Tööandja pakkus hagejale teist töökohta koristajana. Teate kohaselt on tööandja võimaldanud hagejale tasuta keeleõpet, kuid hageja seda kasutanud pole. Hageja leiab, et tööandja poolt temaga töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine: 1. ülesütlemine ei vasta
nõuetele. Kostja ei järginud erakorralise ülesütlemise tähtaegu.
2. töölepingu ülesütlemine on tühine ka seetõttu, et see on toimunud tingimuslikult (
Hageja leiab, et tööandja poolt temaga töölepingu erakorraline ülesütlemine on põhjendamata ja tõendamata. Hageja leiab, et formaalne põhjendamiskohustus (
lg.2) on tööandja poolt täidetud, kuid hinnata tuleb ülesütlemise põhjuste põhjendatust ja tõendatust selles osas, kas tööandja toimis mõistlikkuse ja hea usu piires ega kasutanud oma kaalutlusõigust ilmselgelt ebaõigesti ja pahatahtlikult. Samuti tuleb hinnata tööandja poolt kõikide asjaolude arvesse võtmist ja töötaja huvidega arvestamist. Hageja leiab, et isegi eesti keele täielik oskamatus ei too kaasa ilmtingimata kaasa konflikte ja riigikeele perfektne valdamine võib kaasa tuua konfliktsituatsioone. Hagejal selliseid olukordi ei ole ette tulnud. Meelevaldne on kostja väide, et hageja ei tule toime tööülesannetega ebapiisava tööoskuse ja kogenematuse tõttu. Hageja piisav tööoskus on tõendatud 06.04.2009 töötaja hindamise tulemustega. Teatises välja toodud keeleoskuse kontrolli 28.09.2009 ei toimunud ning aktis märgitud kontrolltulemused on meelevaldsed. Hageja seal ei viibinud ega mingit testi läbi ei viidud. Keskhaiglas töötab enam kui piisavalt töötajaid, kes ei valda faktiliselt riigikeelt. Sellises olukorras on tegemist võrdsusõiguse põhimõtte rikkumisega. Hageja keeleoskus on paranenud ja töötajale ei ole pea 4 aasta jooksul tehtud mingeid sisulisi etteheiteid puuduliku keeleoskuse suhtes. Hageja on 5 aasta jooksul hakkama saanud oma tööülesannete täitmisega, sh töökohale vajalikus määras täitnud dokumente ja suhelnud inimestega riigikeeles. Iseenesest see, et hageja ei ole sooritanud riigikeele eksamit, ei tähendas seda, et hagejal puudub tema töökohale vajalik riigikeele oskus. Hageja leiab, et arvestades kõiki asjaolusid, oleks tööandja poolt mõistlik anda töötajale aega kursuste läbimiseks ja tähtaeg keeleeksami sooritamiseks. Hageja palus hagiavalduses: 1. tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus; 2. välja mõista kostjalt hageja kasuks saamata jäänud töötasu. KOSTJA VASTUS Kostja vaidles oma vastuses hagile vastu. Kostja leiab, et tööandjal oli mõjuv põhjus töölepingu ülesütlemiseks etteteatamistähtaega järgimata.
lg.1 alusel on tööandjal õigus töötajat sh isikust või tema käitumisest tuleneval mõjuval põhjusel öelda üles tähtajatu tööleping etteteatamistähtaega järgimata. Tööandja märkis ülesütlemise teates, et keeoskuse taseme tõttu on hageja med-registraatori kohale sobimatu. Kostja on seisukohal, et keeleoskus on vahetult seotud tööülesannete täitmisega ning puuduliku keeleoskuse tõttu ei saanud töötaja hakkama oma tööülesannete täitmisega. Sotsiaalministri 18.09.2008 määrusega nr 56 on tervishoiuteenuse osutaja kohustatud teenuse osutamise dokumenteerima ning kanded tegema riigikeeles. Hageja ametijuhendi kohaselt pidi hageja valdama nii eesti kui vene keelt. 2
Kostja on seisukohal, et hageja ei ole toiminud mõistlikkuse ja hea usu piires ning on kostja heausksust pahatahtlikult ära kasutanud. Hageja on juba 2006 a-st, saanud Keeleinspektsioonilt ettekirjutuse, teadnud, et ta peab riigikeelt õppima hakkama ja keeleeksami sooritama. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et ta valdab riigikeelt ja seeläbi saaks hakkama ka oma tööülesannete täitmisega. Hageja väide, et talle teatati tasuta keeletundidest siis, kui oli alles jäänud kaks tundi, on enesevabandamiseks välja mõeldud ja põhjendamata väide. Alates 2007 lõpust oli tööandja juures võimalik tasuta keeleõpe. Kostja leiab, et hagejal ei ole õigust kahju nõuda. Ta ei ole märkinud, millise kahjuga tegemist on. Hagejal puudub õigus nõuda ka saamata jäänud töötasu 25 000 krooni. KOHTUISTUNGIL Esitas hageja kohtule OÜ Kersti Võlu koolituskeskuse tõendi, mille kohaselt hageja õpib koolituskeskuses eesti keele algtaseme kursustel alates 08.09.
lg.1 p.2 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata. Maakohus ei nõustu hageja väitega, et kostja poolt töölepingu ülesütlemine on tühine, sest tööandja ei järginud ülesütlemiseks ettenähtud tähtaegu.
lg.3 kohaselt
lg.1 nimetatud alusel võib tööandja töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Kohus, lähtudes SA Ida-Viru Keskhaigla erakorralise meditsiini osakonna med registraatori ametijuhendist ja tööandja 06.04.2009 seisukohast töötaja sobimatuse kohta erakorralise meditsiini osakonna med. registraatori ametikohale, leiab, et antud juhul oli
Hageja põhikohustusteks olid lisaks muule: patsiendikeskne ja kliendisõbralik konfliktivaba teenindamine, dokumentide korrektne vormistamine (sh ambulatoorse kaardi ja haigusloo vormistamine), telefonidele vastamine järgides kehtestatud standardeid. Lisaks kohtule esitatud tõenditele hageja eesti keele oskuse taseme kohta võis kohus kohtuistungil isiklikult veenduda, et hageja eesti keele oskus on väga halb. Seega ei oleks mõistlik olnud hagejat oma ametikohal hoida järgimaks etteteatamistähtaegu. Arvestades, et tegemist oli erakorralise meditsiiniosakonna registraatori ametikohaga, võinuks eesti keelt mittevaldav registraator, kelle põhikohustuseks oli muuhulgas haigusloo vormistamine, tekitada patsiendi tervisele ja elule ohtlikke olukordi. Ekslik on hageja seisukoht, et kostja on esitanud tingimusliku ülesütlemiseavalduse. Maakohus on seisukohal, et tegemist selgelt mõistetava ülesütlemisavaldusega, kuid tööandja, järgides
Maakohus on seisukohal, et töölepingu ülesütlemine oli põhjendatud ja töötaja sobimatus oma ametikohale on piisavalt tõendatud. Hageja ei eita, et juba töölepingu sõlmimisel 12.01.2005 teadis ta, et vastavalt oma ametijuhendile peab ta valdama eesti ja vene keelt. Lähtudes sellest, et tööandja saatis hagejale lepingu ülesütlemise teate 28.09.2009, oli aega eesti keele vajalikul määral omandamiseks 4 aastat ja ligikaudu 10 kuud. OÜ Kersti Võlu koolituskeskuse tõendist nähtuvalt ei ole hageja suutnud või soovinud oma eesti keele oskust vajalikul määral täiendada, sest alates 08.09.2009 õpib hageja alles eesti keele algtaseme kursustel, kuigi ametikohast tulenevalt peaks ta eesti keelt valdama vähemalt kesktasemel. 25.10.2006 Keeleinspektsiooni kontrollakti kohaselt (1 aasta ja 10 kuud peale töölepingu sõlmimist ja ametijuhendi allkirjastamist) tuvastati, et hageja ei valda eesti keelt. Hageja vaidlustas 28.09.2009 hinnangulehe keeleoskuse kohta, samas ei vaidlustanud ta 06.04.2009 hinnangulehte, kus tööandja esindaja märkis hinnangus, et ei ole rahul hageja keeleoskusega, viitas hageja probleemidele suhtlemisel õdede ja arstidega, konfliktidele patsientidega, mis seab kahtluse alla patsientide usalduse tööandja vastu, probleemid telefoni teel eesti keelt kõnelevate patsientidega. Kohus esitas hagejale eesti keeles järgmised küsimused: 1. kas hageja on nõus kohtu küsimustele eesti keeles vastama. Hageja vastas eesti keeles:“ Nõus.“; 2. kellena hageja haiglas töötas. Hageja vastas vigases eesti keeles:“ ma töötan registraator.“ 3. kui kaua ta on haiglas töötanud. Hageja vastas“ Viis aastat.“ 4. millal asusite eesti keelt õppima. Hageja vastas vene keeles. 5. kuidas hageja hindab oma eesti keele valdamise taset. Hageja ei saa küsimusest aru. 6. kas registraatori tööks oli eesti keele oskus piisav. Hageja ei osanud küsimusele eesti keeles vastata. Kohus leiab, et hageja ei valda tema ametikohale vajalikul määral eesti keelt. 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.