juhindudes alates hagi esitamisest või hageja nõudel tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamisest, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust. Alates 01.07.2010.a tuleb elatis välja mõista kehtiva perekonnaseaduse sätete alusel. Sellest tulenevalt tuleb kuni 30.06.2010.a elatis välja mõista L B kasuks ning alates 01.07.2010.a alaealise SK kasuks. Erinevalt varemkehtinud perekonnaseadusest ei näe kehtiv perekonnaseadus ette võimalust, et alaealise lapse ülalpidamiseks vajalik elatis mõistetaks välja alaealise lapse kasuks. Kehtiva perekonnaseaduse kohaselt saab elatisnõude esitada alaealine laps ise, kes elatise vaidluses saab tegutseda oma seadusliku esindaja ( vanema) kaudu. L B esitas elatise nõude eelmise perekonnaseaduse kehtivuse ajal, alates 01.07.2010.a tuleb hagejaks käesolevas tsiviilasjas lugeda SK. 02.03.2011.a toimunud kohtuistungil luges kohus alates 01.07.2010.a antud tsiviilasjas hagejaks SK ja tema seaduslikuks esindajaks on ema L B . Kohtule esitatud hagist ja sellele lisatud dokumentidest nähtus nii see, et hagi on esitatud esindatava ( alaealise) õiguste ja huvide kaitseks, kui ka see, et hagi oma nimel esitanud isik on alaealise seaduslik esindaja. Kuni 30.06.2010.
Sama seaduse § 61 sätestab, et kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt PKS § 61 lg 3 ja 4 võib kohus vähendada elatise suurust alla poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps, samuti kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kohus ei ole kohustatud mõistma elatist välja alla poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.07.2010.a kehtiva PKS § 99 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 102 tulenevalt arvestatakse seejuures kohustatud isiku varalise seisundiga, nii et kohustatud isik peab kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla miinimummäära ja mõjuvaks põhjuseks võib muu hulgas olla olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 5 Nähtuvalt 03.05.1996.a sündinud SŠ sünnitunnistusest on tema emana sünniakti kantud L K ja isana SŠ . Lapse perekonnanimi on muudetud K . Vaidlust lapse põlvnemise osas ei ole ja kooskõlas PKS § 60 on vanematel kohustus ülal pidada oma alaealist last. Vaidlus puudub ka selles, et kostja ei ole lapse ülalpidamiskohustust täitnud. Kostja on omaks võtnud, et veebruaris 2011.a maksis ta lapsele elatist 20 eurot, enne seda ei ole maksnud elatist 10 aastat. Tulenevalt sellest, on kostja omaks võtnud, et enne maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist oktoobris 2009.a ei ole ta elatist maksnud alates 2001.a, millega on tõendatud kostjapoolne lapse ülalpidamiskohustuse mittetäitmine ja kooskõlas PKS § 61 kuulub temalt elatis väljamõistmisele nii tagasiulatuvalt enne elatisehagi esitamist kui ka alates elatisehagi esitamisest. Hageja arvestuste kohaselt on lapse ülalpidamiskulud kuus kokku 5368 krooni. Kostja otseselt lapsele tehtavaid kulutusi vaidlustanud ei ole, küll aga peab ta elatist summas 3270 krooni ülepaisutatuks. Esialgsete vastuväidete kohaselt nõustus kostja tasuma lapsele ülalpidamiseks elatist miinimummääras, alates novembrist 2010.a vaid 750 krooni so 50 eurot kuus. Elatise määra vähendamist põhjendas kostja sissetulekute vähenemise ja töö kaotamisega, samuti sellega, et tema ülalpidamisel on kolm last ja hageja poolt nõutud määras elatise maksmine tooks kaasa teise laste vähemkindlustatuse. Asja arutamisel on kostja omaksvõtuga tõendatud, et kuni 01.03.2011.a ta töötas ja ta sai igakuiselt töötasu. Kohtule esitatud kirjalikest tõenditest nähtuvalt töötas kostja alates 20.01.2009.a T T OÜ-s tähtajatu töölepingu alusel ja tema töötasu septembrist 2009.a kuni märtsini 2010.a oli kokku 88 588 krooni, kuus keskmiselt 14 764 krooni kuus. Nimetatud töötasu tunnistas kostja ka ise oma kohtule esitatud kirjalikus vastuses. Nähtuvalt kostja 01.11.2010.a palgatõendist oli tema töötasu maist 2010.a kuni novembrini 2010.a kokku 76 631 krooni, seega kuus keskmiselt 12 771 krooni. Alates märtsist 2011.a makstakse kostjale kohtuistungil antud seletuse kohaselt koondamishüvitist 500-600 eurot kuus. 21.01.2010.a koos vastuväitega kohtule esitatud võlgniku andmete loetelust sissetulekute, vara ja majandusliku seisundi kohta nähtub, et kostja ülalpidamisel on kaks alaealist – laps DK ja laps N Šari. Kostja ja temaga koos elavate perekonnaliikmete kuu netosissetulekuks on umbes 7750 krooni, mis on aga tunduvalt väiksem kui palgatõendist tulenev ( brutopalk 14 764 krooni). Varana on võlgnik deklareerinud korteriomandi, kus elab perekonnaga, väärtpaberid – aktsiad turuväärtusega umbes 5000 krooni, kaks sõiduautot väärtustega 25 000 krooni ja 20 000 krooni. Kohustusena on kostja deklareerinud 3000 krooni suurust laenumakset kuni aastani 2037.a. Lähtuvalt oma varalisest seisundist on kostja pidanud 31.03.2010.a kohtule esitatud kirjalikus vastuses võimalikuks ja mõistlikuks, arvestades ülalpeetavate arvu, määrata poja S ülalpidamiseks makstava elatise suuruseks 2175 krooni. Kohtule esitatud Eesti Töötukassa tõendist nähtub, et alaealise SK ema L B oli töötuna arvele võetud alates 25.08.2009.a ja töötutoetus oli talle määratud kuni 28.05.2010.a. Käesolevalt on hageja igakuuliseks sissetulekuks 5400 krooni. Tõendeid muu vara kohta kohtule esitatud ei ole. Hageja igakuuliseks rahaliseks kohustuseks on korteriomandi liisingu osamaksed kuni 2017.a. oktoobrini. Hageja ülalpidamisel on lisaks poolte ühisele pojale veel 03.05.2005.a sündinud poeg N , kellele on määratud raske puue ja kes arstliku ekspertiisi komisjoni 08.09.2008.a otsuse kohaselt vajab kõrvalabi ja juhendamist igal ööpäeval ja puude tõttu on talle vajalikud täiendavad kulutused. Hageja arvestuste kohaselt kulub poolte ühise poja ülalpidamiseks igakuuliselt 5368 krooni, millest eluasemekulud on 513 krooni, kulutused toidule 1400 krooni, transpordiga 6 seonduvad kulutused 350 krooni, sidekulud 230 krooni, tervisega seotud kulud 140 krooni, kulutused hügieenitarvetele 250 krooni, koolikohustuse täitmiseks tehtavad kulutused 950 krooni, kulutused riietele ja jalatsitele 355 krooni, kulutused sünnipäevadele, puhkusele, pidudele 430 krooni, mööblile 300 krooni, spordile 450 krooni. Kooskõlas kuni 30.06.2010.
määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Kohtu hinnangul võib küll hageja arvestuste kohaselt tehtud kulutusi 14-15 aastase poisslapse vajaduste hindamisel pidada põhjendatuks, kuid hageja ei ole kõiki tehtavaid kulutusi sellises mahus tõendanud. Elatise määramisel tuleb lähtuda eelkõige sellest, et vanem suudaks oma kõiki lapsi võrdselt ülal pidada ja tagada nende esmaste hädavajalike vajaduste rahuldamise. Hageja poolt tagasiulatuvalt enne hagi esitamist alates 01.03.2009.a kuni 22.10.2009.a ja edasi kuni 30.06.2010.a nõutav elatusraha summa koos tulumaksuga 3270 krooni on kostjale tulenevalt tema varalisest seisundist ja ülalpeetavate arvust liialt koormav ega võimalda tal anda lastele võrdselt elatist. Elatise määramine alla miinimummäära, so kostja poolt nõustutud 750 krooni suuruse elatise määramine, ei ole tulenevalt kostja varalisest seisundist põhjendatud. Eelpooltoodud perioodil omas kostja igakuiselt sissetulekut ja tema varaline seisund võimaldas tal enda hinnangul maksta igakuuliselt elatist miinimummääras, mistõttu kohus peab põhjendatuks kostjalt poja Sülalpidamiseks välja mõista elatis summas 2175 krooni. Kuna igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis on 2175 krooni, ei ole sellele tulumaksu lisamine põhjendatud. Kooskõlas kehtiva PKS §§-de 99, 101 ja 102 ja arvestades kostja varalist seisu ja ülalpeetavate arvu ning käesolevalt ülalpeetavatele makstavate elatise suurust, samuti seda, et kostja koondati 01.03.2011.a, peab kohus põhjendatuks SK kasuks alates 01.07.2010.a välja mõista elatis miinimummääras. Väide, et ta ei ole võimeline maksma enam kui 750 krooni suurust elatist, ei ole põhjendatud. Kostja seletuse kohaselt maksab ta käesolevalt igakuuliselt elatist DKile 750 krooni ja Nile 1500 krooni. Kuni märtsini 2011.a oli kostjal igakuine regulaarne sissetulek tema sõnade kohaselt 10 000 krooni ringis. Selline sissetulek võimaldas kohtu hinnangul maksta kostjal igale oma ülalpeetavale lapse elatist miinimummääras. Töö kaotas kostja aga alles alates märtsist 2011. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks käesolevalt töövõimetu ja alates märtsist 2011.a varatu, samuti ei ole tõendanud võimetust oma väidetavalt halba varalist olukorda parandada. Kostja on tööjõuline ja terve mees, kellel on piisavalt reaalseid võimalusi oma alaealiste laste toimetuleku ja ülalpidamise kindlustamiseks. Lapse ülalpidamise ja eluvajaduste tagamise kohustusest tuleneb vanema kohustus hankida endale ise sobib sissetulekuallikas, kasutades selleks vajalikul määral ära oma haridust ja muid eeldusi, ning kasutada oma sissetulekuid ja vara ulatuses, mis võimaldab ülalpidamise kohustust piisavalt ja regulaarselt täita. Vanemal lasub vastutus selle eest, et lapsele oleks tagatud kõik eluks ja arenguks vajalik ja töötu staatus ei vabasta vanemat lapse ülalpidamiskohustusest. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb kohtukulud jätta kostja kanda. Vastavalt TsMS § 244 lg 1 p1 kuulub kohtuotsus elatise väljamõistmises viivitamata täitmisele. 7 Kohtunik Katrin Saar
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.