Obsah (4)

§ 23§ 24§ 7§ 92

3-10-2575 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Määruse tegemise aeg ja koht 10.veebruar 2011. a Tallinn Haldusasja number 3-10-2575 Haldusasi G.T. kaebus Eesti Töötukassa 26.05.20

§ 23

lg 3 punktist 1 võib halduskohus määrusega jätta kaebuse või protesti läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et selle esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et kaebuse või protesti esitaja poolt väidetavad asjaolud on tõendatud. Riigikohtu halduskolleegium on oma 22.06.2010 määruses nr 3-3-120-10 selgitanud järgmist: „Põhiseaduse § 15 lg 1 lausest 1 tuleneb igaühe õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. See aga ei tähenda, et isikul, kes leiab, et tema õigusi on rikutud, peab olema piiramatu võimalus pöörduda kohtusse. Seda põhiõigust saab mõistlikult piirata, kui piirangul on legitiimne eesmärk ning arvestatakse proportsionaalsuse põhimõttega. Kohtusse pöördumise õiguse mõningane kitsendamine on õiguskindluse tagamiseks ja kohtusüsteemi ülekoormamise vältimiseks vajalik (vt Riigikohtu 5 halduskolleegiumi 06.09.2007 määrus haldusasjas nr 3-3-1-40-07, p 11). Kohtusüsteemi efektiivne toimimine on väärtus, millega võib õigustada põhiõiguse piiramist (Riigikohtu üldkogu 17.03.2003 otsus asjas nr 3-1-3-10-02, p 28). Halduskohtumenetluse seadustiku ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse seletuskirja kohaselt on HkMS § 11 lg 31 p 5 eesmärk eelkõige vähendada halduskohtute töökoormust, kõrvaldades menetlusest ilmselgelt põhjendamatud kaebused ehk lihtsalt sisutud haldusasjad. Neid kaalutlusi, eelkõige kohtusüsteemi efektiivse toimimise eesmärki silmas pidades on halduskolleegiumi arvates võimalik laiendada HkMS § 11 lg 31 p 5 kohaldamisala ka kaebusele, mis on ilmselgelt perspektiivitu. Kaebust saab ilmselgelt perspektiivituks lugeda ennekõike siis, kui soovitud eesmärgi saavutamine esitatud kaebuse abil ei ole võimalik. /…/ HkMS § 11 lg 31 p-le 5 eespool antud tõlgendus on kohaldatav ka juhul, kui kohus jätab kaebuse HKMS § 23 lg 3 p 1 alusel läbi vaatamata või tagastab apellatsioonkaebuse HKMS § 33 lg 3 p 5 alusel, sest nimetatud sätetel on ühine eesmärk.“ Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus kaebuse tühistamisnõuete osas läbi vaatamata. 18. Kaebuse esitaja on taotlenud ka töötukassa kohustamist väljaandmata haldusakti väljaandmiseks. Vastustaja on 26.10.2010 vastuses taotlenud haldusakti andmise kohustamisnõudes menetluse lõpetamist HkMS § 24 lg 1 punkti 4 alusel.

§ 24

lg 1 punktist 4 lõpetab halduskohus menetluse, kui kaevatav või protestitav haldusakt on kehtetuks tunnistatud, välja andmata jäetud haldusakt on välja antud, peatatud haldusakt on täidetud või toiming sooritatud, välja arvatud, kui kaebuse esitajal on asja läbivaatamiseks põhjendatud huvi. Käesoleval juhul on pankrotihalduri 20.11.2009 avaldus töötukassa poolt uuesti läbi vaadatud ning vastav otsus on tehtud 16.07.

1. Seega on kaebuses taotletud kohustamisnõue täidetud ning väljaandmata jäetud haldusakt on välja antud. 19.01.2011 on kaebuse esitaja edastanud kohtule nõusoleku, et kohustamisnõue on täidetud. Kohus saab kaebuse esitaja 19.01.2011 vastusest aru viisil, et põhjendatud huvi asja läbivaatamiseks kohustamisnõude osas tal puudub. Eeltoodust lähtuvalt lõpetab kohus menetluse kohustamisnõude osas HkMS § 24 lg 1 punkti 4 alusel.
2. Kaebuse esitaja on 17.11.2010 kaebuse täienduses esitanud kohtule täiesti uued taotlused, mis on järgmised: 1) kohustada Eesti Töötukassat teostama lõplik likvideerija ja tegevdirektori töötasu arvestus, arvestades kaebuse esitaja poolt tehtud tööd likvideerimise perioodil ja kuni koondamiseni ja väljastada vastav haldusakt summade väljamaksmise kohta; 2) kohustada Eesti Töötukassat tasaarvestama maksmisele kuuluv töötasu hüvitis kaebuse esitaja poolt võlgnetavas summas; 3) kohustada Eesti Töötukassat vastama kaebuse esitaja päringule õigusliku aluseta G.T.le määratud summa 9693 krooni kohta; 4) kohustada Eesti Töötukassat tagasi võtma kohtutäiturilt N. M. nõue, tasaarvestada kaebuse esitaja poolt võlgnetav summa 55 134,10 krooni kaebuse esitajale määratud hüvitisega summas 24 734,65 krooni ja väljastada haldusakt uue nõude kohta. Kohus selgitab, et esitatud taotlused ei ole seotud esialgses kaebuses esitatud nõuetega ega kaebeesemetega, vaid uue alustatud ja poolelioleva haldusmenetluse raames teostatud toimingutega. Kuigi HkMS § 19 lõige 8 lubab kaebuses või protestis esitatud taotlust kaebuse või protesti esitajal muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses täiendavate taotluste ja tõendite esitamise tähtaja möödumiseni, kui ülejäänud menetlusosalised annavad selleks nõusoleku või kui kohus peab seda otstarbekaks, siiski käesoleval juhul kaebuse muutmisega tegemist ei ole. 17.11.2010 kaebuse täienduses on taotlused esitatud mitte seoses töötukassa 26.05.2010 korduva ettekirjutuse ning 23.08.2010 vaideotsusega nr 87, vaid hoopis seoses väidetavalt 03.11.2010 kaebuse esitaja suulise päringu alusel algatatud haldusmenetlusega. Seega on tegemist täiesti uue kaebusega, mitte kaebuse muutmisega, mistõttu tuleb kaebuse esitajal taotlused esitada uue kaebusena, järgides selleks HkMS §-s 10 sätestatud nõudeid. 6
3. Lisaks selgitab kohus järgmist.

§ 7

lõikest 1 võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebuse esitaja on taotlenud töötukassa kohustamist teostama lõplik likvideerija ja tegevdirektori töötasu arvestus, arvestades kaebuse esitaja poolt tehtud tööd likvideerimise perioodil ja kuni koondamiseni ja väljastada vastav haldusakt summade väljamaksmise kohta. Vastavalt TKindlS § 20 lõikele 1 hüvitatakse tööandja maksejõuetuse korral töötajale järgmised tasud: 1) enne tööandja maksujõuetuks tunnistamist saamata jäänud töötasu; 2) enne tööandja maksejõuetuks tunnistamist saamata jäänud puhkusetasu; 3) enne või pärast tööandja maksejõuetuks tunnistamist töölepingu ülesütlemisel saamata jäänud hüvitised, mis on ette nähtud töölepingu seaduses. Seega on kaebuse esitaja sisuliselt esitanud taotluse kohustada töötukassat lahendama maksejõuetuse hüvitise avaldus. Kuivõrd töötukassa 16.07.2010 otsusega nr 310000499 on 20.11.2009 avaldus lahendatud, siis esitatud taotlus lubatav ei ole. Juhul kui kaebuse esitaja on pidanud silmas 16.07.2010 otsuse vaidlustamist, siis tuleb tal seda selgesõnaliselt ka taotleda.

1. Samuti on kaebuse esitaja taotlenud kohustada töötukassat tasaarvestada maksmisele kuuluv töötasu hüvitis kaebuse esitaja poolt võlgnetavas summas. Esitatud kohustamisnõue lubatav ei ole, kuivõrd seadus ei sätesta kaebuse esitajale subjektiivset õigust nõuda hüvitiselt tasaarvestamist. Küll aga ütleb TKindlS § 46 lõige 5, et aluseta määratud ja makstud hüvitise nõuab töötukassa TKindlS § 46 lõiketes 1-4 nimetatud isikult tagasi korraga või temaga kokkuleppel koostatud tagasimaksegraafiku alusel. See tähendab, et hüvitise saajal on õigus sõlmida töötukassaga kokkulepe tagasimaksegraafiku osas. Seoses kohustamistaotlusega vastata kaebuse esitaja suulisele päringule selgitab kohus, et asja materjalidest nähtuvalt ei ole päringuga algatatud haldusmenetlus veel lõppenud, mistõttu on kaebuse esitaja vaidlustanud menetlustoimingu eraldiseisvalt menetlust lõpetavast haldusaktist või toimingust. Riigikohtu halduskolleegium on oma 18.02.2002 otsuses nr 3-3-1-8-02 märkinud järgmist: „Haldusmenetluse käigus toimunud menetlusnormide rikkumist saab üldjuhul halduskohtus vaidlustada vaid koos lõpliku haldusaktiga. Otsesõnu seaduses sätestatud juhtudel, aga ka lähtuvalt protsessiökonoomia põhimõttest, on erandlikult menetlustoimingu või lõplikule haldusaktile eelneva haldusakti vaidlustamine õigustatud, kui tegemist on sedavõrd olulise menetlusveaga, mis juba menetluse käigus võimaldab jõuda järeldusele, et sellise menetluse tulemusena antav lõplik haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane. Enne lõplikku haldusakti saab kaebuse esitada ka juhul, kui menetlustoiming rikub õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest.“ Kaebuse täiendusest selliseid erandeid ei nähtu, mistõttu menetlustoimingu eraldiseisev vaidlustamine lubatav ei ole. Kaebuse esitaja on taotlenud ka töötukassa kohustamist võtta tagasi kohtutäiturilt N. M. nõue. Kohus selgitab, et sellise kohustamistaotluse eelduseks on täitekorralduse vaidlustamine, mida aga tehtud ei ole.
2. 19.01.2011 kaebuse täienduses on kaebuse esitaja märkinud, et taotleb Eesti Töötukassa 16.07.2010 otsuse vaidlustamist kohtus. Kuivõrd kaebuse esitaja on kohut teavitanud vaide esitamisest töötukassa 16.07.2010 otsuse peale ning vastustaja on kinnitanud, et vaidemenetlus nimetatud vaide osas lõppenud ega vaideotsust tehtud ei ole, siis saab kohus esitatud taotlusest aru viisil, et peale vaidemenetluse lõppemist kaebuse esitajale negatiivse lahendi korral soovib ta pöörduda 16.07.2010 otsuse vaidlustamiseks kohtusse. Sellist tõlgendust toetab ka asjaolu, et võrreldes kohtumenetlusega on vaidemenetlus kiirem ja vähem kulukas, mistõttu on ilmne, et kaebuse esitaja sooviks on püüda vaidlus esmalt lahendada kohtuvälises menetluses. Kohus selgitab kaebuse esitajale, et vastavalt HMS § 87 lõikele 1 on isikul, kelle vaie jääb vaidemenetluses rahuldamata või kelle õigusi on vaidemenetluses rikutud, õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse. 7 See tähendab, et juhul kui töötukassa kaebuse esitaja vaiet ei rahulda, on kaebuse esitajal õigus pöörduda kaebusega töötukassa 16.07.2010 otsuse ja vaideotsuse peale kohtusse. 23.

§ 92lõikest 4 kannab kaebuse esitaja menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui Hk

MS §-s 92 ei ole sätestatud teisiti. HkMS § 92 lõike 5 kohaselt kannab vastustaja kohtukulud, kui kohus lõpetab menetluse HkMS § 24 lg 1 punktis 4 sätestatud alusel. Vastustaja on taotlenud menetluskulude kaebuse esitaja kanda jätmist ning kaebuse esitaja taotleb menetluskulude jätmist vastustaja kanda. Käesoleval juhul jätab kohus kaebuse tühistamisnõuete osas läbi vaatamata ning kohustamisnõude osas lõpetab menetluse HkMS § 24 lg 1 punkti 4 alusel, mistõttu tuleks menetluskulud kanda nii kaebuse esitajal kui ka vastustajal. Kuivõrd 16.07.2010 otsus anti välja enne kaebuse esitamist, mitte kohtumenetluse ajal, olenemata asjaolust, et kaebuse esitaja ei olnud sellest teadlik, siis peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud poolte endi kanda. Lea Kuuse kohtunik 8