TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-1073 Otsuse kuupäev 29.10.2010 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi S.L. kaebus Viru Vangla toimingule (pesemisvahendite andmisest keeldumine) ning mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Asja läbivaatamise kuupäev 14.10.2010, kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta S.L. kaebus haldusasjas 3-10-1073 rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 29.11.
- Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolude kirjeldus S.L. on esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla toimingutele (pesemisvahendite andmisest keeldumine) ning mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. 18.03.2010 on S. L. esitanud Viru Vanglale kahjunõude seoses hügieenitarvete mitteandmisega. Kuna kahjunõue, millega kaebaja on pöördunud vangla poole, on vanglal tähtaegselt jäetud lahendamata, võttis kohus asja menetlusse kohtumäärusega 10.06.
- Kaebuse esitaja S.L. on esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla toimingule – pesemisvahendite andmisest keeldumise õigusvastaseks tunnistamise nõudes ning sellest tulenevalt nõuab kahju hüvitamist. Kaebaja ei ole rahul, et Viru Vangla ei väljasta kinnipeetavale nõudepesuvahendit, švammi ega rätikut. Samuti ei ole kaebajale väljastatud hügieenitarbeid – seep, 9 rulli tualettpaberit , 1 hambapasta ja l hambahari. Vangla ei väljasta kambri pesemiseks pesuvahendit. Kaebaja leiab, et vangla keeldumine anda kaebajale hügieenivahend ja pesemisvahend, on õigusvastane. Kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist ning jätab kahjusumma kohtu määrata, kaebaja väidete kohaselt on talle tekitatud eelnimetatud toiminguga füüsilist ja hingelist valu (füüsiline – hügieeni puudumine, seebi koguse piiramine). Kaebaja märgib, et soovib normaalselt pesta: seebiga, šampooniga ja kasutada habemeajamisvahtu ja –kreemi. Vastustaja taotleb jätta kaebuse rahuldamata. Viru Vangla on oma vastuses viidanud Viru Vangla direktori käskkirjale nr. 1.1-1/238, millega on kehtestatud kinnipeetavatele riietusesemete, jalatsite ja hügieenitarvete väljastamise kord, mille alusel on kinnipeetavatel õigus saada hügieenitarbeid kui isiku arvele ei ole viimase kolme kuu jooksul laekunud vabaks kasutamiseks raha vähemalt 150- krooni. Hügieenitarvete väljastamise eesmärk vangla poolt on tagada esmaste hügieenitarvete olemasolu isikutele, kellel endal puuduvad võimalused hügieenitarvete soetamiseks kauplusest. Väljastatavad hügieenitarbed on 9 rulli tualettpaberit, 5 ühekordset raseerimisvahendit, 1 tualettseep, 1 tuub hambapastat ja 1 hambahari. Väljastatavad hügieenitarbed on valitud selle järgi, et tegemist on hädavajalike tarvetega hügieeni tagamiseks. Tualettpaber, raseerimisvahendite, tualettseebi ning hambapasta kasutamisajaks on arvestatud kolm kuud ja hambaharja kasutamisajaks kuus kuud. Tegemist on mõistliku ajaga, millest kinnipeetavad on teadlikud ja oskavad sellega arvestada. Tualettseep on mõeldud isikliku hügieeni ja ihupesu hoolduseks, sest vanglavormi, voodipesu ja vangla rätikute pesemine toimub vangla korraldusel vangla kulul. Vangla on eelarveline asutus ning kinnipeetavatele esemete väljastamisel tuleb kinnipeetavatel neid kasutada mõistlikult. Vangla on märkinud ka, et vangla ei väljasta kinnipeetavatele nõudepesuvahendit ja švammi, kuna nõusid on võimalik pesta ka kambris oleva sooja veega, nõudepesuvahendi ja švammi väljastamine ei ole hädavajalik, samuti ei väljasta vangla ka vahendit põranda pesemiseks. Kambri korrashoiuks on väljastatud mopp, ämber ja tualeti puhastamiseks väljastatakse saniiti. Samuti väljastab vangla kinnipeetavale kaks rätikut: vahvelriidest rätiku ja saunalina. Esmased vahendid on vanglal kinnipeetavatele tagatud hügieeni tagamiseks. Vastustaja on seisukohal, et antud juhul ei ole tegemist inimväärikuse alandamisega ning vangla on taganud kaebajale esmased hügieenivahendid, mistõttu on kaebus põhjendamatu. Kohtu seisukohad: Kohus asub seisukohale, olles tutvunud asja materjalidega, et kaebus tuleb jätta rahuldamata Riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega rikkunud, nõuda talle tekkinud kahju hüvitamist, kui kahju ei ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Mittevaralise kahju hüvitamist saab isik nõuda süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral (RVastS § 9 lg 1). Kahju hüvitamise kaebust lahendades tuvastab kohus peale kahju olemasolu, kas avalikõiguslikus suhtes antud haldusakt või toiming (sealhulgas tegevusetus) , millega isikule kahju tekitati, on õigusvastane , ning kas tekitatud kahju ja õigusvastase haldusakti või toimingu vahel esineb põhjuslik seos. Mittevaralise kahju mõiste sisustamine toimub eraõiguse normide alusel, VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Hingeliseks kannatuseks võib olla alandatus, solvumine, hirm, nördimus, mure, kaotusvalu , stress või närveerimine. Hüvitamisele võivad kuuluda ka mittepüsivad füüsilised ja emotsionaalsed kannatused. Isikule tekkinud füüsiline või hingeline valu peab olema kaasnenud isikule seoses RVastS § 9 lg 1 nimetatud õiguste süülise rikkumisega. Nimetatud sätte kohaselt on kannatanul võimalik nõuda mittevaralise kahju rahas hüvitamist üksnes selles normis ammendavalt loetletud õigushüvede rikkumise korral. Nendeks on: väärikuse alandamine, tervise kahjustamine, vabaduse võtmine, kodu või eraelu puutumatuse rikkumine, sõnumisaladuse rikkumine ning au või hea nime teotamine. Mittevaralise kahju hüvitamise nõude läbivaatamisel peab kohus tuvastama konkreetse õigushüve, mille rikkumise eest kahju taotletakse. Kaebaja poolt märgitud füüsiline kannatus seonduvalt vangla poolt tagatud hügieenitarvete vähesusega ning nõudepesuvahendi, švammi ja põrandapesu vahendi mitteandmisega, ei ole seostatav kahju hüvitamise nõude taotlusega. Vangla on vastanud, et juhindub Viru Vangla direktori käskkirjast 25.09.2009 nr. 1.1-1/238, millega on kehtestatud kinnipeetavatele riietusesemete, jalatsite ning hügieenitarvete väljastamise kord, millest vangla peab juhinduma. Õige on vangla väide, et vangla on eelarveline asutus ning rahalised ressursid on piiratud, kusjuures vangla käskkirjast nähtuvalt on sõnaselgelt kirjas missuguseid hügieenivahendeid ja -tarbeid ning missuguseks ajavahemikuks kinnipeetavatele tagatakse. Kaebaja ei ole väitnud, et vangla on rikkunud nimetatud käskkirja sätteid ning talle keeldunud hügieenitarvete andmisest käskkirjas ettenähtu alusel. Kaebaja nõuab Viru Vanglalt nõudepesuvahendit Fairy ja švammi ning rätikut ja kambri pesemiseks pesuvahendit ning märgib, et vangla ei anna kaebajale nimetatud esemeid nagu oleks normaalsetel inimestel kodus. Kohus juhib siinjuures kaebaja tähelepanu, et kaebaja ei ole kodus, vaid kinnipidamisasutuses, kus kehtivad teatud piirangud ning kaebajale tagatakse hügieenivahendid ja muud vajalikud vahendid vastavalt vanglas kehtivatele normidele ning vastavalt vangla rahalistele võimalustele. Kaebajal on võimalus endal täiendavalt osta hügieenitarbeid ja muid vajalikke esemeid vangla kauplusest. Antud asjas ei ole tõendamist leidnud, et vangla oleks keelanud kaebajale põhjendamatult hügieenivahendeid või rikkunud kaebaja suhtes Põhiseadusest tulenevaid norme. Vangla ei ole alandanud kaebaja inimväärikust ega saanud põhjustada kaebajale füüsilist ega hingelist valu seonduvalt sellega, et kaebajal on hügieenitarbeid ebapiisavalt või puudus kambri põranda pesemiseks puhastusvahend ning nõudepesemisvahend ja švamm. Vangla on õigesti viidanud Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikale, et inimväärikuse alandamisega saab olla tegu vaid siis, kui on tegemist väga tõsise rikkumisega. Samas on vastustaja märkinud, et kaebajale on väljastatud hügieenitarbed jaanuaris 2010 ning aprillis 2010 ning seega on kaebajale võimaldatud esmase hügieeni tagamine. Eeltoodu alusel jätab kohus kaebuse täielikult rahuldamata lähtudes HKMS § 25 lg 1 ja HKMS § 26 lg 1 p.
- Menetluskulud puuduvad. Kohtunik Mare Priks