) § 33 lg 3 kohaselt võib tehnilise kirjelduse koostamise aluseks olla ka hankelepingu eseme kasutusomaduste või funktsionaalsete nõuete kirjeldus. Selline kirjeldus peab olema piisavalt täpne hankelepingu eseme määratlemiseks pakkuja poolt ja hankelepingu sõlmimiseks. Seadusest tulenevalt ei ole alust kohustada hankijat tellima teenuseid, mis omadustelt tema vajadusi ei rahulda, kuid hankija peab olema võimeline kehtestatud nõuete ja piirangute vajadust põhjendama. Riigihankel osalejad ei ole õigustatud hindama hankija poolt valitud lahenduse otstarbekust, kuid muude lahenduste välistamine ei tohi põhjendamatult kahjustada konkurentsi. Hankija on piirangute kehtestamist tellitava tarkvara platvormile ja andmebaasimootorile piisavalt põhjendanud. Hankija esitatud põhjendus, et hangitav infosüsteemi tarkvara peab toimima koos olemasoleva tehnilise keskkonna ja hankijal olemasoleva pädevusega, on riigihanke objekti tehnilise lahenduse määratlemisel asjakohane. Kohustus järgida riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid ei saa tuua kaasa kohustust hankida eset, mis hankija vajadusi ei rahulda, mis ei ühildu juba olemasoleva tehnilise lahendusega või mille hankimine tingiks vältimatute kulutuste tegemise, mida muu tehnilise lahenduse puhul teha ei tuleks.
lg-te 7 ja 8 koosmõjust tuleneb, et objektiivselt põhjendatud piirangute kehtestamine lähtuvalt hankijal olemasolevatest tehnilistest lahendustest ja hanke eseme kasutamise võimest on seaduse mõttega kooskõlas. Vaidlustuse esemeks olev HD punkt ei kirjelda otseselt tellitavat tarkvara, vaid selle aluseks olevaid tehnilisi lahendusi. Nimetatud tehnilised lahendused on turul vabalt ja tasuta kättesaadavad ning nende kasutamine ei välista ühegi pakkuja osalemist riigihankes. Asjaolu, et hankija vajadustest tulenevalt piiritletud tehnilise lahenduse realiseerimine on mõnedele ettevõtjatele soodsam, kuna see vastab nende tavapärasele majandustegevusele, ei too iseenesest kaasa vastava tingimuse õigusvastasust. 4. OÜ Inversion Software esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse riigihangete vaidlustuskomisjoni 02.12.2010 otsuse nr 228-10/120741 tühistamiseks ning Eesti Loodusmuuseumi kohustamiseks viima HD-d vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega. 1) Vaidlusalune HD on vastuolus
lg-ga 7, millest tulenev keeld kehtib kogu tehnilisele kirjeldusele, mitte ainult hanke esemele või hanke eseme mõnele alamosale, komponendile vm tehnilist sobivust tagavale parameetrile. Viidatud tõlgendust toetab ka Euroopa Komisjoni praktika, sh kaebuses viidatud märgukiri IP/06/443, kus hangitavate arvutite ühe alamkomponendi kaubamärgipõhine piirang isegi koos märkega „või samaväärne“ põhjustas märgukirjas viidatud asjaoludel märgukirja esitamise. Programmeerimiskeel ja andmebaas on infosüsteemi juures samavõrd lahutamatud osad nagu arvuti juures on protsessor, emaplaat, mälu jne. 2) Vastustajale ei ole antud pädevust seaduse tingimusi oma äranägemise järgi re-defineerida, seega kui seadus nõuab „samaväärse“ lubamist, tuleb seda teha sõltumata hankija subjektiivsest 2
normidest möödavaatamisel. 5. Eesti Loodusmuuseum palus jätta kaebuse rahuldamata. 1) Vaidlusaluse HD tehnilise kirjelduse p-s 6.1 sätestatud nõue on
lg 7 kõigi alternatiivsete koosseisudega kooskõlas, võrdne kõigile pakkujatele ning kooskõlas pakkujate võrdse kohtlemise ja konkurentsitingimuste efektiivse ärakasutamise printsiipidega. Arvestades suurt hulka tarkvaraarendusi ja arendusplatvorme, ei saa eeldada hankija oskust kõiki pakutud lahendusi kasutada. Hankija ei pea suutma hallata iga hankega laekuvaid erilahendusi, mis kõik vajavad omaette kompetentsi ja väljaõpet. Toodet või ühtegi selle osa kui sellist ei ole veel realiseeritud. Hankija on tellimas täiesti uut infosüsteemi ja selle osade arendust. Seega ei saa mitte kellelgi olla selles osas eelist. HD-s on kirjas tehnilist sobivust tagavad parameetrid, mitte ei kirjeldata p-s 6.1 hankeobjekti või selle osa. Ühegi pakkuja osalemine ei ole välistatud. Iga arendaja saab vajaliku tarkvara internetist tasuta alla laadida ja arendusi teostada. Küsimus on oskusteabes. Kui arendajal ei ole oskust tarkvara nõuetekohaseks arendamiseks, siis ei tohiks arendaja hankel osaleda või ta peab endale vajaliku oskusteabe või allhankija muretsema. 2) HD-s nimetatud infosüsteemi toimimiseks vajalikud parameetrid tulenevad Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnateabe Keskuse tehnilisest keskkonnast. Keskkonnaministeerium ja Keskkonnateabe Keskus on oma infosüsteemi üles ehitanud põhimõttel, mis tagab suure hulga infosüsteemide ja andmekogude toimimise. Selle üheks aluseks on tehnoloogilise platvormi unifitseerimine, mis tagab madalama ressursside vajaduse (ei ole vaja teenust alati sisse osta) ja oskusteabe omandamise vajaduse (on vaja vähem inimressurssi). Samuti on ühetaolises süsteemis kiirem leida probleemidele lahendusi ja neid hallata (uuenduste tegemine süsteemis, korduvate vigade vältimine, oskusteabe kasv platvormi haldamisel). Seetõttu on Keskkonnaministeeriumis ja Keskkonnateabe Keskuses võimalik paigaldada uusi, ainult vastavatele tehnilistele parameetritele sobivaid lahendusi. Üheks peamiseks tehniliseks nõudeks (parameetriks) ongi vaidlustatud HD-de punkt, mis ei piira ühegi arendaja/toote osalemist, vaid annab ette tehnilise kirjelduse, kuidas süsteem peab olema üles ehitatud, et see kasutatavas keskkonnas toimiks. Kuivõrd
lg-t 7 ei ole rikutud, on sobimatu selle vastandamine ka sama paragrahvi lg-ga 8. 3)
Viide Euroopa Komisjoni märgukirjale IP/06/443, kus tuuakse paralleele Intel protsessoriga, ei ole asjakohane, sest protsessor on arvuti füüsiline/lahutamatu osa. HD vaidlustatav punkt ei ole hankeobjekti osa, vaid Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnateabe Keskuse tehnilisest keskkonnast tulenevad parameetrid/nõuded, millele arendus toimimise tagamiseks vastama peab. Need on samasugused tehnilised nõuded nagu on vajaliku liidestuse arendamine (HD p 4.2.1), kus on nõutud ABSC 2.06 skeem või sellesse tõlkimine, et liidestuse teine pool (BioCase ja GBIF võrgustikud) oleks üldse võimeli- 3
„Samaväärsuse“ märke nõue on aga erandiks lg 7 üldreeglist ja kohaldub alles siis, kui üldreegel ei ole täidetud. Isegi kui oleks vaja erandit kohaldada, on antud juhul kõik samaväärsed võimalikud alternatiivid juba loetletud. Arendaja ei saa pakkuda „samaväärset toodet“, mis ei ole üleüldse hankeobjektiks ega selle osaks. Hankeobjekt on infosüsteem koos oma moodulitega, mille osas ei nõutud ühegi muu „toote“ kasutamist. Hankija nõuab infosüsteemi ühildumist keskkonnaga, kuhu see paigaldatakse. 6. Tallinna Halduskohus jättis 14.01.2011 otsusega kaebuse rahuldamata ja vaidlustuskomisjoni otsuse muutmata. Halduskohus nõustus vaidlustuskomisjoni otsuses toodud põhjendustega ega pidanud vajalikuks neid korrata ning käsitles otsuses vaid küsimusi, mille osas vaidlustuskomisjoni otsuses ei ole seisukohta võetud või mida vaidlustusmenetluses ei ole tõstatatud. 1) Vastustaja ei ole rikkunud
Nimetatud sätte kohaselt peab tehniline kirjeldus tagama kõigile pakkujatele võrdsed tingimused pakkumuse esitamiseks ega tohi tekitada objektiivselt põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel konkurentsile.
lg 7 kohaselt ei nimetata tehnilistes kirjeldustes kindlat ostuallikat, protsessi, kaubamärki, patenti, tüüpi, päritolu ega tootmisviisi, mis võiks anda mõnedele pakkujatele või toodetele eeliseid teiste ees või nende osaluse välistada. Kuivõrd PHP, JAVA, MySQL ja PostgreSQL tarkvaralahendused on võrdselt tasuta kättesaadavad ja kasutatavad kõikidele soovijatele, ei saa nende lahenduste kriteeriumina esitamine kuidagi anda mõnedele pakkujatele või toodetele eeliseid teiste ees ega ka ühegi pakkuja osalust vältida. 2) HD p-s 6.1 vaidlusaluste tarkvaralahenduste nimetamine on tulenevalt olemasolevast tehnilisest keskkonnast möödapääsmatu. Vastustaja selgitustest nähtuvalt ei oleks tarkvaralahenduste omaduste kaudu olnud võimalik kirjeldada ühilduvaid tarkvaralahendusi nii, et see oleks peale PHP, JAVA, MySQL ja PostgreSQL võimaldanud kasutada veel mõnda seni nimetamata lahendust. Nii ei oleks andnud praktikas midagi kirjelduse p-le 6.1 täiendi “või samaväärne“ lisamine. Põhimõtteliselt olnuks vastustajal võimalik kirjeldada eelnimetatud tarkvaralahendusi ka nende omaduste kaudu, kuid see oleks teinud tehnilise kirjelduse raskepärasemaks. Kaebaja ei vaielnud vastu vastustaja selgitusele, et olemasoleva tehnilise keskkonnaga sobivad lahendused olid p-s 6.1 kõik ära märgitud. Seega oleks ka kaebaja arvates olnud ainus mõeldav alternatiiv lisakulutuste tegemine uue infosüsteemi olemasolevate lahendustega sobitamiseks. Eeltoodu tõttu ei ole tegemist sama olukorraga Euroopa Komisjoni märgukirjas IP/06/443 tooduga seoses Intel protsessorite kasutamise nõudega HD-s. 3) Tarkvaralahenduse soetamisel on ühilduvus mingisuguse teise olemasoleva või hankija poolt kasutada soovitava tarkvaralahendusega objektiivne kriteerium, nagu teatud muude hangitavate kaupade puhul võivad olla mõõdud või materjal. Mingil juhul ei saa väita, et hangitava tarkvaralahenduse kirjeldus võiks hõlmata üksnes selle väljundfunktsionaalsust ehk tingimusi sellele, milliseid tulemusi hangitava tarkvaralahendusega on võimalik saavutada, vaid samavõrd on lubatud tingimusi seada ka sellele, milliste teiste tarkvaralahendustega hangitav toode ühilduma peab. Seda ei saaks nõuda vaid juhul, kui hangitava tarkvaralahenduse kasutamine ja selle tööst soovitavate tulemuste saavutamine oleks mistahes muudest tarkvaralahendustest sootuks sõltumatu. Käesoleval juhul on hankija esitanud ratsionaalseid põhjendusi selle kohta, et see nii ei ole. Hankijalt ei saa nõuda, et ta hangiks toote, mis ei sobi kokku juba kasutuses olevate või kasutusele võetavate muude toodetega. Hankija, kes kasutab oma infosüsteemides mingisugust kindlat operatsioonisüsteemi, võib seada hanketingimuseks just selle operatsioonisüsteemiga 4
lg 7 järgi on keelatud ka toodete konkurentsi piiramine, on HD p 6.1 selgelt vastuolus
Halduskohtu ja vaidlustuskomisjoni järeldused nimetatud sätte osas on erinevad, seega jääb arusaamatuks, millises osas on halduskohus vaidlustuskomisjoniga nõustunud. 2)
eristab selgelt hanke eseme kirjeldamist oluliste omaduste ja tunnuste abil ning kindla kaubamärgi järgi. Käesolev vaidlus käib viimatinimetatu üle, kuigi vastustaja ja halduskohus on tuginenud põhjendamisel eseme olulistele tunnustele ja omadustele, mitte kaubamärgile. Ühilduvust ei taga kaubamärk, vaid loetelu süsteemi või seadme omadustest, mis võimaldavad teda muudatusteta ühendada teisega. HD-s ei ole mistahes viidet olemasolevale tehnilisele keskkonnale ega sellest tulenevatele ühilduvusnõuetele. Tehnilise ühilduvuse faktoriks ei saa pidada asjaolu, et isik ei soovi teisi kaubamärke oma tehnilises keskkonnas kasutada. Halduskohus ei ole viidanud ühelegi tõendile, mis näitaks, et ainult vaidlustatud kaubamärgid ühilduvad olemasoleva tehnilise keskkonnaga ja ükski nimetamata kaubamärk ei ühildu. Kogu ühilduvuse käsitlus nii menetluse käigus kui ka kohtuotsuses on üldsõnaline ja põhjendamata. Ühilduvuse puhul on tegemist nõuete kogumiga, mille olemasolu tuleb vastustajal kirjeldada ja paikapidavust tõendada. 3)
4) Enamik programmeerimiskeeli või andmebaasiservereid on erinevate käitamiskeskkondadega üldjuhul ühilduvad ning kaebaja tõi vaidlustuses välja loetelu tarkvaradest, mis tema hinnangul peavad vastustaja tehnilise keskkonnaga ühilduma. Vastustaja väited tehnilise keskkonna ühilduvuse kohta on paljasõnalised, vastustaja ei ole tehnilist informatsiooni selle tõendamiseks esitanud. Kaebaja ei vaidle vastu kohtu seisukohale, et hankijal on õigus seada hanketingimuseks ühilduvust konkreetse operatsioonisüsteemiga, kuid antud juhul ei ole vastustaja nõudnud ühilduvust ühegi operatsioonisüsteemiga. Hanke eseme ühilduvuse nõudmine mingi välise esemega on hoopis erinev konkreetse kaubamärgi kasutamise nõudmisest komponendina infosüsteemi loomisel. 5
kontekstis hinnatakse majanduslikku soodsust hindamiskriteeriumide alusel konkurentsiolukorras, mitte ühe konkreetse konkurentsivälise isiku (Keskkonnaministeerium, Keskkonnateabe Keskus) suvahinnangu järgi. 6) Kohus jättis käsitlemata kaebaja kirjeldatud õiguspärase alternatiivi majutada infosüsteem vabaturutingimustel pakkujate juures, kes ei sea hangitavale infosüsteemile majutuskeskkonnast või majutaja suvast tulenevaid
-vastaseid piiranguid konkurentidele ja kaubamärkidele. 8. Eesti Loodusmuuseum palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Kaebaja menetluskulud palutakse jätta kaebaja kanda, samuti mõista kaebajalt välja vastustaja menetluskulud. 1) Kaebaja on esitanud kaebuses ja apellatsioonkaebuses põhjendusi, mida ta ei ole esitanud vaidlustusmenetluse käigus (nt majanduslik soodsus ja infosüsteemi ühilduvus olemasoleva IT taristuga). Halduskohus ja ka ringkonnakohus on kaebuse läbivaatamisel seotud kohustuslikus kohtueelses vaidlustusmenetluses esitatud põhjendustega. 2) Vaidlustatud piirang on objektiivselt põhjendatud ja kooskõlas
HD on koostatud vastustaja vajadustest lähtuvalt, ei takista kaebaja osalemist hankemenetluses ega piira põhjendamatult konkurentsi. Tulenevalt
§-st 32, on tehniline kirjeldus hankija vajaduste kirjeldus ning vajaduste määramisel on hankijal ulatuslik kaalutlusõigus. Vaidlustuskomisjon ega kohus ei saa kontrollida hankija kaalutlusotsustuste sisulist põhjendatust ega otstarbekust, vaid saab võtta seisukoha üksnes menetluskorra ja kaalumisreeglite järgimise ning motiveerimiskohustuse täitmise osas. Seadusest tulenevalt ei ole alust kohustada hankijat tellima teenuseid, mis omadustelt tema vajadusi ei rahulda. 3) Alternatiivsed tehnoloogilised lahendused ei ole võimalikud, sest vastustajal tuleb Keskkonnaministeeriumi hallatava riigiasutusena rakendada oma andmekogudele ja infrastruktuurile Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määrusest nr 252 „Infosüsteemide turvameetmete süsteem“ tulenevaid ISKE nõudeid. ISKE nõuete rakendamist vastustaja tegevuses koordineerib Keskkonnaministeerium, kes esitas vastustajale vastava tehnoloogilise platvormi ettepaneku. Infosüsteem peab olema vastustaja jaoks jätkusuutlik, turvaline ega tohi põhjustada ettenägematuid kulutusi või infosüsteemi kasutamatust (sobimatus olemasoleva tehnilise keskkonnaga). HD lisa 1 p 6.1 nõue tuleneb vastustaja ja Keskkonnaministeeriumi olemasolevast infrastruktuurist, kompetentsist, serverilahendustest ja ressurssidest. Nõue aitab hoida kokku kulusid edaspidisel infosüsteemi haldamisel ja probleemide lahendamisel, sest vastustajal endal puudub võimekus hallata ja käitada alternatiivsetel platvormidel arendatud infosüsteemi. Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas on kompetents just HD lisa 1 p-s 6.1 nimetatud platvormide arendamisel, mis võimaldab vajadusel teha pisitäiendusi hangitavasse infosüsteemi ilma täiendavate kulutusteta. 4) PHP, MySQL ja PostgreSQL on vabavaralised ja laialt kasutatavad tehnoloogilised vahendid, mille omandamisel või kasutamisel ei saa olla piiranguid või soetamise kulusid. Nende lahenduste kasutamine on kooskõlas ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt 15.04.2010 vastu võetud „Tarkvara raamistikuga“ ja selles sisalduvate juhistega avalikule sektorile. Seega on tehnilised tingimused võrdsed kõigile pakkujaile ning kooskõlas pakkujate võrdse kohtlemise ja konkurentsitingimuste efektiivse ärakasutamise printsiipidega. Kõigile pakkujatele võrdsete tingimuste tagamine ei tähenda, et hankijal puuduks õigus esitada tehnilises kirjelduses nõudeid oma vajadustele vastava hankelepingu eseme saamiseks, isegi kui selle tagajärjel ei saa mõni hankemenetluses osalemisest huvitatud isik pakkumust esitada. Samuti ei pea hankija alandama nõudeid toote konstruktsioonile ega turvalisusele. Asjaolu, et HD tingimus ei vasta ühe hankemenetluses osalemisest huvitatud isiku soovidele või majanduslikele võimalustele, ei muuda seda nõuet õigusvastaseks. Vastustaja eesmärk HD tehnilise kirjelduse koostamisel ei 6
üldpõhimõtted ei ole absoluutsed ning nende kohaldamise juures tuleb alati arvestada hankija õigusega määratleda hankelepingu ese vastavalt enda vajadustele. 9. OÜ Inversion Software esitas 23.02.2011 ringkonnakohtule täiendavad seisukohad. 1) Kaebaja ei ole menetluse käigus oma seisukohti muutnud, vaid on kogu aeg olnud seisukohal, et HD vaidlusalune punkt on õigusvastane vastuolu tõttu
Täiendavad põhjendused on esitatud vastuseks vastustaja põhjendustele. 2) Olemasolevale infrastruktuurile ja kompetentsile tuginevad põhjendused ei ole asjakohased, kuna lisaks HD-s nimetatud tehnoloogiatele on olemas sarnaseid tehnoloogiaid, mis on juhendmaterjali abil lihtsalt omandatavad. Seega ei ole tegemist objektiivse võimatusega. Samuti ei ole asjakohased vastustaja viited ühildumisprobleemidele, sest vastustaja ei ole toonud välja konkreetseid põhjuseid, miks teistsugune tarkvara ei ole objektiivselt paigaldatav. Keskkonnaministeeriumi soovimatust majutada teistsugust tarkvara ei saa käsitleda ühildumisprobleemina. Vastustaja kompetents ei õigusta
3) Ka vastustaja viidatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi dokument taunib avaliku sektori hangetes toote margi nimetamist ning selle põhjendamist ühildumisvajadusega. Nimetatud dokumendi alusallikana kasutatud Guidelines for Public administrations on Procurement and Open Source Software ei pea sobivaks isegi tingimuse seadmist kasutada vabavara. 4) Kaebaja ei soovi pakkuda hanke esemest erinevat lahendust, vaid soovib eemaldada HD-st vastustaja poolt õigusvastaselt seatud piirangu ja osaleda õiguspäraselt läbiviidud hankemenetluses. 5) Ka hangitava infosüsteemi majutamine Keskkonnaministeeriumis kulutab paratamatult ressursse (tööjõud, serverite amortisatsioon), mistõttu viidatud kulu asendamine kolmandas majutuskeskkonnas ei ole tingimata täiendav kulu. Erasektor suudab üldjuhul ilma subjektiivseid piiranguid seadmata pakkuda efektiivsemat teenust ning paremat hinna ja kvaliteedi suhet. 6) Vastustaja menetluskulude väljamõistmine kaebajalt ei ole põhjendatud, sest vastustaja peab olema pädev oma tegevust reguleerivates valdkondades ning neist tulenevates õiguslikes vaidlustes oma seisukohtade esitamiseks. Samuti ei ole käesolev vaidlus sedavõrd keerukas, et vastustaja või teda esindanud Keskkonnaministeeriumi ametnik ei oleks olnud suuteline kohtus vaidlustatud HD punkti aluseks olnud asjaolusid ja kaalutlusi põhjendama. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7
lg-ga 7, sest nõuab konkreetse toote või kaubamärgi kasutamist infosüsteemi tehnoloogilise platvormina. 11. Vastustaja seisukoht, et kaebaja kaebuses ja apellatsioonkaebuses esitatud väidetest tuleb osa tähelepanuta jätta, kuna väiteid, mida vaidlustuses pole esitatud ei saa kohtumenetluses enam esitada, pole põhjendatud. Kaebuse piirid määrab ära kaebuse ese, mis omakorda koosneb kaebuse taotlusest (nõudest) ja alusest, s.o faktiliste asjaolude kogumist, millel kaebaja taotlus tugineb. Kaebaja on vaidlustusmenetluses nii nagu kohtumenetluseski nõudnud HD lisa 1 p 6.1 kooskõlla viimist
lg-ga 7, sest on leidnud, et punktis tehtud viited konkreetsetele toodetele pole sellisel kujul lubatavad. Täiendavad õiguslikud põhjendused menetluse järgmises etapis ei ole keelatud (vt näiteks HKMS § 32 lg 9). Arvestada ei saa vastustaja seisukohaga, et kaebaja apellatsioonimenetluses esitatud täiendavad seisukohad tuleb jätta tähelepanuta, kuna on esitatud hilinemisega. Kaebaja esitas täiendavad seisukohad ringkonnakohtu poolt määratud tähtaja piires 23.02.2011 ning ilmselt on kantselei eksinud, kui vastustajale telefonitsi teatas, et dokumendi saabumiskuupäev on 25.02.2011. Küll ei saa arvestada vastustaja 28.02.2011 esitatud seisukohtadega, sest need on hilinenud. 12. Tehniline kirjeldus
lg 1 p 2 kohaselt on hankija poolt hankelepingu eseme kirjeldamiseks vastavas valdkonnas tegutsevatele isikutele arusaadavat terminoloogiat ja täpsuse astet kasutades kehtestatud asjade või teenuste hankelepingu esemeks olevate asjade või teenuste omaduste ja oluliste tunnuste loetelu, mis sama paragrahvi lg 3 kohaselt võib hõlmata muu hulgas keskkonnakaitsenõudeid, kvaliteedi- ja konstruktsiooninõudeid, sealhulgas puuetega inimeste poolt kasutatavuse nõue, vastavushindamisele, jõudlusele, toote kasutusomadustele, turvalisusele või mõõtudele ja toote nimele, mille all teda turustatakse, vastavuse nõudeid, kasutatavat terminoloogiat, sümboleid, testimist ja testmeetodeid, pakendamist, märgistamist ja tähistamist, kasutusjuhiseid. Tehnilise kirjelduse koostamist reguleerib
, mis lubab tehnilise kirjelduse koostamisel kasutada nii tehnilisi norme ja standardeid (lg 1) kui ka hankelepingu eseme kasutusomaduste või funktsionaalsete nõuete kirjeldust (lg 3) või nende kombinatsiooni (lg 4). Samas tuleb iga viidet, mis hankedokumentides tehakse konkreetsele standardile, täiendada märkega „või samaväärne“ (lg 2)
lg 7 on sõnastatud aga järgmiselt: „Tehnilistes kirjeldustes ei nimetata kindlat ostuallikat, protsessi, kaubamärki, patenti, tüüpi, päritolu ega tootmisviisi, mis võiks anda mõnedele pakkujatele või toodetele eeliseid teiste ees või nende osaluse välistada. See keeld ei kehti juhul, kui see on hankelepingu esemest tulenevalt vältimatult vajalik põhjusel, et tehnilise kirjelduse koostamine käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 sätestatud alustel ei võimalda hankelepingu eset piisavalt täpselt ja mõistetavalt kirjeldada. Sellisele viitele lisatakse märge «või sellega samaväärne».“
lg 8, millele samuti käesolevas vaidluses on viidatud, kehtib järgmises sõnastuses: „Tehniline kirjeldus peab tagama kõigile pakkujatele võrdsed tingimused pakkumuse esitamiseks ega tohi tekitada objektiivselt põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel konkurentsile.“ 8
lg 7 esimeses lauses kirjeldatud koosseis täidetud, sest kindla toote nõudmine infosüsteemi tehnoloogilise platvormina välistab kindlasti teiste toodete kasutamise ühe komponendina riigihanke eseme koostamisel. Kaebaja märgib õigesti, et
15. Vaidlustuskomisjoni seisukoht, et vaidlustatud punkt ei kirjelda otseselt tellitavat tarkvara, vaid selle aluseks olevaid tehnilisi lahendusi, pole põhjendatud. Tegemist ei ole tehnilise lahenduse kirjeldamisega, vaid konkreetse toote nõudmisega. Samal põhjusel ei ole õige vastustaja seisukoht, et p-s 6.1 nimetatud tooted on käsitletavad hanke eseme olemuslike tehniliste nõuetena ning alternatiivsed lahendused ei ole võimalikud. Viide Vaidlustuskomisjoni 20.07.2009 otsusele asjas nr 157-09/113284 ei ole asjakohane, sest nimetatud asjas oli tehnilise kirjelduse koostamisel kasutatud võimalust kirjeldada hanke eseme kasutusomadusi ja funktsionaalsust, praegu aga viidatakse konkreetsetele toodetele. Konkreetsele tootele viitamine tehnilise kirjelduse koostamisel ei ole lubatud muidu kui
lg 7 teises lauses sätestatud juhul ning sama lõike kolmandas lauses toodud kujul. 16. Tehnilise kirjelduse koostamisel võib viidata konkreetsele tootele üksnes juhul, kui see on hankeeseme kirjeldamiseks vältimatult vajalik, sest muul viisil ei ole hankelepingu ese piisavalt täpselt ja mõistetavalt kirjeldatav. Ka sellisel juhul tuleb toote nimetusele lisada märge „või sellega samaväärne“. Seega, isegi kui eeldada, et konkreetsele tootele viitamine oli käesoleval juhul hädavajalik, on p 6.1 ikkagi õigusvastane, sest vastustaja on toote nimetusele jätnud lisamata
17. Vastustaja, vaidlustuskomisjoni ja halduskohtu põhjendused, et p 6.1 on õiguspärane, kuna vastustaja olemasolev tehniline lahendus ning kompetents nõuavad just konkreetsete toodete ostmist ning pakkujaid ei diskrimineerita, sest tegemist on vabavaraliste toodetega, ei ole asjakohased. Kahtlemata on hankijal vabadus määratleda ise hanke ese ning ei pakkujatel ega kellelgi teisel pole õigust talle ette kirjutada, milline hangitav infosüsteem peaks olema või kuhu see majutada (
Hankija otsustab need küsimused iseseisvalt vastavalt tekkinud vajadustele ja võimalustele. Kuid tehnilise kirjelduse koostamisel ei saa mööda minna seaduses sätestatust. Asjaolu, et kaebaja soovib hankida konkreetsetel toodetel põhinevat infosüsteemi, ei saa olla aluseks p 6.1 sellisel kujul sõnastamiseks ka sel juhul mitte, kui vastustaja töötajad poleks võimelised omandama muudel toodetel põhineva infosüsteemi käsitlemist või kui muid tooteid kasutav infosüsteem vastustaja poolt süsteemi majutamiseks planeeritud süsteemiga ei ühilduks. Ka sellisel juhul tuleks lisada toote nimele märkus „või sellega samaväärne“, sest vastasel korral pole tagatud riigihangete korraldamise
§-s 1 sätestatud eesmärgid. Kui tehnilise kirjelduse koostamisel viidatakse kas konkreetsele standardile või tootele, tuleb alati anda võimalus konkureerida ka samaväärsel tootel. 18. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks enam peatuda poolte väidetel infosüsteemi võimaliku ühilduvuse ja töötajate kompetentsi küsimuses, sest eespool toodud põhjenduste valguses pole neil asjaoludel käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust. Võib vaid märkida, et vastustaja poolt esitatud tõendid ei anna alust veendumuseks, et teised võimalikud tehnoloogiad poleks võimelised olemasolevaga koos töötama. Vastustajat tuleb kohustada HD p 6.1 vastavusse viima
lg 7 nõuetega, mis võib tähendada punktis 6.1 nimetatud toodete nimetustele lg 7 kolmandas lauses toodud märkuse lisamist, kui hanke eseme piisavalt täpne ja mõistetav kirjeldamine pole 9
lg-s 8 sätestatud põhimõtet ei tohi tehniline kirjeldus siiski sisaldada selliseid tingimusi, et neile vastaks üksnes üks toode või pakkuja. 19. Menetluskulud peab HKMS § 92 lg 1 ja 93 lg 4 kohaselt kandma vastustaja. Kaebaja on tasunud käesolevas asjas vaidlustuse esitamisel riigilõivu 10 000 krooni, kaebuse, esialgse õiguskaitse taotluse ja määruskaebuse esitamisel kokku riigilõivu 10 400 krooni ning apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 639,11 eurot ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 12,78 eurot. Arvestades kroonid ümber eurodeks kursiga 15,6466, tuleb kaebajale hüvitada kokku 1955,69 eurot. Vastustaja kantud õigusabikulud summas 1896 eurot jäävad tema enda kanda. Silvia Truman Virgo Saarmets Viive Ligi 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.