Vastustaja tõlgendab vääralt, et maksuotsuse kehtivuse peatamine Tallinna Halduskohtu 07.09.2007 määrusega tähendab seda, et esialgse õiguskaitse abinõu rakendamisega sai kõrvaldatud
lg 1 koosseisuline element ehk maksuotsus, millega kohustati maksumaksjat tasuma suurem maksusumma, kui tal oleks tulnud tasuda vastavalt maksuseadusele. Kaebaja leiab, et maksuotsuse kehtivuse peatamine esialgse õiguskaitse abinõuna on ajutise iseloomuga kohtuotsuse täitmist tagav meede, millel ei ole maksukohustust tekitavat iseloomu. Samuti ei muuda esialgse õiguskaitse määrus olematuks kord tehtud maksuotsust. Seda teeb vaid lõplikult jõustunud kohtuotsus, millega tühistatakse vaidlustatud maksuotsus. Kaebaja leiab, et esialgse õiguskaitse korras maksuotsuse kehtivuse peatamisel ei taotleta muid eesmärke, peale kohtuotsuse täitmise tagamise ja menetlusosalise huvide kaitse. Kindlasti ei ole sellise esialgse õiguskaitse abinõu mõjuga hõlmatud maksukohustuslasele tasumisele kuuluva intressi arvestamine. Nimelt ei mõjuta intressi arvestamine või arvestamata jätmine kohtuotsuse täitmise perspektiivi. Samuti ka maksuintressi puhul ei ole võimalik esialgse õiguskaitse korras peatada intressinõude kehtivust selliselt, et maksuhalduri jaoks positiivse kohtuotsusega ei ole enam võimalik välja mõista maksuintressi perioodi eest, mille jooksul oli intressinõude kehtivus peatatud esialgse õiguskaitse korras, kuna kohtuotsusega kõrvaldatakse eeldus, et intressinõue on ebaseaduslik, tagasiulatuvalt. Käesolevas vaidluses kõrvaldas 19.02.2009 jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 05.12.2008 kohtuotsus tagasiulatuvalt eelduse, et maksuotsus oli seaduslik. Lähtudes aga vastustaja loogikast, et 07.09.2007 esialgse õiguskaitse määrus kõrvaldas maksuotsuse õigusliku toime alaliselt, tuleb asuda seisukohale, et sellele järgnev kohtumenetlus ei omanud enam maksuotsuse kehtivusele mitte mingit mõju. Kui eeldada, et Tallinna Ringkonnakohtu otsus oleks kaebaja jaoks negatiivne, siis lähtudes vastustaja loogikast tähendaks see seda, et kohtuotsusel ei ole mingit õiguslikku tähendust või et kohtuotsusega teeks kohus iseseisva maksuotsuse, mis hakkaks kehtima kohtuotsuse tegemise ajast. Viimane ei ole aga kohtu pädevuses. Seega lähtus maksuhaldur ebaõigest arusaamast esialgse õiguskaitse abinõu õiguslikust tähendusest, leides, et puhtalt menetlusliku abinõuna võib ta tekitada muudatusi materiaalõiguslike instituutide õiguslikus toimes (intress). Erinevalt vastustajast on kaebaja seisukohal, et maksuintress (sh ka maksukohustuslasele makstav intress,
) on seaduse alusel tekkiv ja maksuõigussuhtest tulenev materiaalõiguslik kohustus, mida ei ole võimalik kehtestada, muuta või tühistada esialgse õiguskaitse määrusega. Kaebaja leiab, et lähtudes ebaõigest arusaamast esialgse õiguskaitse abinõu õiguslikust tähendusest ja selle mõjust maksuõigussuhtest tulenevatele kohustustele, kohaldas vastustaja ebaõigesti
Nimetatud sätte 4 kohaselt on maksuhaldur kohustatud arvestama ja tasuma maksukohustuslase poolt maksuotsuse alusel maksuhaldurile tasutud enammakse summalt. Käesoleva vaidluse asjaoludest tuleneb, et kaebaja tasus talle maksuotsusega määratud maksusumma 26.06.2007. Seega oli maksusumma tasutud just kehtiva maksuotsuse alusel ja täitmiseks, nagu seda näeb ette
Seega on väär vastustaja seisukoht, et maksusumma oli tasutud kaebaja poolt vabatahtlikult ilma selleks kohustava maksuhalduri haldusaktita. Vaidlustatud otsuse p-s 2 asus vastustaja seisukohale, et
lg-st 1 tuleneb, et maksumaksja kasuks arvestatakse intressi üksnes sellisel juhul, kui isik on haldusakti alusel tasunud või temalt on haldusakti alusel sisse nõutud suurem maksusumma, kui tal oleks tulnud tasuda vastavalt maksuseadusele. Taotlus tasutud intressidelt intressi arvestamiseks tuleb seega vastustaja arvates käesoleval juhul jätta rahuldamata seetõttu, et maksuhaldur ei ole maksumaksjale intressinõuet esitanud ega intressinõude alusel intressi sisse nõudnud. Kaebaja leiab, et sellise otsustuse tegemisel ei võtnud vastustaja arvesse taotluse õigeks lahendamiseks tähtsust omavat asjaolu. Nimelt kohustas vastustaja maksuotsusega kaebajat iseseisvalt arvestama ja tasuma intresse määratud maksusummalt. 26.06.2007 täitis kaebaja ka selle maksuotsusest tuleneva nõude. TuMS kohaselt loetakse maksuintress ettevõtlusega mitteseotud väljamakseks, mis kuulub tulumaksuga maksustamisele. Maksuotsuse tühistamisega langes ära kaebaja kohustus maksuotsusega määratud summalt intresside tasumiseks, mistõttu on intressidelt tasutud tulumaksu puhul tegemist enammaksega
Kaebaja leiab, et vastustaja kohustus arvestada intressid enammakse summalt laienes ka kaebaja poolt tasutud tulumaksusummale. Seega tuleb asuda seisukohale, et 26.06.2007 maksuhaldurile maksuotsuse alusel ja sellega seonduvalt tasutud summad on enammakse, millelt on maksuhaldur vastavalt
Vastustaja on tagastanud kaebajale enammakse summa. Samas ei ole ta täitnud
§-st 116 tulenevat kohustust täielikult. Kaebaja juhib tähelepanu sellele, et taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks oli esitatud peaaegu 3 kuu möödumisel maksuotsuse tegemisest ja olukorras, kus maksuotsus oli kaebaja poolt juba täidetud. Ka vastustaja ei esitanud sisulisi vastuväiteid selle kohta, et maksuotsuse kehtivus peatatakse tagasiulatuvalt, kuna see variant oli menetlusosaliste poolt juba läbi arutatud. Väär on vastustaja seisukoht, et kaebajal oli kohtumenetluse jooksul võimalus enammakset vabalt kasutada ja käsutada. Esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise eeltingimuseks oli just see, et kaebaja ei saanud esialgse õiguskaitse kehtivuse ajal kasutada ega käsutada maksuhaldurile maksuotsuse alusel tasutud summasid. 07.09.2007. a kohtumääruse p-s 10 märkis Tallinna Halduskohus järgmist: “Esialgse õiguskaitse kohaldamisel juhindub kohus taotluses märgitud eesmärgist. Juhul kui kaebaja peaks asuma esialgsele õiguskaitsele tuginedes sooritama mingisuguseid muid toiminguid, mida ta halduskohtule esitatud taotluses ära toonud ei ole või käituma sõnamurdlikult tasutud maksusumma tagasinõudmise osas, samuti juhul kui ilmnevad muud olulised asjaolud, on kohtul võimalik HKMS § 12² lg 3 alusel menetlusosalise taotluse alusel või oma algatusel esialgse õiguskaitse määruse igas menetlusstaadiumis tühistada või seda muuta.” Seega oli maksuotsuse alusel ja täitmiseks tasutud summade tagasinõudmata jätmine eelduseks, et kohus ei tühista esialgse õiguskaitse määrust. Taotluse lahendamisel jättis vastustaja nimetatud asjaoluga arvestamata. Lõppkokkuvõttes soovib kaebaja märkida, et haldusasja nr 3-07-1450 menetluses käitus kaebaja heauskselt, tasudes täielikult maksuotsusega ettenähtud ja sellega seotud summad maksuhaldurile. Ka esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel arutas kaebaja vastustajaga läbi selle menetlustoimingu tegelikud eesmärgid, saavutades vastustajaga kompromissi. Seega oli vastustaja teadlik nimetatud menetlustoimingu tegelikest eesmärkidest ja sellest, et tasutud summade tagasinõudmine on 5 praktiliselt võimatu. Lähtudes sellest leiab kaebaja, et vastustaja keeldumine 27.02.2009 taotluse täielikust rahuldamisest ei ole kooskõlas hea haldustava põhimõtetega. VASTUSTAJA SEISUKOHT Vastustaja leiab, et kaebaja poolt MTA otsuse peale esitatud kaebus on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. Vaidlustatud otsuses on MTA leidnud, et kuna maksuotsuse kehtivus oli peatatud, siis maksuotsus ei omanud enam õiguslikku jõudu, s.t ajutiselt langes ära õiguslik tagajärg, mille tekitamisele ta oli suunatud ning maksuotsuse kehtivuse peatamisega langes kaebajal ära maksu tasumise kohustus. Seetõttu ei pidanud MTA kaebaja kasuks tasutud intressidelt intressi arvestama ja intressidelt tasutud tulumaksult intressi arvestama. Kui kohus esialgse õiguskaitse korras haldusakti kehtivuse peatab, siis haldusakti ei ole olemas, mistõttu pole täiendavalt vaja akti täitmist peatada. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-13-04 leidnud, et kehtivuse peatamise õiguslik tähendus on oma olemuselt sarnane õigusakti kehtetuks tunnistamise tähendusega, kuigi selle vahega, et peatamine on ajutine, kehtetuks tunnistamine aga lõplik. Haldusakti kehtivuse peatamine tähendab, et ajutiselt langeb ära õiguslik tagajärg, mille tekitamisele ta on suunatud. Haldusakti kehtivuse peatamise ajal kaotab haldusakti õiguslik regulatsioon oma jõu. Kaebajale maksuotsusega kehtestatud kohustus tasuda käibemaksu langes seega ära. Seejuures on Riigikohus lahendis nr 3-3-1-21-08 haldusakti täitmise peatamisega seoses leidnud, et reeglina seisneb haldusakti täitmine haldusaktiga kehtestatud õiguse või kohustuse realiseerimises või täitmises isiku poolt, kes on selleks õigustatud või kohustatud. Maksuteate puhul seisneb maksuteate täitmine üldjuhul maksu tasumises haldusakti adressaadi poolt. Kui maksuteate täitmine on peatatud, siis tähendab see kolleegiumi hinnangul seda, et isik ei pea ajal, mil peatamine kestab, maksuteadet täitma. Seega ei ole isikul ajal, mil maksuteate täitmine on peatatud, kohustust maksu maksta. Sisuliselt lükkab maksuteate täitmise peatamine maksu tasumise tähtpäeva edasi. Kuna isikul ei ole maksuteate täitmise peatamise ajal kohustust maksu maksta, ei saa teda käsitada sel ajal ka maksuvõlglasena, olenemata sellest, kas vastava maksu tasumiseks algselt ettenähtud tähtpäev on saabunud või mitte. Seega on MTA vaidlustatud otsuses õieti leidnud, et maksuotsuse kehtivuse peatamisega langes kaebajal ära maksu tasumise kohustus ning kaebaja makset tuli alates 07.09.2007 käsitleda enammaksena, mida kaebaja sai kasutada ja käsutada.
lg 1 kohaselt kui maksukohustuslane on tasunud, temalt on sisse nõutud või tema tagastusnõudega on tasaarvestatud maksuotsuse või vastutusotsuse alusel suurem maksusumma, kui tal oleks tulnud tasuda vastavalt maksuseadusele, siis on maksuhaldur kohustatud arvestama enammakstud summalt tema kasuks intressi. Intressi arvestatakse alates enammakstud summa maksuhalduri pangakontole laekumise või maksuhalduri poolt tehtud tasaarvestamise päevast kuni enammakse tagastamise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud. 18.06.2007 maksuotsusega nr 12-5/378 määras PMTK kaebajale tasumiseks käibemaksu summas 748 764 krooni. Kaebaja tasus maksusumma 26.06.2007 ning tema poolt vaidlustatud MTA otsusega arvestati kaebaja kasuks tasutud maksusummalt intresse kuni 07.09.2007, kuna maksuotsuse kehtivuse peatamisest tulenevalt sai kaebaja tasutud maksusummat alates 07.09.2007 ilma igasuguste piiranguteta kasutada ja käsutada. Kuivõrd alates maksuotsuse kehtivuse peatamisega langes kaebajal ära maksu tasumise kohustus ning alates sellest kuupäevast õiguslikult ei eksisteerinud enam maksuhalduri haldusakti, millega maksuhaldur kehtestas kaebajale maksu tasumise kohustuse, siis ei ole alates sellest tähtpäevast täidetud ka
lg 1 kohaldamise eeldus, kuna kaebaja poolt 6 tasutud maksusumma muutus enammakseks ning maksuhalduri haldusakti ei eksisteerinud alates 07.09.2007. Seega ei ole MTA valesti kohaldanud materiaalõigust. MTA on vaidlustatud otsuse p-s 2 õieti taotluse tasutud intressilt intressi arvestamiseks rahuldamata jätnud, kuna maksuhaldur ei ole kaebajale intressinõuet esitanud ega intressinõude alusel intressi sisse nõudnud. Asjaolu, et MTA on maksuotsuses viidanud
lg-le 1 ja § 117 lõikele 1, ei tähenda, et MTA on kaebajale esitanud intressinõude. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-60-08 leidnud, et intressi tähtpäevaks tasumata maksusummalt peab maksukohustuslane ise arvestama (
Isik peab ise arvestama ja ka teadma, kui suur on tema maksuvõlg ning intressikohustus. MTA täitis maksuotsuses selgitamiskohustust ning tuletas kaebajale meelde
Selgitamiskohustuse täitmine ei ole võrdsustatav intressinõude esitamisega, kuna puudub intressinõudena vormistatud haldusakt, millega riik oleks kaebajat konkreetselt määratletud intressisummat tasuma kohustanud. MTA on juba eelnevalt viidanud, et haldusakti resolutsiooni puhul on tegemist haldusorgani poolse õigusliku otsustusega üksikjuhtumi kohta. Käesoleval juhul puudub maksuhalduri poolne õiguslik otsustus konkreetse intressisumma määramise ehk üksikjuhtumi kohta. Seega on MTA õieti taotluse tasutud intressilt intressi arvestamiseks rahuldamata jätnud. Samuti on MTA jätnud õieti rahuldamata kaebaja taotluse intressidelt tasutud tulumaksult intresside arvestamiseks, kuna maksuhaldur ei ole haldusaktiga kohustanud kaebajat intressidelt tulumaksu maksma.
lg-t 1 saab kohaldada üksnes sellisel juhul, kui maksuhaldur on haldusaktiga isikut kohustanud konkreetselt määratletud ja piiritletud summa tasumiseks ning isik on haldusaktiga kehtestatud konkreetse nõude täitnud või haldusorgan on haldusaktis tasumiseks kohustatud summa ise sisse nõudnud. Asjaolu, et kaebaja ei taotlenud käibemaksukontol asunud tasutud summa tagastamist kui ka mõni muu kaebaja põhjendus ja intentsioon, ei välista kuidagi maksuotsuse kehtivuse peatamise tagajärgede tegelikku mõju kaebaja maksukohustusele. Seega muutus maksuotsuse alusel tasutud summa pärast maksuotsuse kehtivuse peatamist mitte ainult abstraktselt, vaid ka tegelikult enammakseks. Kõike eelnevat arvesse võttes palub vastustaja jätta kaebus rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED Käesoleva vaidluse puhul on tegemist olukorraga, kus kaebuse esitaja on tasunud (vaidlustatud) PMTK 18.06.2007 maksuotsuse nr 12-5/378 alusel määratud käibemaksu summa (748 764 krooni) koos vastavate intressidega maksuhalduri poolt näidatud arvelduskontole 26.06.2007 ära, kuid hiljem tehti otsus siiski vastustaja kahjuks ning nüüd on küsimus selles kui palju peab Maksu- ja Tolliamet lisaks põhisummale kaebuse esitajale alusetult tasutud maksusummade eest tagantjärele intresse tasuma. Avaldaja taotleb intresse arvestatuna 07.09.2007 (esialgse õiguskaitse määruse kuupäev, millega vahepeal peatati maksuotsuse kehtivus) kuni summade faktilise tagastamiseni (tl 3). Nõude olemus Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selles, et kaebuse esitaja tasus 26.06.2007 tulenevalt maksuotsusest 940 000 krooni suuruse summa, milles sisaldusid põhisumma kõrval ka intressid. Vaidlust ei ole ka selles, et tasutud intressidelt omakorda tuli arvestada TuMS § 51 kohaselt hiljem (järgmine kuu) kui ettevõtlusega mitteseotud kulult tulumaksu, mida kaebuse esitaja tegigi ja mida vastustaja ei eita (kohtuistungi protokoll, tl 134). Vastav tulumaksu summa on kaebuse esitajale tagastatud ning seega soovib avaldaja intressi alusetult (intressidelt) tasutud tulumaksu eest (kohtuistungi protokoll, tl 135). Vastustaja on arvestanud kaebuse esitajale intressi 25 083 krooni suuruses summas kuni 07.09.2007 (esialgse õiguskaitse määruse kuupäev) ja jätnud rahuldamata 7 taotluse tasutud intressidelt intressi arvestamiseks ja taotluse intresside arvestamiseks tasutud tulumaksult. Kaebuse esitaja leiab, et intresside täpse suuruse peab arvutama maksuhaldur ning seega on tegemist (osaliselt) keelduva haldusakti osalise tühistamise- ning vastava intressi arvestamise ja tasumise kohustamise nõudega. Selliselt on kaebus ka menetlusse võetud (tl 48) ning seonduvalt nõudega ei ole protsessiosaliste poolt vastuväiteid esitatud. Hinnang intresside maksmisest keeldumisele seonduvalt esialgse õiguskaitse määruse tähendusega Vastustaja ei ole nõustunud ära tasutud põhisummalt (maksuotsuse alusel tasumisele kuulunud 748 764 krooni suurune summa) vastavaid intresse alates 07.09.2007 välja maksma, sest nimetatud kuupäevast peatati Tallinna Halduskohtu esialgse õiguskaitse määrusega maksuotsuse nr 12-5/378 kehtivus ning maksuhalduri hinnangul on haldusakti kehtivuse peatamise õiguslik tähendus oma olemuselt sarnane õigusakti kehtetuks tunnistamise tähendusega ja seda ka siis kui tegemist on esialgse õiguskaitse määrusega. Seejuures on viidatud Riigikohtu vastavasisulisele lahendile 3-3-113-
lg-le 1, mis sätestas, et maksumaksjal, kes on tasunud maksuseaduses ettenähtust suurema maksusumma, on õigus kolme aasta jooksul enammakse tekkimise päevast arvates taotleda maksuhaldurilt enammakstud summa tagastamist või tasaarvestamist ja et sama paragrahvi teise lõike teise punkti kohaselt laieneb see õigus samadel tingimustel ka maksukohustuslasele, kes on maksuhaldurile tasunud seadusega ettenähtust rohkem intresse. Alates 01.01.2009 kehtiva
lg 1 sätestab analoogiliselt, et maksumaksjal on õigus saada tagasi maksuhaldurile seaduses või haldusaktis ettenähtust suuremas summas tehtud makse ja rahalise kohustuse tasumisel või tasaarvestamisel (§ 105 lõige 1) tekkinud enammakse, sealhulgas enne kohustuse tasumise tähtpäeva tehtud makse (§ 105 lg 2). Endiselt on säilinud võimalus saada tagasi ka seadusega ettenähtust rohkem tasutud intressid (
Eelosundatud lahendi punktis 15 on Riigikohus selgitanud viitega
lg-le 2, et olukorras kus tagastusnõude sisuks võib olla ka enammakstud intress, on maksuhaldur kohustatud tasuma intressi enammakstud intressi tagastamisega viivitamise korral ja et maksuhaldur peab ise välja arvutama intressisumma ning üldjuhul tasuma intressid koos tagastusnõude täitmisega. Vastustaja väitega, mille kohaselt intresse oleks tulnud tasuda ainult sellisel juhul, kui maksuhaldur oleks esitanud eelneva (kirjaliku) intressinõude – ei saa nõustuda. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse 18.06.2007 maksuotsuse, mida avaldaja vaidlustas ja mis hiljem tühistati, resolutsiooni teises punktis on viidetega
lõikele 1 ja § 117 lõikele 1 kohustatud kaebuse esitajat arvestama ja tasuma määratud maksusummalt intressi 0,06% päevas, alates maksuvõla tekkimisele järgnevast päevast kuni maksude tasumise päevani, viimane kaasaarvatud. Maksuhaldur hoiatas ka võimaliku sundtäitmise algatamise suhtes (tl 28). Seega tulenes intressi arvestamise ja 9 tasumise kohustus seadusest ja maksuotsusest ning kaebuse esitajale ei saa teha (kaudseid) etteheiteid selle kohta, et ta intressi koheselt tasus ja ei jäänud ootama intressinõuet. Tulenevalt eeltoodust tuleb vaidlustatud haldusakt ka selles osas tühistada, sest vastasel korral võiks muutuda maksukorralduse seaduse intressi arvestamist ja tasumist puudutav regulatsioon sisutuks ning kohustada vastustajat (alusetult) tasutud maksuotsuse põhisummalt tasutud intressilt intressi arvestama. Intresside arvestamine intressilt tasutud tulumaksult Analoogiliselt eelnevaga tuleb vastustajal arvestada intresse ka intressidelt tasutud tulumaksult. Tulumaksuseaduse § 51 lg-s 1 on sätestatud, et residendist äriühing maksab tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, välja arvatud, kui nendelt kuludelt on tasutud tulumaks vastavalt sama seaduse §-dele 48-50. Nimetatud paragrahvi teise lõike esimese punkti kohaselt on ettevõtlusega mitteseotud kuluks ka tulumaksuseaduse § 34 punktis 3 (maksukorralduse seaduse alusel tasutud intressid) nimetatud kulud või väljamaksed. Menetlusosalistel selles osas vaidlust ei olnud ja kaebuse esitaja kinnitusel on vastav tulumaksu summa juba ka tagastatud, kuid küsimus on intressides. Arvestades asjaolu, et tulumaks tasuti tühistatud maksuotsuse alusel tasutud intressidelt kui ettevõtlusega mitteseotud kulult ja see oli tegelikult põhjendamatu enammakse, siis tuleb ka sellelt intresse tasuda. Vastustaja vastuväitega, mille kohaselt kaebaja taotlus intressidelt tasutud tulumaksult intresside arvestamiseks jäeti õigesti rahuldamata, sest maksuhaldur ei olnud kohustanud avaldajat (vastava) haldusaktiga intressidelt tulumaksu maksma ja et
lg-t 1 saab kohaldada üksnes sellisel juhul, kui maksuhaldur on isikut kohustanud konkreetselt määratletud ja piiritletud summa tasumiseks – ei saa nõustuda, sest antud juhul tasuti intressidelt kui ettevõtlusega mitteseotud väljamakselt tulumaksu seetõttu, et varasemalt oli avaldaja 18.06.2007 maksuotsuse alusel nõutava põhisumma ja intressid üle kandnud. Seega toimus ka nimetatud tulumaksu maksmine lähtuvalt tühistatud maksuotsusest. Kui lähtuda eeldusest, et põhisummalt tasutud intressidelt kui alusetult enammakselt tasub maksuhaldur intresse, siis ei oleks millegagi põhjendatud erinev käitumine nende intresside pinnalt tasutud ettevõtlusega mitteseonduva ja tagastatud tulumaksu osas. Menetluskulud Vastavalt HKMS § 92 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti. HKMS § 93 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Kaebuse esitaja on taotlenud menetluskulude väljamõistmist, mis kulude nimekirja kohaselt koosneb riigilõivust summas 15 000 krooni ja õigusabi kuludest summas 63 437, 40 krooni (tl 119). Vastustaja menetluskuludega taotletud ulatuses ei nõustunud, põhjendades seda sellega, et vaidlus oli oma olemuselt lihtne. Maksu- ja Tolliamet pidas teoreetiliselt põhjendatuks 24 000 krooni suurust summat (kohtuistungi protokoll, tl 136). Kohus leiab, et kokkuvõttes on põhjendatud vastustajalt kaebuse esitaja kasuks menetluskuludena välja mõista 48 000 krooni, milles sisaldub ka vastav riigilõiv. Enno Loonurm Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.