Tsiviilasi nr 2-09-31099 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tsiviilasja number Kohus 2-09-31099 Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Kollom (eesistuja), Reet Allikvere ja Kaupo Paal Otsuse tegemise aeg ja koht 14.04.2011 Tallinnas Tsiviilasi J. R. hagi V. R. vastu elatise suurendamiseks 17 100 kr. (1092,89 eurot) Tsiviilasja hind 5850 kr. (373,88 eurot) Apellatsioonkaebuse hind Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 15.12.2009 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik J. R. apellatsioonkaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised Hageja I J. R. (i.k. XXXXXXXXXXX, eluk. XXXXXXX, XXX XX-XX), esindaja vandeadvokaat Imbi Seimar; hageja II N. R. (i.k. XXXXXXXXXXX, eluk. XXXXXXXX, XXX XX-XX); hageja III P. R. (i.k. XXXXXXXXXXX, eluk XXXXXXXX, XXX XX-XX); hagejate II ja III seaduslik esindaja J. R.; kostja V. R. (i.k. XXXXXXXXXXX, eluk. XXXXXXX, XXX XX-XX). RESOLUTSIOON Harju Maakohtu 15.12.2009 otsus tsiviilasjas nr. 2-09-31099 muuta, suurendades V. R. poolte alaealiste laste jaoks väljamõistetavat elatist 2500 kroonini kuus kummalegi lapsele alates 15.12.2009 kuni laste täisealiseks saamiseni. Sõnastada maakohtu otsuse resolutsioon tsiviilasjas nr. 2-09-31099 järgmiselt:
- J. R. hagi V. R. vastu lastele väljamõistetud elatise suurendamiseks rahuldada.
- Muuta Harju Maakohtu 14.02.2006 otsusega tsiviilasjas nr. 2-05-24467 väljamõistetud elatise suurust ja välja mõista V. R. J. R. kasuks alates 15.12.2009 kuni 30.06.2010 igakuine elatis 319,56 eurot (5000 kr.) laste N. R. ja P. R. ülalpidamiseks.
- Välja mõista V. R. alates 01.07.2010 igakuine elatis 159,78 eurot (2500 kr.) N. R. (i.k. XXXXXXXXXXX) kuni N. R. täisealiseks saamiseni.
- Välja mõista V. R. alates 01.07.2010 igakuine elatis 159,78 eurot (2500 kr.) P. R. (i.k. XXXXXXXXXXX) kasuks kuni P. R. täisealiseks saamiseni. Menetlusosaliste menetluskulud esimeses ja teise kohtuastmes jätta V. R. kanda. Apellatsioonkaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võivad pooled vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest. Vastuse kassatsioonkaebusele ja menetluslikke taotluse võib Riigikohtule esitada ilma vadneadvokaadi vahenduseta. Vastavalt TsMS § 174 lg. 1 võib mentlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul menetluskulude jaotust ette nägeva kohtulahendi jõustumisest. Asjaolud Harju Maakohtu 14.02.2006 otsusega tsiviilasjas nr. 2-05-24467 mõisteti V. R. J. R. kasuks välja elatis 1 500 kr. kuus P. R. (sünd. XX.XX.XXXX) jaoks, ja 2000 kr. kuus N. R. (sünd. XX.XX.XXXX) jaoks kuni laste täisealiseks saamiseni. 30.06.2009 esitas J. R. hagi elatise suurendamiseks, paludes kummagi lapse jaoks väljamõistetud elatist suurendada 2700 kroonini kuus. 09.11.2009 esitas hageja esindaja avalduse, millises teatas, et vähendab esitatud nõuet ja soovib, et elatis määratakse kummagi lapse jaoks 2500 kr. kuus ja seda alates kohtuotsuse tegemisest. Hagi põhjendute kohaselt on vajalikud kulustused lastele suurenenud võrreldes ajaga, mile tehti otsus elatise väljamistmiseks.Hageja arvestuster kohaselt on tütrele vajalikud kulutused keskmiselt 5310 kr. ja pojale 5450 kr. kuus. Elatise suuruse määramisel tuleb arvestada ka seda, et elatise saaja peab elatiselt tasuma tulumaksu. Kostja vaidles hagile osaliselt vastu, leides, et hageja näidatud keskmised kulutused lastele on üle paisutatud ja oma töötasust (keskmiselt 9936 kr. nettos) suudab ta elatist makste kahele lapsele kokku 4500 kr. kuus, mida ta on ka maksnud. Maakohtu istungil 2
(5)09.11.2009 avaldas kostja, et ta on nõus ka edaspidi maksma 4500 kr. kuus „kahe lapse peale“ (toimiku lk. 46). Maakohtu otsus Harju Maakohtu 15.12.2009 otsusega rahuldati hagi osaliselt. Maakohus muutis varasema kohtuotsuga kostjalt väljamõistetud elatist, mõistes kostjalt hageja kasuks alates 30.06.2009 kummagi lapse jaoks elatise 2175 kr. kuni laste täisealiseks saamiseni. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda. Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole hageja tõendanud lastele tehtavaid kulutusi hagiavalduses märgitud ulatuses ning et kostja sissetulek võimaldab maksta elatist kummalegi lapsele seaduses märgitud alammääras, kuulub hagi rahuldamisele osaliselt, kummagi lapse osas 2175 kr. kuus, mis peaks katma lastele tehtavad tavapärased kulutused pooles ulatuses. Hageja ei ole tõendanud oma väidet, et ta on kostja makstud elatise summa deklareerimud Maksu- ja Tolliametis, misõttu ei kuulu elatis suurendamisele tulumaksu võrra. J. R. apellatsioonkaebus Kaebuses palub hageja maakohtu otsuse osaliselt tühistada, suurendades väljamõistetavat elatist 2500 kroonini kuus kummalgi lapse jaoks ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kaebuse põhjenduste kohaselt võttis kostja hageja nõude osaliselt omaks, väites, et on nõus elatist maksma kummalgi lapse jaoks kokku 4500 kr., kuid millegipärast ei ole kohus seda arvestanud. Kostja on eraettevõtja, kes tegutseb oma firmas, mille ainuomanik ja juhatuse liige ta on. Seega ei näita tema enda poolt määratud töötasu tema varalist seisu. Hageja vähendas niigi oma nõuet, s.o. summani 2500 kr. kuus, arvestades hetke majanduslikku olukorda ja võimalikku turusituatsiooni. Hageja oli nõus ka elatise suurendamisega alates kohtuotuse tegemisest, mida kohus üldse ei kaalunud. Hageja on näidanud kulutused lastele õigesti. Ta on ka täinud seadusest tulenevat kohustust ja tasunud igakuiselt avansina elatiselt tulumaksu maksuhalduri poolt näidatud suuruses. Tulumaksu tasumine on seadusest tulenev kohustus ja arusaamatu on kohtu väide selle tasumise tõendamise vajalikkkusest. Kohus sisuliselt rahuldas hagi, mistõttu on ebaõige jätta hageja poolt kantud menetluskulud hageja kanda. Kostja vastus Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Kostja väidete kohaselt võimaldas tema sissetulek enne majanduslandust maksta elatist 4500 kr. kuus kahele lapsele. Ei ole loogiline fikseerida kohustused tipp-punktis. Ebaõige on apellandi väide, et kostja määrab ise endale töötasu. Põhitöökoha kõrval on ta teise osaühingu juhatuse liige ja sealt dividente ei saa. Oma firma eesmärk on tagada tööhõive ja sissetulekud juhuks, kui põhitöökohas midagi muutuks. Menetluskulud peavad pooled ise kandma; tegelikult hagejal puudus põhjus kohtusse pöördumiseks ja apellatsioonkaebuse esitamiseks, sest hagaja saab kostjalt laste jaoks vajalikku toetust. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused 3
(5)Ringkonnakohus leidis, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Vastavalt kehtinud PKS § 61 lg.3 võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Kostja ei ole vaielnud vastu hageja esitatud faktiväitele, et võrreldes varasema kohtuotsuse tegemise ajaga on lastele vajaminevad kulutused suurenenud. Samas vaidles kostja vastu hageja näidatud kuluarvestusele (pojale 5450 kr. ja tütrele 5310 kr. kuus), leides, et see on ülepaisutatud. Maakohus leidis, et kummalegi lapsele 2175 kr. kuus katab lastele tehtavad tavapärased kulutused pooles ulatuses. Elatise suurendamisel tuli aga lähtuda PKS § 61 lg. 2 sätetest, mille kohaselt määratakse elatise suurus kindlaks lähtudes nii laste vajadustest kui ka kummagi vanema varalisest seisundist. Nagu maakohus tuvastas, oli hageja netosissetulek 4320 kr. ja kostja oma 9936 kr. kuus. Seega teenib kostja hagejast üle kahe korra rohkem, mistõttu ringkonnakohus leiab, et kostja peab lastele vajalikest kulutustest katma rohkem kui poole, s.o. hageja nõue suurendada kostjalt väljamõistetavat elatist 5000 kroonini kuus kahe lapse peale kokku on põhjendatud. Sellega on ühtlasi arvestatud et kostjal on äriühingu omaniku ja juhatuse liikmena ka lisasissetuleku saamise võimalus. Hagiavalduses ei ole hageja märkinud, millisest ajast ta elatist suurendatud ulatuses nõuab, kuid 09.11.2009 on hageja esindaja täpsustanud, et hageja ”on nõus, et kohus mõistab suurendatud elatise välja alates kohtuotsuse tegemisest” (toimiku lk. 47). Seega on kohus, mõistes suurendatud ulatuses elatise välja alates hagi esitamisest 30.06.2009, ületanud haginõude piire, mis on protsessuaalne rikkumine, mida ringkonnakohus saab kõrvaldada, otsust vastavalt muutes. Alates 01.07.2010 kehtiva perekonnaseaduse kohaselt mõistetskse sellest ajast elatis välja alaealiste laste kasuks. Selleg seoses tuleb J. R. kasuks välja mõista elatis poolte alaealiste laste jaoks kuni 30.06.2010, sealt alates aga poolte laste kasuks. Seoses hagi ja apellatsioonkaebuse rahuldamisega jätab kolleegium menetlusosaliste menetluskulud kostja kanda. Maakohus on ebaõigesti määranud hagi hinna. Varasema kohtuotsusega oli hagejale välja mõistetud elatis kahele lapsele kokku 3500 kr. kuus. Hagiavalduses palus hageja elatist suurendada, mõistes kummagi lapse jaoks välja elatise 2700 kr., s.o. kokku 5400 kr. kuus. Seega palus hageja hagiavalduses suurendada elatist 1900 kr. võrra kuus võrreldes varasmea kohtuotsusega. Vastavalt TsMS §-le 123 võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi esitamise aeg. TsMS § 129 lg.2 järgi on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Seega on hagihinnaks mitte otsuses märgitud 46 600 kr., vaid 9 korda 1900 kr., s.o. 17 100 kr. Hagi hind ja selle õige määramine omab tähtsust menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel. 4
(5)Tiit Kollom Reet Allikvere Kaupo Paal 5
(5)