alusel tehtud kohtulahenditega, tuleb alates 01.01.2006. a seoses uue
jõustumisega mõista termini „kohtukulud” all menetluskulusid
tähenduses) hüvitamisele poolele, kelle kasuks tehti kohtuotsus, on kohtukulude jaotamise regulatsiooni eesmärgiks ka poolte distsiplineerimine ning nende protsessiõiguste heauskse kasutamise tagamine (RKTKo 32-1-95-03, 3-2-1-99-01). Antud juhul jättis kohus hagi läbi vaatamata põhjusel, et hagi ei ole esitatud üldse hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks. Hageja maakohtu määrust ei vaidlustanud. Seega on hageja esitanud põhjendamatu hagi ning peab hüvitama kõik kostjale sellega põhjustatud kulud. Põhjendamatu hagi esitamisel nägi hageja ette ja sai arvestada kohustusega hüvitada kostjale põhjustatavad kulud ning seda vähemalt hagi esitamise ajal kehtinud lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäära ulatuses. Ka Riigikohus on korduvalt selgitanud, et hagi esitamisel saab isik ette näha menetluskulusid hagi esitamise ajal kehtiva piirmäära ulatuses (nt RKTKm 3-2-1-156- 10, 3-2-1-43-10). Antud juhul on hagejalt nõutavad kulud madalamad kehtestatud piirmäärast. Seega hagejalt väljamõistetavate menetluskulude vähendamine oleks vastuolus menetluskulude jaotuse regulatsiooni mõlema 2 2-09-46414 olulise eesmärgiga – nii eesmärgiga hüvitada menetluskulud poolele, kelle kasuks otsus tehti, kui ka eesmärgiga teist poolt distsiplineerida. -Alusetu on hageja taotlus jätta menetluskulude katteks tagatise nõudmisega, sh hageja majandusseisu analüüsiga seotud kulud kostja enda kanda (hageja vastuväidete p 1). Menetluskulude jaotuse annab kohus menetlust lõpetavas lahendis (
Kohus jättis menetlust lõpetavas 22.12.2010. a määruses menetluskulud hageja kanda ega leidnud, et mingis ulatuses peaks menetluskulud jääma kostja kanda.
lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramisel ei ole võimalik muuta menetluskulude jaotust. -Hageja on oma vastuväidetes lähtunud ebaõigesti hagihinnast 114 000 krooni (hageja vastuväidete p 2). Kohus ei ole märkinud hagi läbivaatamata jätmise määruses hagihinda. Hagiavaldusest nähtuvalt oli hageja eesmärk vaidlustada avaliku enampakkumise tulemusi ning omandada ise avalikul enampakkumisel kostjale müüdud OÜ Q osa või saavutada enampakkumise tühisus OÜ Q osa müüki puudutavas osas. Hageja poolt vaidlustatud enampakkumisel müüdi OÜ Q osa kostjale hinnaga 300 000 krooni (vt hagiavalduse lisa 13 enampakkumise akt).
kohaselt määratakse tuvastushagi hind hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. TsÜS § 65 kohaselt loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti, ning eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). OÜ Q osa hind on selgunud avalikul enampakkumisel ning see on 300 000 krooni. Hagihind on seega 300 000 krooni. Olukorras, kus kohtulahendis ei ole märgitud hagihinda, on Riigikohus toonitanud vajadust määrata menetluskulude kindlaksmääramise menetluses hüvitatavate õigusabikulude suurus lähtudes hagi tegelikust hinnast (RKTKm 3-2-1-162-10). Hagi esitamise ajal oli tsiviilasjas hinnaga kuni 300 000 krooni lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäär 100 000 krooni (Vabariigi Valitsuse 04.09.2008. a määrus nr 137), mis vastab 6 391,16 eurole. Antud juhul taotleb kostja õigusabikulude hüvitamist vastavuses piirmääraga – summas 3 887,70 eurot. Eeltoodud põhjustel on ebaõige ka hageja väide, nagu moodustaks kostja poolt taotletavad õigusabikulud 87% piirmäärast. Lisaks ei oma protsent piirmäärast mingit õiguslikku tähendust, õiguslik tähendus on piirmääral ning sellel, kas õigusabikulud on sisuliselt vajalikud ja põhjendatud. Arvestades, et menetlus käesolevas asjas lõppes pärast menetluse kõige mahukamat staadiumit (vastavad põhjendused on toodud järgmises alapunktis), siis on kostja menetluskulud täies mahus vajalikud ja põhjendatud. -Erinevalt hageja arvamusest ei lõppenud menetlus käesolevas asjas sisuliselt algstaadiumis, vaid pärast menetluse kõige mahukamat staadiumit – pärast esitatud nõuete ja tõendite faktilist ja õiguslikku analüüsimist, kõigi kostja vastuväidete kujundamist ja kirjalikku esitamist.
lg 1 järgi on kostja kohustatud hagile kirjalikult vastama ning
lg 2 p-de 1 ja 3 kohaselt tuleb kostja vastuses lisaks hagi menetlusse võtmist puudutavatele seisukohtadele teatada ka kõik oma sisulised taotlused ja väited.
lg 1 kohaselt peavad menetlusosalised menetluses esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Kohus on 05.04.2010.a. kostjale hagimaterjale edastades ja kostjalt kirjalikku vastust nõudes kostjat eelnevast ka hoiatanud. Seega oli kostja seadusest tulenevalt kohustatud esitama kostja vastuses kõik vastuväited ja taotlused seoses hagiga – nii hagi menetlusse võtmist puudutavad kui ka sisulised vastuväited ja taotlused. Kostja täitis vastavad kohustused. Asjakohatu on hageja viide sellele, et asjas ei toimunud istungeid. Eelmärgitu kohaselt oli kostja kohustatud esitama kõik vastuväited ja taotlused kostja vastuses, mitte istungiks. Lisaks taotles kostja
lg 1 alusel asja lahendamist kirjalikus menetluses, istungit pidamata (kostja vastuse punkt 3.2). Seega on kostja menetluskulud täies mahus vajalikud ja põhjendatud ning tähtsust ei oma, et asjas ei toimunud istungeid. 3 2-09-46414 -Hageja on alusetult pidanud kostja vastuse koostamisele kulunud aega põhjendamatuks põhjusel, et kostjat käesolevas vaidluses esindav advokaadibüroo oli ühtlasi enampakkumise korraldaja. Erinevalt hageja arvamusest ei saa kostja vastuse koostamisele kulunud aega pidada põhjendamatuks, kuna enampakkumise käigus ei esitanud hageja enampakkumise korraldajale hagiavaldust ning enampakkumise korraldaja ei saanud ega pidanud olematu hagi osas seisukohta kujundama ega seda kirjalikult esitama. Seetõttu ei mõjuta enampakkumise korraldamisega seonduvad asjaolud kuidagi hageja kohustust hüvitada põhjendamatu hagi esitamisest tekkinud menetluskulud. Eeltoodust tulenevalt on UHOÜ vastuväited AS GA menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele põhjendamatud ega anna alust väljamõistetavate menetluskulude vähendamiseks. Kostja palub rahuldada AS GA menetluskulude kindlaksmääramise avaldus täies ulatuses. Kohus edastas kostja seisukoha hagejale teadmiseks 24.03.2011.a. Kohtunikuabi asub seisukohale, et: - Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad.
kohaselt, tsiviilasja menetlustoiming tehakse toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Riigikohus on 15.10.2009.a. kohtumääruses kohtuasjas nr 3-2-1-87-09 asunud seisukohale (p 15), et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada ka sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha. UHOÜ esitas 15.09.2009.a. hagi AS Gild Arbitrage vastu enampakkumise osalise tühisuse tunnistamiseks.
kohaselt, tsiviilasja hinna nimetab hageja või muu avaldaja hagis või muus avalduses või kaebuses, kui hind ei tulene selgelt avalduse esemest või varasemast avaldusest ega ole seaduses täpselt kindlaks määratud. Hagiavalduse kohaselt on hagihind 114000 krooni, millelt on hageja tasunud ka riigilõivu. Hagiavaldus on menetlusse võetud 19.11.2009.a. määrusega, Harju Maakohus tegi AS Gild Arbitrage osas menetlust lõpetava määruse 01.03.2010.a., sama määrusega kaasati kohtumenetlusse AS GA Fund Management. Kohus ei ole määruses tsiviilasja hinda märkinud, samuti ei ole kohus määranud hageja poolt nimetatud hagihinnast erinevat tsiviilasja hinda tulenevalt
Vabariigi Valitsuse
lg 1 kohaselt, menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramisel ei ole võimalik muuta menetluskulude jaotust, menetluskulud määratakse kindlaks jõustunud kohtulahendis sisalduva kulude jaotuse alusel. 4 2-09-46414 Harju Maakohtu 22.12.2010.a. määrus jõustus 08.01.2011.a. -
§-st 174 lg 6 tuleneb, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. AS GA on 07.02.2011.a. esitatud taotluses kohtule kinnitanud, et AS GA ei ole käibemaksukohustuslane. Seega tuleb kostjale lepingulise esindaja kulud hüvitada koos käibemaksuga. - AS Gild Arbitrage lepinguline esindaja on kostjale kohtumenetluses osutanud õigusabi 29,75 tundi tunnihinnaga 1 700 krooni e. 108,65 eurot, õigusabikulu on 90 krooni, koos käibemaksuga kokku summas 60 797,99 krooni e. 3 885,70 eurot (3 238,08 + 647,62). 31.03.2010 arve nr
lg 1 järgi on kostja kohustatud hagile kirjalikult vastama.
lg 2 p-de 1 ja 3 kohaselt tuleb kostja vastuses lisaks hagi menetlusse võtmist puudutavatele seisukohtadele teatada kõik oma taotlused ja väited.
lg 1 kohaselt, menetlusosalised peavad menetluses esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik, seega on kohtunikuabi arvates kostja poolt kohtumenetluses tehtud toimingud ja esitatud menetlusdokumendid käesolevas määruses märgitud ulatuses põhjendatud. Kohtuvaidluse asjaolusid (hagi hind, asja keerukus, esitatud menetlusdokumendid) arvestades peab kohtunikuabi põhjendatuks ja vajalikuks kostjale lepingulise esindaja poolt õigusabi osutamist 22,75 tundi koos kuluga 1,92 eurot, kokku summas 2 968,44 eurot koos käibemaksuga . - Kohus määrab AS GA menetluskulud kindlaks summas 2 968,44 eurot (46 445,99 krooni). Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Intressimäärale lisandub seitse protsenti aastas. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 1. jaanuari 2011 oli 1,00 %. (Ametlikud Teadaanded 31.12.2010, Intressimäära avaldamise teated) Kohaldatud õigusnormid 6 2-09-46414
, § 144, § 173 - § 178, § 217, § 218, § 466, § 661, VÕS § 113 lg 1 Nona Alas kohtunikuabi 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.