) nõuete järgimise või rikkumise tuvastamiseks, koostades 2009.a.novembris esialgse uurimiskokkuvõtte ja 2010.a. aprillikuus lõpliku uurimiskokkuvõtte. 3.12.01.2010 esitati Straf OÜ taotluse järel Straf OÜ-le esialgse uurimiskokkuvõtte ärakiri ja paluti hiljemalt 22.01.2010 esitada omapoolne arvamus ja vastuväited. Straf OÜ taotlusel pikendati tähtaega kuni 10.02.2010.a. 29.01.2010 esitas Straf OÜ omapoolse arvamuse ja vastuväited. 4.13.05.2010 edastas TJA Straf OÜ-le teate menetluse lõpetamisest koos lõpliku uurimiskokkuvõttega. 5.14.05.2010 avaldas TJA pressiteate, kus avaldas lõplikus uurimiskokkuvõttes tehtud järeldused. 6.11.06.2010 esitas Straf OÜ kaebuse halduskohtule, vaidlustades TJA uurimiskokkuvõtte ja taotledes selle tühistamist ning alternatiivselt juhul, kui tegemist on toiminguga, selle õigusvastasuse tuvastamist. II KAEBUSE MOTIIVID 7.Kaebuse väitel on uurimiskokkuvõtte näol tegemist kaebaja õigusi rikkunud haldustegevusega. Uurimiskokkuvõte on meelevaldne, sellel puudub nõutav põhjalikkus ning ta sisaldab mitmeid fakti- ja loogikavigu. 8.Uurimiskokkuvõtte sissejuhatuses ja uurimiskokkuvõttes on rõhutatud, et selle eesmärgiks on tuvastada ehitusseaduse rikkumisi. Seega ei tohiks dokument tegeleda laevaringu põhjusliku seose analüüsiga. Samas on juba 4.leheküljel, kuigi senini on kirjeldatud vaid faktilisi asjaolusid, tehtud põhjapanev järeldus, mille kohaselt ripplae varingu põhjustas riputite ja metallprofiilide vahelise ühenduse katkemine. Seega väljub uurimiskokkuvõte selles sedastatud uurimiseesmärgist. 9.Meelevaldseks otsustuseks on uurimiskokkuvõtte kategooriline ja põhjendamata järeldus, et kaebaja paigaldatud ehitustoode purunes ilma, et selleks oleks olnud vaja mingeid väliseid mõjutusi.Terve uurimiskokkuvõte keskendubki vaid riputitele. Süsteemi nõrgima ühenduse tuvastamine ei tähenda automaatselt, et see oli liiga nõrk, samuti ei tähenda see, et õnnetuse põhjuseks oli vastava ühenduse liigne nõrkus. Kaebuse esitaja leiab, et on võimalik, et muude valearvestuste tõttu mõjusid kaebaja ehitatud ripplae osale välised jõud, mis võisid tekitada oluliselt suuremaid koormusi, kui lae iseseisev kaal, neid aga ei ole uurimiskokkuvõttes uuritud. Näiteks võimalus, et varisema hakkas akustiline lagi; et suurenenud koormuse tekitas ventilatsioonisüsteem; et suurenenud koormuse tekitas helisüsteem; et suurenenud koormuse tekitas selle lae, mille külge ripplagi oli kinnitatud, ,konstruktsioonide nõuetele mittevastavus; et lae peal võidi pärast kaebaja poolsete tööde valmimist käia ja olukorras muudatusi tekitada. Ka eeltoodud aspekte on põhjusliku seose kohta järelduste tegemiseks vaja analüüsida. 2 10.Ülalnimetatud aspektidega seonduvate etappide teostajate poolne seaduste järgimise kontrollimine pidanuks samuti sisalduma ehitusseaduse rikkumise analüüsis. Vastasel korral on terve laevaringu uurimiskokkuvõtteks pretendeeriv uurimiskokkuvõte igal juhul puudulik. 11.Uurimiskokkuvõttes on väga üldsõnaliselt viidatud K.Õigeri poolt läbiviidud katsetele, näiteks ei selgu, kui esinduslik oli kogum jam is meetodit kasutati. Samuti nähtub, et katsetes on ühendus purunenud dünaamilisel koormamisel, ent ei selgu, mida selle väljendi all on mõeldud ja miks vastustaja arvab, et laevaringu ajal toimus ühenduste dünaamiline koormamine. 12.Uurimiskokkuvõttest ei nähtu, et oleks välja arvutatud projektijärgne riputite arv ja oleks kokku loetud tegelik riputite arv. Lakke paigaldati oluliselt rohkem riputeid kui projekti järgi tulnuks paigaldada. Uurimiskokkuvõtte p 6.2 toob tabeli riputite sammu mõjust riputi koormusele. Tegeliku olukorraga ei ole tabelis toodud arvutustel mingit seost. Lae igal riputil on sisuliselt mõju lae igale osale. Ei nähtu, et oleks läbi viidud arvutused, saamaks teada konkreetsele riputile mõjuvat jõudu. Viide FEM meetodile jääb selgusetuks 13.Uurimiskokkuvõtte väide, et riputussüsteemi nõrgim osa on kanna ja laeprofiili ühendus, ei tähenda, et varing algas sellest, et mõnel riputil deformeerus riputi kand. 14.Uurimiskokkuvõtte p 6.1 toodud lae omakaalu arvutused ei vasta tegelikkusele, nii näiteks kasutati tegelikult kipsplaati “Norgips”, mistõttu kahekordse kipsplaadi kaal ühe ruutmeetri kohta on 800 g väiksem kui on aluseks võetud uurimiskokkuvõttes. 15.Uurimiskokkuvõttes p 4 on ebatäpsus, märkides, et konkstruktsioonis on kasutatud akustiliste plaatide kinnitamiseks T-liistu sammuga 600X600mm, tegelikult on kasutatud sammuks 600X1200 mm ja 1200X1200 mm. Vastustaja seisukoht, et tegelikku sammu ei ole võimalk tuvastada, viitab sellele, et olulise tähtsusega asjaolud, mis mõjutavad lae tugevust, on välja selgitamata. Samas on vastustaja pidanud võimalikuks tegeliku olukorra väljaselgitamistolukorras, kus kaebaja poolt paigaldatud laeosasse puutuvad aspektid ei ole projektidest ja dokumentidest tuvastatavad. 16.Uurimiskokkuvõtte p.6.2 ja 7.2 väidetakse, et kaebaja on rikkunud
Rikkumine on tuletatud üksnes seisukohast, et lae ehitamisel kasutati riputeid, mille puhul on võimalik, et need pidid vastu võtma suuremaid koormusi kui tootja poolt soovitatud. Uurimiskokkuvõttes ei ole tõendatud, et kasvõi ühele riputile mõjus suurem koormus kui 25 kg. Koormuse piirmäära puhul on tegemist soovitusliku näitajaga ja tegelikel katsetel põhjustas ühenduste katkemist koormus mitte vähem kui 77 kg. Kui pole ära näidatud, et paigaldatud riputid, sellel viisil ja mahus nagu nad paigaldati, ei võimalda kõigi muude ehitusetappide täieliku nõuetekohasuse korral ehitise ehitamist, kus poleks varisemise ohtu, ei saa sedastada
17.Uurimiskokkuvõte rikub kaebaja ettevõtlusvabadust ning on vastuolus hea halduse ja õigluse põhimõttega üldisemalt. Lisaks on jäetud otsustuse tegemisel põhjendamatult arvesse võtmata ja kaalumata kaebaja vastuväited,nende arvesse võtmata jätmist on põhistatud üld- ja paljasõnaliste väidetega. 3 18.Uurimiskokkuvõte sisaldab mitmeid küsitavusi, puudusi ja faktivigu ning meelevaldseid järeldusi. TJA on avalikuks institutsiooniks, mille seisukohti vastavas valdkonnas eriteadmisi mitteomavad isikud usaldavad. On ilmne võimalus, et teistes menetlustes satuvad menetlejad ning otsustuste tegijad eksitusse ja toetuvad uurimiskokkuvõttele, mis viib kaebaja suhtes ebaõiglaste lõpptulemusteni. Lisaks teistes menetlustes kaebaja kahjustamisele on pöördumatult kahjustatud kaebaja mainet avalikkuse ees, mis pärsib tulevikus kaebaja äritegevust ja tekitab olulise kahju. 19.Selgusetu on läbi viidud haldusmenetluse olemus ning vastavat selgitust ei ole andnud ka TJA. Käesoleval juhul ei olnud menetlusel üldiselt ette nähtud tulemust – ettekirjutuse tegemist või väärteomenetluse algatamist. Menetluse lõplikuks tulemuseks oli uurimiskokkuvõte, millel on oluline negatiivne mõju kaebaja õigustele. Kaebuse väitel on tegemist haldusaktiga, sest selle näol on tegemist fakti õiguslikult siduva tuvastamisega, sisaldades haldusorgani lõplikku sedastust olukorra olemuse kohta. Ka juhul kui tegemist on toiminguga, peab see olema õiguspärane. Põhjendatud huvina on kaebaja toonud esile teistes menetlustes kaitse uurimiskokkuvõtte kaebaja vastase kasutamise eest, samuti kahjunõude esitamine riigivastutuse seaduse alusel seoses maine kahjustamisega. III VASTUSTAJA VASTUVÄITED 20.Tehnilise Järelevalve Amet peab kaebust põhjendamatuks ja vaidleb sellele vastu ning palub jätta kaebuse rahuldamata. 21.Tehnilise Järelevalve Ameti poolt kõnealuse juhtumi osas koostatud uurimiskokkuvõte ei oma iseseisvat reguleerivat toimet, seega on uurimiskokkuvõtte puhul tegemist toiminguga vastavalt HMS § 106 lg 1
lg 2 p-st 3 oli alustatud järelevalvemenetluse eesmärgiks selgitada välja, kas ehitusprotsessi osapooled on Solaris Keskuse Cinamoni kinokeskuse kinosaali nr 2 ehitusprotsessis, alates projekteerimisest kuni kasutusloa saamiseni, täitnud ehitusseaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõudeid. Vastustaja selgitas menetlusosalistele (sh kaebajale) laevaringu osas läbiviidava menetluse eesmärki nii menetluse alustamise teates, uurimiskokkuvõttes kui ka menetluse lõpetamise teates. Solaris Keskuse Cinamoni kinosaali laevaringu osas läbiviidud menetluses järgiti kõiki menetlus- ja materiaalõiguse norme ning uurimiskokkuvõttes on piisavalt täpselt selgitatud ning välja toodud konkreetselt milles seisnesid erinevate ehitusprotsess osapoolte ehitusseaduse rikkumised. 27.Menetluse käigus selgus, et kõnealune ripplagi oli ainuüksi omakaalust tulenevalt ülekoormatud ja viidud seega seisundisse, kus selle konstruktsiooni mehhaaniline stabiilsus ja tugevus ei olnud tagatud ning isegi kavandatud ekspluatatsioonitingimustes mõjuvad koormused või muud mõjud võisid vallandada selle varingu. Seega ei vastanud ripplagi
nõuetele 28.
Mõningad tuvastatud rikkumised olid põhjuslikus seoses ehitise osa nõuetele mittevastavuse tekkimisel. Lisaks eeltoodule rõhutatakse uurimiskokkuvõtte lk-l 15, et kuna kinosaali kõigi ehitusprotsessi etappidega oli seotud mitu erinevat juriidilist isikut, ei võta TJA menetluses seisukohta nende süü või selle jagunemise osas. Lõpliku hinnangu konkreetsete isikute tegevusest või tegevusetusest tuleneva süü ja vastutuse suuruse kohta selgitab välja Põhja Ringkonnaprokuratuuri poolt läbiviidav kriminaalmenetlus. Eeltoodu ei tähenda, et uurimiskokkuvõte tegeles laevaringu põhjusliku seose analüüsiga. 29.Laevaringu tingis ülekoormatus, sealjuures ülekoormatust tinginud tegureid võis olla rohkem kui üks ja varingu võis vallandada ka mitme erineva teguri koosmõju. Läbiviidud menetluse eesmärgiks ei olnud välja selgitada kõiki võimalikke füüsikalisi tegureid, mis teoreetiliselt võisid ripplaele mõjuda. Samas tuli urimiskokkuvõttes käsitleda mõningal määral tehnilisi lahendusi. Kontrollimaks, kas on järgitud ehitusseaduse nõudeid, ei ole mõeldav, et näiteks projekti nõuetele vastavuse hindamisel ei kontrollita, kas selle järgi saaks üldse ehitada (
lg 3 p 1 nõue).
lg 3 p 1 nõude täitmise hindamisel tuleb vaadata ka tehnilisi aspekte (näiteks kas ehitisse paigaldatud tooteid võis üldse nii paigaldada, nagu need paigaldatud olid jne). 30. Seoses uurimiskokkuvõtte sisu kohta esitatud väidetega on vastustaja esitanud oma vastuväited: uurimiskokkuvõtte tööversioon ei ole asjassepuutuv; erinevalt kaebaja poolt ehitatud ripplae osast, millest säilis oluline osas (kõnealused riputid), mis võimaldas anda hinnangut selle vastavusele ehitusseaduse nõuetele, kinosaali lae akustilise kihi vastavust ehitusseaduse nõuetele ei olnud enam varingu järgselt 5 võimalik tuvastada; kuna ripplagi oli ainuüksi omakaalust tulenevalt üle koormatud, ei vastanud vastanud ripplagi juba seetõttu
lg 1 ja 2 nõuetele ning seetõttu ei ole uurimiskokkuvõttes analüüsitud lisaks ripplae omakaalule teiste ripplaele mõjuvate võimalike tegurite osakaalu.
rikkumiste kontekstis ei oma ka tähtsust, mitme kg võrra olid ripplae riputid üle koormatud 6
lg 1 p 1 ja selle läbi ka § 3 lg 1 ja 2 nõudeid, toetab ka TTÜ uuring, milles tehtud katsete tulemusel on riputi kanna kuju juba koormusel alates 35 kg (0,35 kN) jäädavalt muutunud. Sama uuringu kohaselt mõjusid riputitele lae omakaalust tulenevalt maksimaalsed koormused kuni 38,7 kg (0,387 kN). Uuringu kohaselt olid 19% riputitest koormatud rohkem kui tootja soovitusliku koormusega (25 kg). Koormamisel vahemikus 40-60 kg (0,4-0,6 kN) deformeerusid riputi kanna fikseerivad ja kandvad elemendid, kuid uuringu kohaselt olid riputi maksimaalsed koormused 46,3…50,3 kg. Tootja poolt soovitusliku (25 kg) koormuspiiri ignoreerimisel ja riputi kanna ülekoormamisel on sellise olukorra teke konstruktsioonis vältimatu. 38.Menetluse lõpetamise teates on märgitud, et teiste kinosaalide ripplagede riputitel ei leitud ümberehituste käigus deformatsioone, sealjuures kinosaalis nr 2 oli riputite samm läbivate ventilatsioonitorude tõttu suurem kui ülejäänud saalides. Sealjuures kinosaali nr 2 ripplae varingu osas läbi viidud menetlus ei keskendunud teiste kinosaalide ripplagede ehitamisele. IV KOHTU SEISUKOHT 39. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja hinnanud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et kaebus rahuldamisele ei kuulu. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevaga. 40.Halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) §7 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Vastavalt HkMS § 4 lg 1 on haldusaktiks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, avalik-õiguslikke ülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korraldus, käskkiri, otsus, ettekirjutus või muu õigusakt, mis on antud avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on toiminguks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevus või tegevusetus või viivitus avalik-õiguslikus suhtes. Seega tuleb esmalt määratleda, kas käesolevas haldusasjas vaidlustatud uurimiskokkuvõte on haldusakt või toiming, sest sellest sõltub, mida saab kaebuses taotleda ja millised on kaebuse lahendamisel kohtu volitused. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 1 sätestab, et haldusakt on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Toiming on haldusorgani tegevus, mis ei ole õigusakti andmine ja mida ei sooritata tsiviilõigussuhtes (HMS § 106 lg 1). 7 Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Tehnilise Järelevalve Ameti (TJA) poolt Solaris keskuse Cinamon kinokeskuse kinosaalis nr 2 toimunud laevaringu osas läbi viidud järelevalvemenetluse kohta koostatud uurimiskokkuvõte. TJA on teostanud riikliku järelevalve vormis õiguspärasuse kontrolli ning selle läbiviimisel on kasutanud erinevaid viise informatsiooni saamiseks, kontrollides järelevalvealust tegevust puudutavaid dokumente, teostades vaatlust ja tehes ekspertiise. Järelevalvemenetluse menetlustoimingud, millega tehakse kindlaks faktilised asjaolud, on käesoleval juhul dokumenteeritud uurimiskokkuvõttes. Kohus nõustub vastustajaga, et kõnealune uurimiskokkuvõte ei oma iseseisvat reguleerivat toimet, tegemist ei ole üksikjuhtumi reguleerimiseks antud tahteavaldusega, millega tekitatakse, muudetakse või lõpetatakse isiku õigusi ja kohustusi. Asjaolu, et uurimiskokkuvõte sisaldab järelevalvemenetluse käigus kogutud tõenditele ja tuvastatud asjaoludele tuginevalt antud TJA hinnanguid ehitusseaduse rikkumisele, ei muuda uurimiskokkuvõtet haldusaktiks. 41.
lg 3 sätestab, et käesoleva seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete, välja arvatud käesoleva seaduse § 19 lõike 4 alusel kohaliku omavalitsuse kehtestatud nõuete rikkumise lõpetamiseks teeb riiklikku järelevalvet teostav ametiisik ettekirjutuse, milles esitab nõude õiguserikkumise lõpetamiseks; esitab vajaduse korral nõude õigusrikkumisega seotud tegevuse osaliseks või täielikuks peatamiseks või kohustab tegema edasise tegevuse õiguspäraseks jätkamiseks vajalikke toiminguid. Seega õiguserikkumise avastamisel koostatakse ettekirjutus, mis on õiguslikuks meetmeks ja millega pannakse järelevalvealusele isikule kohustused või keelud. HMS § 52 lg 2 kohaselt võib haldusorgan enne asja lõplikku lahendamist teha õiguslikult siduvalt kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omava asjaolu (eelhaldusakt). Järelevalvemenetlus ei ole samastatav koormava haldusakti andmise menetlusega, selle menetluse eesmärgiks ei ole haldusakti andmine ning järelevalvemenetlus võib lõppeda akti andmiseta. Eeltoodust tulenevalt ei ole uurimiskokkuvõtte näol tegemist ka eelhaldusaktiga, vaid toiminguga. Õigussuhteid reguleeriva tahteavalduse puudumine toimingus ei tähenda siiski, et toiming ei võiks kaasa tuua õiguslikke tagajärgi. 42. HkMS § 7 lg 1 tulenevalt võib kaebuse toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Riigikohtu praktika kohaselt saab isikul olla haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks põhjendatud huvi, kui esiteks on tal selle haldusakti või toiminguga otsene ja isiklik puutumus ning teiseks peab soovitud tuvastus andma isikule selge eelise ehk õigusliku kasu. Põhjendatud huviks ei saa olla lihtne huvi veenduda toimingu õigusvastasuses. Kaebuses on põhjendatud huvina toodud esile esmalt asjaolu, et tuvastamiskaebuse rahuldamine aitaks kaebuse esitajal ennast teistes menetlustes hõlpsamalt kaitsta uurimiskokkuvõtte tema vastase kasutamise eest, teiseks on põhjendatud huvina esile toodud hilisemalt kahju hüvitamise kaebuse esitamine riigivastutuse seaduse alusel, samuti on kaebuses märgitud soovi taastada uurimiskokkuvõttega rikutud hea maine. Mis puudutab kaebuse esitaja eesmärki saavutada halduskohtumenetluses enda hõlpsam kaitsmine teistes menetlustes, siis selles osas jääb kohus juba varasemalt kohtumääruses väljendatud seisukohale, et halduskohtu funktsiooniks ei ole olla üksikute tõendite suhtes eelinstantsiks teiste kohtumenetluste jaoks. Halduskohtumenetluse eesmärgiks ei ole teiste kohtumenetluste tarbeks tõendite kogumine või teistes kohtumenetlustes võimalikke kasutada võivate tõendite ümberlükkamine. Selleks on loodud vastavad 8 õiguskaitsevahendid vastava kohtumenetluse raames. Nimelt sätestab Kriminaalmenetluse seadustiku § 34 lõige 1, et kahtlustataval on õigus esitada tõendeid (punkt 7) ning esitada taotlusi ja kaebusi (punkt 8). Kriminaalmenetluses hindavad kohus, prokuratuur ja uurija seadusest juhindudes kõiki tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, mis põhineb asjaolude igakülgsel, täielikul ja objektiivsel läbivaatamisel.See seisneb tõendite analüüsimises, nende üksteisega sobivuse väljaselgitamises, tõendites esinevale informatsioonile hinnangu andmises lähtuvalt tõendiallika liigist ja usaldusväärsusest.Ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 199 lõike 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus tutvuda toimikuga ja saada sellest ärakirju (punkt 1); anda kohtule seletusi ja esitada põhjendusi kõigi asja arutamisel tõusetunud küsimuste kohta (punkt 4); esitada tõendeid ning võtta osa tõendite vaatlusest ja uurimisest (punkt 5); vaielda vastu teiste menetlusosaliste taotlustele ja põhjendustele (punkt 6) ning esitada küsimusi teistele menetlusosalistele, tunnistajatele ning ekspertidele (punkt 7). Seega kaebaja huvi välistada uurimiskokkuvõtte kasutamist teistes kohtumenetlustes ei ole hinnatav põhjendatud huvina HkMS § 7 mõttes . Seoses kahjunõudega nõustub kohus kaebuse esitajaga selles, et põhjendatud huvi kindlakstegemise raames ei anna kohus hinnangut võimaliku kahju hüvitamise nõude põhjendatuse kohta ehk teisisõnu ei asu tuvastamiskaebuse puhul lahendama kahjunõuet. Seetõttu on ekslik vastustaja seisukoht nagu peaks kaebuses olema kahju tekkimine tõendatud. Kaebuses toodud asjaoludel ei ole põhimõtteliselt välistatud kahju tekkimise võimalus ja kahjunõude esitamise võimalus, mistõttu tuleb asuda seisukohale põhjendatud huvi olemasolust. Lisaks on kaebuses esile toodud uurimiskokkuvõttega kahjustatud kaebaja maine taastamine. Kohtupraktikas on põhjendatud huviks HkMS § 7 lg 1 mõttes peetud ka rehabiliteerivaid eesmärke. 43.
lg 1 kohaselt teostab riiklikku järelevalvet ehitusseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete järgimise üle Tehnilise Järelevalve Amet. Uurimiskokkuvõttest nähtuvalt alustati järelevalvemenetlus Solaris keskuse Cinamoni kinosaali nr 2 ripplae varingu juhtumi asjaolude uurimiseks, selgitamaks, kas on täidetud ehitusseaduse nõudeid.
lg 2 p 3 kohaselt on TJA-l õigus kontrollida ehitise, ehitamise, ehitusprojekti ja ehitustoote ning ehitusseaduse §-s 41 nimetatud ettevõtja vastavust nõuetele. Riikliku järelevalve menetlus on haldusmenetluse eriliigiks ning selle menetluse regulatsioon sisaldub vastavates eriseadustes( käesoleval juhul ehitusseaduses), viimastega reguleerimata osas tuleb aga lähtuda üldseaduse sätteist. HMS ega ehitusseaduse sätted ei võimalda teha järeldust, nagu oleks TJA õigustatud teostama riiklikku järelevalvet ( ja dokumenteerima läbiviidavat menetlust) vaid juhul, kui järelevalvemenetluse käigus avastatakse õigusevastane käitumine ning järelevalvemenetlus lõpeb haldusakti (ettekirjutus) andmisega või järgneb väärteomenetlus. Riikliku järelevalve teostamine ehitusseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete järgimise üle toimub avalikes huvides ja selle olemuseks on õiguspärasuse kontroll. Teostatava järelevalve eesmärki võib tulenevalt
-64 määratleda kui vahendit õiguserikkumise avastamiseks või sellise rikkumise vältimiseks, samuti rikkumise tagajärgede kõrvaldamiseks, mitte ei ole selle eesmärgiks aga haldusakti andmine.
lg 3 kohaselt on ettekirjutuse kui kohustava haldusakti andmise üldiseks eelduseks ehitusseaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete rikkumise avastamine, sealjuures ei oma tähendust süü küsimus. Seega on ettekirjutuse tegemine järelevalve teostaja kaalutlusotsuseks, samas aga on võimaliku ettekirjutuse resolutsioon seaduses määratud (
Käesoleval juhul avastati 9 rikkumised, vaidlus puudub selles, et menetluses tuvastatud puudused olid menetluse lõpetamise ajaks kõrvaldatud (ehitise osa oli viidud ehitusseaduse nõuetega kooskõlla), mistõttu avastatud puuduste kõrvaldamiseks ettekirjutust koostada vaja ei olnud. Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus ka selles, et Solaris Keskuse Cinamoni kinosaali laevaringu suhtes algatati kriminaalmenetlus. Väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 4 tuleb väärteomenetlus jätta alustamata või alustatud menetlus lõpetada, kui teos esinevad kuriteo tunnused. Eeltoodust tulenevalt on põhjendamatud kaebuse väited vastustajal pädevuse puudumisest uurimiskokkuvõtte koostamiseks, kui menetluse tulemusel ei ole tehtud kaebajale ettekirjutust ega algatatud väärteomenetlust. Samuti on menetlus olnud eesmärgipärane tulenevalt eriseaduse sätteist ning kooskõlas HMS § 5 lg 2 sätestatuga, mille kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt. Tegemist ei olnud õigusvastase haldustoiminguga ja järelevalve teostamine kaebuse esitaja õigusi ei rikkunud. 44. Kõnealuses uurimiskokkuvõttes (tl 38-52) on 1.alajaotuses menetluse eesmärgiks seatud välja selgitada, kas ehitusprotsessi osapooled on Solaris Keskuse Cinamoni kinokeskuse kinosaali nr 2 ehitusprotsessis, alates projekteerimisest kuni kasutusloa saamiseni, täitnud ehitusseaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõudeid. Osundatud eesmärk on vastavuses
Uurimiskokkuvõtte järeldustes menetluse tulemuste kohta on loetletud peamised ehitusseaduse nõuete rikkumised, mis võisid kaasa aidata avarii toimumisele ( tl 52) ning mis vastavad seatud eesmärgile. Lisaks uurimiskokkuvõttele ega selle järeldustele ei ole teistsugust eesmärki järelevalvemenetlusele antud ka kaebuse esitaja teavitamisel menetluse alustamisest (tl 86) ning temalt informatsiooni ja dokumentide nõudmisel, aga ka menetluse lõpetamisest teatamisel ( tl 34-36) . Järelikult menetluse eesmärgiks ei olnud seatud laevaringu põhjuste väljaselgitamist,eeltoodut on muuhulgas kaebuse esitajale ka täiendavalt selgitatud, seega ei pidanud uurimiskokkuvõttes kajastuma laevaringu ehitustehnilised põhjused, sealhulgas riputite ja metallprofiilide ühenduse katkemist mõjutanud võimalikud tegurid. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus tähelepanuta kaebuse väited seonduvalt laevaringu võimalike põhjustega, mida kaebaja hinnangul ei ole vajalikul määral uuritud. Uurimiskokkuvõtte mõneti ebaõnnestunud sõnastus võis kaebuse esitajat eksitada, mis iseenesest ei tähenda toimingu õigusvastasust kaebuses toodud motiividel. 45.
lg 1 sätestab, et ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ning ehitamist ja ehitusprojekti käsitlevate õigusaktide kohaselt ega või tekitada ohtu inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale. Sama paragrahvi lg 2 sätestab muu hulgas, et ehitisele mõjuvad koormused ja muud mõjud ei või põhjustada ehitise, selle osa või naabruses olevate teiste ehitiste varisemist .Riikliku järelevalve käigus oli seatud eesmärgist lähtuvalt TJA ülesandeks ka välja selgitada, kas ehitustooteid kasutati selliselt, et nad ei võimaldanud ehitisel nõuetele vastata.
lg 1 p 1 kohaselt võib ehitustoote ehitisse püsivalt paigaldada, kui selle ettenähtud viisil ehitisse püsiv paigaldamine või ehitamisel kasutamine võimaldab nõuetekohaselt ehitatud ehitisel tervikuna vastata käesoleva seaduse § 3 lg 2-7 sätestatud nõuetele. Uurimiskokkuvõttest ei tulene, et sedastus, mille kohaselt ripplae varingu põhjustas riputite ja metallprofiilide ühenduse katkemine, on antud järeldusena kõigi võimalike tegurite seostest ja mõjust ripplaele ja eeltoodust tulenevalt varingule, vaid see oli otsene ripplae allakukkumise põhjus. Nimetatud ühenduse katkemisest lähtuvalt ongi 10 ehitusseaduse nõuete täitmise kontrollimisel selgitatud, kas oli järgitud ehitustoote osas
lg 1 p 1 sätestatud nõudeid ning on tehtud kindlaks, et ainuüksi omakaalust tulenevalt oli ripplagi üle koormatud ja juba seetõttu ei vastanud see
Eeltoodu ei tähenda, et uurimiskokkuvõte tegeles laevaringu põhjusliku seose analüüsiga. 29. Kaebuse esitaja ei ole ümber lükanud uurimiskokkuvõtte järeldusi ainuüksi ripplae omakaalust tulenevast ülekoormatusest, samuti seonduvalt
p 1 rikkumisest, mille kohaselt on ehitusettevõtja kohustatud tagama ehitusprojekti kohase ehitamise. Kohus nõustub vastustaja esitatud põhjendustega ja toodud arvestustega, mille kohaselt jõuti järeldusele, et ripplaes kasutatud riputid ja nende paigaldamine mittevastavuses ehitusprojektiga
lg 1 p 1 ja sellest tulenevalt
lg 1 ja lg 2 nõudeid täita ei võimaldanud ning ei pea vajalikuks nende siinkohal refereerimist. Asjas esitatud arvestused kinnitavad TJA järelduste õigsust ning isegi kaebuse esitaja esitatud andmetega koormusarvutuste tegemisel saadud tulemus näitab tootja soovitusliku koormuse ( 25 kg) ületamist. Põhjendatud on vastustaja seisukoht, et
rikkumise kontekstis ei oma tähendust asjaolu, mitme kilogrammi võrra olid riputid üle koormatud.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.