3-09-2470/28

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Lea Kuuse Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill
2. a Tallinn Haldusasja number 3-09-2470 Haldusasi A.S. kaebus Tallinna Vangla õigusvastase tegevusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 50 000 krooni Menetlusosalised esindajad ja nende Kaebuse esitaja A.S.; Vastustaja Tallinna Vangla, volitatud esindaja Angela Heinsaar-Talimaa Asja läbivaatamise kuupäev Kohtuistungil ( videokonverentsi vormis)
3. aprillil 2010 RESOLUTSIOON 1.HkMS § 26 lg 1 punkt 6 alusel jätta kaebus rahuldamata . Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (TsMS 442 lg 6). I ASJAOLUD 1.A.S. viibib kohtualusena Tallinna Vanglas alates 16.04.2009.a. Tallinna Vangla on WC pottide puhastamiseks väljastanud kambritesse korra nädalas väikeses klaaspurgis kloorlupja. 22.09.2009 vaides taotles A.S. WC puhastamiseks väljastatud kloorlubja kasutamisest põhjustatud tervisekahjustuste hüvitamist summas 50 000 krooni, mida Tallinna Vangla tähtaegselt läbi ei vaadanud. 1 II KAEBUSE MOTIIVID
4. Kaebuse kohaselt on A.S. saanud Tallinna Vangla tegevuse ja tegevusetuse pärast tugevaid tervisekahjustusi. Tallinna Vangla poolt WC puhastamiseks väljastatava kloorlubja tõttu on ta saanud tugevaid mürgistusi, tugevaid hingamisteede kahjustusi ning mõningal määral sööbivaid põletusi jalgadele. Kaebaja märgib, et pärast WC puhastamist tundis ta hingamisteedes ülihalba maitset, kõrvetavat valu, iiveldust ning kõht oli lahti.
5. Kaebuse väitel on kloorlubi tohutult ohtlik ning on lubamatu sellega töötamine ilma kaitsekinnaste, respiraatori ja kaitseriietuseta. 3.Kaebaja märgib, et Tallinna Vangla on jäänud tema tervisekahjustuste suhtes tegevusetuks. Ka on ta teavitanud oma tervisekahjustustest korduvalt kontaktisikut, kuid sellele ei reageeritud, mistõttu kaebaja taotles vanglalt temale kaitsekinnaste ja –riietuse väljastamist. Selle pöördumisele vastuseks selgitati, et kloor on üks ohutumaid desinfitseerimisvahendeid ja selle kasutamiseks ei pea kasutama kaitsevahendeid. III VASTUSTAJA VASTUVÄITED 5.Tallinna Vangla vaidleb kaebusele vastu, peab kaebust põhjendamatuks ja palub jätta kaebuse rahuldamata. 6.Tervisekaardi andmete põhjal ei leia kinnitust A.S. väited kloorlubjast põhjustatud tervisekahjustusest ning Tallinna Vangla tegevusetusest seoses väidetava tervisekahjustusega. Kaebaja on viibinud korduvalt arstide vastuvõtul (alates Tallinna Vanglasse saabumisest 7 korral kaebaja initsiatiivil) ega ole kaevanud tervisekahjustusi seoses kloorlubjaga. Seega ei ole kaebajal tekkinud kahju, mille hüvitamist ta nõuab. 7.Võrreldes kloorlupja laiatarbekaubana turustatava WC puhastusvahendiga, ilmneb, et valdava enamiku WC-puhastusvahendite, vannide, kraanikausside puhastusvahendite või torude ummistuse vastaste vahendite pakenditel on ohumärgid ja kirjed ärritav, sööbiv või mürgine. Enamik neist sisaldab hapet, põhiliselt soolhapet. Mitmed vahendid sisaldavad ka kloori, nt Cif Cream with Bleach sisaldab klooripõhiseid valgendajaid, Cillit Bang Stain&Toileti koostises on 6% naatriumhüpokloriti, mis on tugeva söövitava ja pleegitava toimega kemikaal ja 5-15% klooripõhiseid pleegitusaineid. WC-pottide ja kraanikausside puhastamiseks, torude ummistuste likvideerimiseks kasutatavad vahendid on ka laiatarbekaubana kangetoimelised ja naha ning silmadega kokkupuutel ärritavad ja/või söövitavad, allaneelamisel ka eluohtlikud. Ilmneb, et paljudel sarnastel vahenditel ei ole märgitud koostisainete protsentuaalset kogust. Lähtudes kaebaja väitest kord nädalas väikeses koguses WC puhastamiseks kasutatava kloorlubja erilise ohtlikkuse kohta tasub võrrelda kloorlubja omadusi ja ohutusnõudeid teise laiatarbekaubana turustatava ning reklaamitava WC puhastusvahendiga, mille koostisainete protsentuaalne kogus on pakendile märgitud, nt Cillit Lime&Rust Ice Fresh WC Cleaner, mis sisaldab kuni 30 % vesinikkloriidhapet ehk soolhapet.Võrdlusest ilmneb, et kaebaja väide kloorlubja erilisest ohtlikkusest WC puhastamisel on väär.
6. Vastustaja on võrrelnud kloorlubja kvaliteedisertifikaati ning ohutuskaarti ja soolhappe kvaliteedisertifikaati ning ohutuskaarti ja on võrdluse tulemusena jõudnud järeldusele, et ka laiatarbekaubana turustatavad WC puhastusvahendid sisaldavad ohtlikke aineid, kuid nende 2 ainete ohtlikku mõju ei eeldata, kui tegemist on n-ö kodukasutajaga, kes kasutab puhastusvahendit ainult ettenähtud otstarbel, ettevaatlikult ja kelle kokkupuude puhastusvahendiga on lühiajaline ja harv. Ohutuskaartides sisalduvad soovitused kemikaali ohutuks käitlemiseks ning ohu kirjeldus puudutab tingimusi töökohas, kus konkreetset kemikaali käideldakse igapäevaselt ning kokkupuude kemikaaliga on pidev. Sellele viitavad ohutuskaartides kasutatavad sõnad, nagu tööruumid ja töökoht. Harv lühiaegne kokkupuude kloorlubjaga või soolhapet sisaldava vahendiga, mida WC poti pesemine kord nädalas endast kujutab, ei põhjusta ohtu neid kemikaale kasutava inimese tervisele. Märkida võib, et ka Cilliti TV-reklaamis ei kanna puhastusvahendi kasutaja näo- ja silmade kaitset ega kaitseriietust. Kummikindad võivad korraliku maniküüri huvides olla tavapärased aga igasugustel kodutöödel. Kuna kloorlubi ei ole kahjulikum kui mõni teine laiatarbekaubana turustatav WC puhastusvahend, ei ole Tallinna Vangla tegevus kloorlubja kord nädalas väikeses koguses kambrisse andmisel õigusvastane. 9.Põhjendusel, et kaebajal ei ole tekkinud mittevaralist kahju, mille hüvitamist ta nõuab, samuti et Tallinna Vangla tegevus ei ole õigusvastane, langeb ära ka vajadus analüüsida põhjusliku seose olemasolu nende vahel. 10.Lisaks märgib vastustaja, et kuna kaks kinni peetavat isikut, üks nendest kaebaja, on samaaegselt pöördunud Tallinna Vangla direktori poole murega oma tervise pärast seoses kloorlubja kambrisse andmisega WC puhastamiseks, on Tallinna Vangla sisse ostnud üldpuhastusvahendit Unipol 7, mis ei ole WC pottide puhastamisel küll sama tõhus kui varasemalt väljastatud kloorlubi, kuid millega siiski saab puhastada ka WC potte. Üldpuhastusvahendit on kambritesse hakatud andma 2009.a. detsembri esimesest poolest. IV KOHTUISTUNG
7. Kohtuistungil jäid pooled oma seisukohtade juurde. Kaebuse esitaja väitis, et tema tervise kahjustumine on toimunud ühel päeval ajavahemikus 08.08.2009-10.08.2009, mil ta puhastas kloorlubajaga WC-d ja ei teadnud selle ohuriske, ei ole antud ühtegi juhist, kuidas ainega ümber käia. Vastustaja rõhutas, et ohutuskaardis kirjutatu on informatiivseks materjaliks ja kehtib olukordades, kus kemikaale käsitletakse suurtes kogustes. Lisaks oleks kaebaja saanud ohutuskaardi vastava teabenõude esitamisel, mida ta ei teinud. V KOHTU SEISUKOHT 12.Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad ja hinnanud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et kaebus rahuldamisele ei kuulu.
8. Riigivastutuse seaduse ( RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §des 3,4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Nimetatud alusel hüvitatakse otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Mittevaralise kahju nõude alusnormiks on RVastS § 9 lg 1, mille kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Seega haldusorgani õigusvastase tegevusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused:avaliku võimu kandja 3 õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes, isiku subjektiivse õiguse rikkumine, kahju tekitamine, põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel, avaliku võimu kandja süü, esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus. 14.Mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamisel tuleb kannatanul, s.o. isikul, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, tõendada, millist RVastS § 9 lg 1 nimetatud mittevaralist õigust on rikutud ja milles seisneb temale õiguste rikkumise tagajärjel tekitatud mittevaraline kahju. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 130 lg 2 kohaselt eeldatakse mittevaralise kahju tekkimist isikul, kellele tekitati kehavigastus või kelle tervist kahjustati. Samuti eeldatakse tervisekahjustamise korral mittevaralise kahju olemasolu riigivastutusõiguses, kuid kannatanu peab tõendama tervisekahjustuse tekkimist. Kaebuse väitel on A.S.u saanud tugevaid mürgistusi, tugevaid hingamisteede kahjustusi ning mõningal määral sööbivaid põletusi jalgadele. Kaebuse esitaja on asja arutamisel väitnud tervise kahjustumist ühel päevadest ajavahemikus 08.08.2009-10.08.2009 , sealjuures kirjeldades, et tualetti kloorlubajaga puhastama asudes sulges ta väikese ruumi ukse, hiljem aga istus samas ja suitsetas. Haldusasjas on esitatud A.S. tervisekaart ning vaidlus puudub selles, et tervisekaardi andmetest nähtuvalt on kaebuse esitaja alates Tallinna Vanglasse saabumisest 16.04.2009 viibinud tema enda algatusel arsti vastuvõtul 30.04.2009, 28.05.2009, 06.07.2009, 06.08.2009, 09.09.2009, 24.09.2009, 14.12.2009 ning ühelgi neist kordadest ei ole A.S. kaevanud tervisekahjustusi seoses kloorlubjaga, samuti ei ole tema tervislikus seisundis täheldatud kloorlubja kasutamisest tingituna mingeid kahjustusi. 15.Ehkki kaebuse esitaja on väitnud tervise kahjustamist ühel päevadest ajavahemikus 08.08.2009-10.08.2009 ning kaebaja väitel jäeti tema poolt kontaktisikule edastatud palve arsti juurde pääsemiseks tähelepanuta , mistõttu tervisekahjustuse olemasolu ei olegi võimalik tõendada, ei pea kohus väidet tervisekahjustuse ajast veenvaks, arvestades kogumis asjas esitatud dokumentaalsetes tõendites kajastatuga. Lisaks tervisekaardi sissekannetele, sealjuures 17.08.2009.a. arsti juures viibimisele, mil kaebaja väitel ei olnud tal samuti võimalik oma terviseseisundi kohta midagi öelda, ei kinnita kaebuse väiteid ka kaebaja poolt Tallinna Vanglale esitatud dokumentides kajastatu. Nii ei ole A.S. 24.08.2009.a. taotluses pidanud vajalikuks käsitleda väidetavalt hiljuti aset leidnud tema tervise kahjustamist, vaid on nõudnud kaitsevahendite ( kaitseriietus, respiraator) väljastamist tulenevalt sellest, et kloorlubi võib kahjustada hingamisteid , samuti põhjustada söövitust ja on märkinud, et ta on juba ühe korra pidanud seetõttu ära viskama oma püksid. 22.09.2009.a. vaides ei ole kaebuse esitaja seostanud tervisekahjustuste saamist ühe konkreetse päevaga ajavahemikus 08.08.2009-10.08.2009,nagu ta on kinnitanud asja arutamisel, vaid on üldsõnaliselt märkinud, et ta on saanud korduvalt tervisekahjustusi. Seega kui ka lähtuda kaebuse esitaja väitest tervisekahjustuste tekitamisest ajavahemikus 8-10.august 2009 , mistõttu kaebuse esitaja hinnangul ei pidanudki ligikaudu kuu hiljem arsti juurde pääsemisel mingeid jälgi tervise kahjustamisest enam olema, siis arvestades tema enese poolt varasemalt väidetud korduvalt tervisekahjustuste saamisega on väheusutav, et neist ühtegi arstlike läbivaatuste ja teostatud uuringute käigus ei tuvastatud. Ülaltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tervisekahjustuse tekkimine tõendatud ei ole. Kuna mittevaralise kahju olemasolu eeldatakse tervise kahjustamise korral, siis ei ole tõendatud mittevaralise kahju olemasolu, mille hüvitamist kaebuse esitaja taotleb. Kloorlubjaga tualeti kasvõi ühekordsest puhastamisest tervisekahjustuse tekkimist ei pea kohus eeldatavaks, arvestades siinjuures nii kaebusele lisatud Tervisekaitseinspektsiooni 15.09.2009 vastuskirjas kui ka vastustaja esitatud kloorlubja ohutuskaardis sisalduvaga. 4
9. Kuna haldusorgani õigusvastase tegevusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad olema täidetud kõik RVastS § 7 lg 1 ja § 9 lg 1 toodud tingimused, mida kohus on nimetanud eespool ja kaebuse esitajal mittevaralise kahju tekkimine tõendatud ei ole, puudub vajadus kontrollida teiste seaduses sätestatud tingimuste täitmist. Lea Kuuse kohtunik 5