KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 11.03.2010.a Tallinn Haldusasja number 3-09-2041 Haldusasi R.S.i kaebus Piirivalveameti peadirektori 18.08.2009.a käskkirja nr 266p „Teenistusest vabastamine distsiplinaarsüüteo eest” tühistamiseks, teenistusse ennistamiseks ja teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu väljamõistmiseks. Asja läbivaatamise kuupäev 19.02.2010.a Menetlusosalised Kaebaja R.S. Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Margit Maidla RESOLUTSIOON Tühistada Piirivalveameti peadirektori 18.08.2009.a käskkirja nr 266p „Teenistusest vabastamine distsiplinaarsüüteo eest” ja ennistada R.S. viivitamatult teenistusse. Kohustada Politsei- ja Piirivalveametit maksma R.S.ile tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
- Piirivalveameti (PVA) peadirektori 18.08.2009.a käskkirjaga nr 266p „Teenistusest vabastamine distsiplinaarsüüteo eest” vabastati Põhja Piirivalvepiirkonna Tallinna piiripunkti vanemallohvitser piirivalvevanemveebel R.S. teenistusest distsiplinaarsüüteo eest. Käskkirja kohaselt R.S. olles ajavahemikul 20.-25.07.2009.a teenistuslähetuses Rumeenia Vabariigis, viibis alkoholijoobes Constanta linnas hotellis IAKI, kus 21.07.2009.a kella 00.30 paiku segas oma käitumisega teiste hotellikülastajate öörahu, mis tingis tema, R. K. ja T. K. jätkukoolituse katkestamise ning Eestisse tagasisaatmise. Seega pani R.S. toime piirivalveteenistuse seaduse (PVTS) § 68 p 2 järgi kvalifitseeritava distsiplinaarsüüteo, mis Haldusasi nr 3-09-2041 seisneb väljaspool teenistuskohustuste diskrediteeritakse Eesti piirivalvet. täitmist toimepandud vääritus teos, millega Käskkirjast nähtuvalt on see antud PVTS § 68 p 2, § 69, § 70 p 6, § 71 lg 3 ja § 80; avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 118 lg-te 1 ja 2; siseministri 25.04.2006.a määruse nr 26 „Piirivalveameti põhimäärus” § 16 lg 2 ja Põhja Piirivalvepiirkonna staabiülema piirkonnaülema ülesannetes poolt kinnitatud distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte nr 4.4-2.2/328 alusel ning „arvestades R.S.i distsiplinaarsüüteo raskust”.
- R.S. esitas 17.09.2009.a Tallinna Halduskohtusse kaebuse, milles taotleb PVA peadirektori 18.08.2009.a käskkirja nr 266p „Teenistusest vabastamine distsiplinaarsüüteo eest” tühistamist, teenistusse ennistamist ja teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu väljamõistmist. Kohus võttis kaebuse 16.10.2009.a menetlusse ja tunnistas vastustajaks PVA. Alates 01.01.2010.a korraldati ümber ja ühendati Politsei- ja Piirivalveametiks (PPA) Kodakondsus- ja Migratsiooniamet, Politseiamet, Julgestuspolitsei, Keskkriminaalpolitsei, politseiprefejtuurid, PVA, piirivalvepiirkonnad ja Piirivalve Lennusalk. Vabariigi Valitsuse seaduse § 1055 lg 4 kohaselt loetakse kõikides õigussuhetes, milles Eesti Vabariiki esindasid piirivalveasutused alates 01.01.2010.a Eesti Vabariigi esindajaks PPA.
- Kaebuse kohaselt ei arvestatud karistuse määramisel süüteo raskust, toimepanemise asjaolusid ning varasemat käitumist. Karistuse määramisel on arvestamata jäänud distsiplinaarjuurdluse käigus antud seletustest tulenevad kergendavad asjaolud: pikk päev, söömatus, medikamendid ja raske psüühiline olukord. Samuti ei ole arvestatud pikaajalist laitmatut teenistust ning korduvaid ergutusi eeskujuliku teenistuse eest.
- Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited. 4.1 Teenistusest vabastamise käskkirjas on kokkuvõtvalt ja piisava detailsusega kirjeldatud toimepandud süütegu ning põhjendatud, milles seisnes kaebaja süü. Käskkirjas toodud süüteo kirjeldus vastab distsiplinaarjuurdluse kokkuvõttes tuvastatud asjaoludele. Kaebaja pidi aru saama ja arvestama sellega, et pärast pikka väsitavat reisi, varajast ärkamist, keskonnavahetust, söömata olekut võib alkoholi tarbimine kaasa tuua tavapärasest erineva reaktsiooni, st raskema joobe, mis võib põhjustada kontrollimatut käitumist. Kaebaja pidi adekvaatselt hindama oma enesetunnet, varasemaid käitumise kogemusi sarnastes olukordades ja vastavalt sellele piirama või loobuma alkoholi tarvitamisest. Distsiplinaarjuurdluse käigus kaebaja medikamentide tarvitamist ei maini. Euroopa Liidu Välispiiride Agentuur (FRONTEX) on väljendanud tugevat hukkamõistu FRONTEX´i korraldatud ürituse raames toimunud vahejuhtumile. 4.2 Kohaldatud distsiplinaarkaristuse valikul on eelkõige lähtutud PVTS § 69 lg 1 sätestatud tingimustest – süüteo laadist ja raskusest. PVTS § 69 lg 1 ei nõua, et distsiplinaarkaristuse määramisel tuleb arvestada ka isiku varasemat teenistuskäiku ja rikkumisi. See aga ei tähenda, et vastustaja ei ole distsiplinaarkaristuse valikul arvestanud kaebaja eelnevat teenistuskäiku ja iseloomustust. Asjaolu, et käskkirjas ei ole kaebaja varasemaid postitiivseid töötulemusi ning ergutusi välja toodud. ei tähenda seda, et neid poleks arvestatud karistuse valikul. Antud juhul sisalduvad vaidlustatud käskkirja andmise põhjendused nii haldusaktis endas kui ka selles viidatud distsiplinaarjuurdluse kokkuvõttes. Kaebajale karistuse määramisel on arvestatud tema eelnevat käitumist ning see asjaolu nähtub distsiplinaarjuurdluse kokkuvõttest (distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte lk 37) ja kaebaja teenistuslikust iseloomustusest (distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte lk 30-31). Karistus on proportsionaalne süüteo raskusega ja kaebaja teenistusest vabastamine on põhjendatud ja õiguspärane. 2 Haldusasi nr 3-09-2041 KOHTU PÕHJENDUSED
- Kohus kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb järgnevatel põhjendustel rahuldada. 5.1 Asjas ei ole vaidlust selle üle, kas kaebaja on PVA peadirektori 18.08.2009.a käskkirjas nr 266p „Teenistusest vabastamine distsiplinaarsüüteo eest” kirjeldatud distsiplinaarsüüteo toime pannud. Kaebaja tunnistab distsiplinaarsüüteo toimepanemist (tl 58), kuid vaidlustab talle määratud rangeima karistuse – teenistusest vabastamise. 5.2 Distsiplinaarkaristuse määramine on karistuse määramise õigust omava isiku diskretsiooniline otsus (vt RKHKo 13.06.2002, nr 3-3-1-35-02, p 12). Haldusorgani kaalutlusruum distsiplinaarkaristuse määramisel on ulatuslik: nii otsustus- ka kui valikukaalutlus (vt TlnRKHKo 25.11.2008, nr 3-07-1394, p 10). Piirivalveametnikele määratavad distsiplinaarkaristused on loetletud kuni 31.12.2009.a kehtinud PVTS §-s 70, milledeks on: 1) noomitus; 2) rahatrahv kuni tema kümne päevapalga määra ulatuses; 3) ametipalga vähendamine 10–50 protsenti kuni kolmeks kuuks; 4) madalamale ametikohale viimine kuni kuueks kuuks; 5) auastme alandamine ühe auastme võrra taastamisõigusega aasta möödudes; 6) teenistusest vabastamine ATS § 118 alusel. Töötajate distsiplinaarvastutuse seadus (TDVS) § 8 lg 1 paneb karistuse määrajale kohustuse seaduses sätestatud võimalike karistuste hulgast valiku tegemisel kaaluda valitava karistuse vastavust süüteo raskusele, selle toimepanemise asjaoludele ning töötaja eelnevale käitumisele. See säte seab kaalutlusõiguse teostamisele piiri, mille kohaselt distsiplinaarkaristus ei tohi olla ilmses vastuolus süüteo raskuse, selle toimepanemise asjaolude ning töötajate eelneva käitumisega (vt TlnRKHKo 16.06.2003, nr 2-3/326/03, p 18). TDVS § 11 lg 2 sätestab andmed, mille tööandja on kohustatud kandma dokumenti, millega ta vormistab distsiplinaarkaristuse. Sama lõike p 3 kohaselt on selleks süüteo, samuti karistamisel arvesse võetavate muude asjaolude kirjeldus. 5.3 Kaevatavast käskkirjast ei nähtu, et PVA peadirektor oleks karistuse valikul peale süüteo arvestanud ka muude asjaoludega. Vastustaja tunnistab kirjalikus vastuses kaebusele, et kaebaja eelnevat positiivset käitumist käskkirjas kajastatud ei ole, kuid sellega on karistuse määramisel arvestatud, milline asjaolu nähtub distsiplinaarjuurdluse kokkuvõttest, täpsemalt selle lk-delt 3031 ja 37 (tl 17-17p). Esmalt märgib kohus, et kuna vastustaja viidatud distsiplinaarjuurdluse kokkuvõte koosneb kokku 9-st leheküljest (tl 34p-38p), siis on ilmselt silmas peetud kohtule esitatud distsiplinaarmenetluse toimiku vastavaid lehekülgi. Nimetatud lehekülgedel sisaldub tõepoolest kaebaja vahetu ülema (Tallinna piiripunkti ülem) 27.07.2009.a koostatud kaebaja teenistusalane iseloomustus. Nii nimetatud dokumendis, kui ka distsiplinaarjuurdluse kokkuvõttes iseloomustatakse kaebajat pikajajalise (kaebaja piirivalveteenistuse staaž on 20 aastat ja 6 kuud) ning eeskujuliku teenistusega piirivalveametnikuna, keda on korduvalt ergutatud ja kes ei oma kehtivaid distsiplinaarkaristusi (tl 33p-34, 37-37p). Kohus ei nõustu vastustajaga aga selles, et kuna distsiplinaarjuurdluse käigus on kaebaja karistamisele eelnenud postiivne käitumine tuvastamist leidnud, siis on sellega automaatselt ka karistuse valikul arvestatud. Distsiplinaarjuurdlus ja distsiplinaarkaristuse määramine on distsiplinaarmenetluse erinevad etapid (vt PVTS § 73). Kaevatavas käskkirjas igasuguse faktilise põhjenduse puudumine karistuse valiku osas ja distsiplinaarjuurdluse kokkuvõttes sisalduv menetleja ettepanek arvestades kaebaja „eelnevat teenistuskäiku, tema kohta antud iseloomustust, tema pikaajalist piirivalveteenistuse staaži ja [--] kahetsust ja vabandust juhtunu kohta” karistada teda oluliselt leebema karistusega (ametipalga vähendamisega kolmeks kuuks, tl 38), viitavad pigem sellele, et kaebaja eelneva käitumisega karistuse valikul arvestatud ei ole. Kohtu kahtlust süvendab asjaolu, et kaebaja ärakuulamist enne 3 Haldusasi nr 3-09-2041 haldusakti andmist ei toimunud (vt käesoleva otsuse p 5.4). Kuivõrd tegemist ei ole ebaolulise asjaoluga, siis ei saa halduskohus asuda karistuse määranud haldusorgani asemele ja asuda seisukohale, et valitud karistus on põhjendatud ka kaebaja eelnevat positiivset käitumist arvestades. Kuivõrd kohtul ei ole võimalik veenduda, et kaalutusotsuse tegemisel on saavutatud õiguspärane lahend, on tegemist õigusvastase kaalutlusotsusega. 5.4 Asjas pole tuvastatud, et kaebajale oleks pärast talle distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte tutvustamist (31.07.2009.a, tl 38p), kuid enne distsiplinaarkaristuse määramist antud võimalus esitada enda kaitseks omapoolseid seisukohti ja tõendeid. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg 1 kohaselt peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamuse ja vastuväited. Kaebaja ärakuulamata jätmisega rikkus vastustaja HMS § 40 lg 1 nõudeid, mis arvestades asjaolu, et käesoleval juhul on tegemist distsiplinaarmenetlusega, kujutab endast olulist menetlusviga. Ärakuulamise läbiviimata jätmine ei võimaldanud kaebajal esitada enda kaitseks omapoolseid seisukohti ja tõendeid, et ära hoida karistuse ebaõiget määramist. Kohtupraktika kohaselt on aga „igal juhul oluline tagada distsiplinaarsüüteo toimepanemises süüdistatavale õigus olla ära kuulatud. [---] (Isikul) peab [---] olema võimalus distsiplinaarmenetluse käigus esitada omapoolsed seisukohad ja tõendid, mis puudutavad tema poolt väidetavalt toime pandud tegu ja sellele antavat õiguslikku hinnangut” (vt RKHKo nr 3-3-1-74-03, p 21). Kaebaja ärakuulamine oli käesoleval juhul eriti oluline, kuivõrd erinevalt distsiplinaarjuurdluse kokkuvõttes tehtud ettepanekust kavandati raskeima karistuse määramist. 5.5 Eeltoodud põhjustel on kaebaja teenistusest vabastamine toimunud õigusvastaselt, mistõttu kaevatav käskkiri kuulub tühistamisele, kaebaja viivitamatult teenistusse ennistamisele ning samuti tuleb kohustada vastustajat maksma kaebajale välja tema tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest (ATS § 135 lg 1 ja § 160 lg 4 ja 5). Ühtlasi tuleb vastustajal halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg-st 3 tulenevalt kindlaks teha teenistusest sunnitult puudutud aja eest makstava tasu suurus.
- Menetluskulude väljamõistmist ei ole taotletud. Indrek Paukštys Kohtunik 4