal peab kohus vajalikuks eraldi rõhutada, et Elektriraudtee AS hankijaks olemine kõnealuses hankemenetluses ei anna kuidagi alust arvata, et äriühingu põhitegevusalaks oleks riigihangete läbiviimine. Lisaks nimetatule on välise õigusabi vajadus põhjendatud ka riigihanke suure mahu ja kaasneva maksumusega. Kolmas isik Stadler Bussnang AG taotleb menetluskulu väljamõistmist summas 4 381, 22 EUR-i. ning on esitanud sellekohased arved ja arvete tasumist tõendavad dokumendid. Kohus peab taotlust põhjendatuks ja ei näe alust HkMS § 93 lg 5 kohaldamiseks. 13 Tulenevalt Eesti Vabariigi rahaseaduse (edaspidi Rahaseadus) §-st 1 on Eesti Vabariigi rahaühik Eesti kroon, mis jaguneb sajaks sendiks. Rahaseaduse § 5 kohaselt määratakse Eesti krooni vahetatavus teiste valuutadega seadusega. Tulenevalt Eesti Panga seaduse § 15 lõikest 5 noteerib Eesti Pank Eesti krooni kurssi välisvaluutade suhtes. Vastavalt Eesti Panga Presidendi 31.12.1998 määruse nr 39 "Eesti krooni kursi fikseerimine euro suhtes" punktile 1 on Eesti krooni (EEK) kursiks Euroopa Liidu euro (EUR) suhtes 1 EUR=15,6466 EEK. Käesoleval juhul on esitatud menetluskulud välisvaluutas (eurodes) summas 4381,22 EUR, mille vääring Eesti kroonides on 68 551,196852 EEK. Lea Kuuse kohtunik 14
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.