3-09-2246/14

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS riigi õigusabi mittevõimaldamise kohta Kohtuasja number 3-09-2246 Määruse kuupäev

1. august 2010 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Aleksandr Streltsovi kaebus Viru Vangla poolt kaebaja suhtes tehtud eestikeelsete distsiplinaarkaristuste määramise käskkirjade tühistamise nõudes. Asja läbivaatamise kuupäev
2. august 2010 kirjalik menetlus Resolutsioon
3. Jätta Aleksandr Streltsovi taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata.
4. Tagastada Aleksandr Streltsovi kaebus haldusasjas nr 3-092246 (HKMS § 11 lg 3 );
5. Kaebus tagastada kaebuse esitajale peale määruse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kätteandmisest. Asjaolud ja menetluse käik
6. 09.10.
7. a saabus Tartu Halduskohtusse Aleksandr Streltsov’i kaebus Viru Vangla tegevuse peale.
8. Tartu Halduskohus jättis 02.12.
9. a määrusega A. Streltsovi kaebuse käiguta. Kaebajal tuli täpsustada oma halduskohtule esitatud nõuet vastavalt HKMS §-le 6, tuvastamiskaebuse esitamisel tuli märkida põhjendatud huvi, samuti tuli konkretiseerida millal ja mis dokumendid olid kaebajale vanglas kätte antud, mille tõlkimisest talle keelduti.
10. 21.12.
11. a saabus Tartu Halduskohtule kaebuse täpsustus, milles A. Streltsov palub tühistada kõik tema kohta koostatud käskkirjad, millega teda karistati distsiplinaarkorras ning seda põhjusel, et need käskkirjad ei olnud talle täielikult tõlgitud vene keelde.
12. 28.12.2009.a määrusega tagastas kohus A.Streltsov’i kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 31 p 1 alusel, kuna kohus leidis, et kaebajal on läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 11 lõikele
14. 27.01.2010.a esitas A.Streltsov määruskaebuse Tartu Halduskohtu 28.12.2010.a määrusele, milles palus nimetatud määrus tühistada. 1
15. Tartu Ringkonnakohus tühistas 05.04.2010.a määrusega Tartu Halduskohtu 28.12.2009.a määruse, leides, et Tartu Halduskohus ei ole piisava täpsusega välja selgitanud kaebuse eset, mistõttu ei ole võimalik enne kaebuse eseme väljaselgitamist otsustada kaebuse lubatavuse üle.
16. 27.05.2010 jättis kohus kaebuse käiguta. Kohus selgitas määruses põhjalikult kaebusele esitatavaid nõudeid ja palus kaebajal konkreetselt nimetada, milliseid Viru Vangla käskkirju käesoleva kaebusega kaebaja vaidlustab. Kaebust tuleb põhjendada, väiteid tõendada ning kui tõendite esitamine ei ole võimalik, siis näidata kohtule konkreetselt milliseid tõendeid soovitakse esitada ning kus need asuvad.
17. 14.06.2010 esitas A. Streltsov kohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks, märkides, et kohtu 27.05.2010 määrusest ta ei saa aru. Kaebaja soovib riigi kulul advokaati, kes valdab vene keelt. Kohtu seisukoht
18. Kohus on seisukohal, et A. Streltsovi rahuldamisele. taotlus riigi õigusabi saamiseks ei kuulu Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kohus möönab, et A. Streltsovi näol on tegemist isikuga kes ei ole oma majandusliku seisundi tõttu võimeline tasuma asjatundliku õigusteenuse eest kuid A. Streltsov on võimeline kaitsma taotluses märgitud vaidluses ise oma õigusi. A. Streltsovi näol on tegemist isikuga kes on pikaajalise kohtuvaidluste algatamise ja menetlemise kogemusega, ajavahemikul 2007 kuni käesoleva ajani on ta Kohtuinfosüsteemi KIS andmetel algatanud 120 kohtuasja. Kohus märgib, et isiku võimelisus kaitsta haldusmenetluses või halduskohtumenetluses ise oma õigusi ei tähenda seda, et see kehtib vaid isikute kohta, kes omavad õigusalast haridust. Hinnang, kas isik suudab ise oma õigusi kaitsta, oleneb eelkõige vaidlusaluse asja keerukusest ning samuti ka isiku senisest käitumisest protsessis. Kaebaja on iseseisvalt koostanud käesolevas asjas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, seega on ta võimeline oma õigusi iseseisvalt kaitsma. Käesolev haldusasi ei ole oma olemuselt keerukas, kohus on oma 27.05.2010 määruses põhjalikult selgitanud, mida ja kuidas A. Streltsov peab kohtule teatama. Kohus on esitanud konkreetseid küsimusi, paludes konkreetset vastust. Kohus on seisukohal, et antud menetlusstaadiumis ei ole põhjendatud Riigi õigusabi korras määrata advokaati. Ainult kaebaja ise saab kohtule teatada, millise konkreetse haldusakti või toimingu peale ta soovib esitada kaebust. Ainult kaebaja ise teab, millist toimingut või haldusakti ta on juba kohtus vaidlustanud ja millele peale ta soovib veel kaebust esitada. Kaebaja väide, et ta ei saa aru kohtu 27.05.2010 määrusest on paljasõnaline, kohus on kaebajale väljastanud kohtumääruse nii eesti keeles kui ka tõlgituna vene keelde 04.06.2010, kaebaja on oma allkirjaga kinnitanud, et sai määruse kätte 08.06.
19. Kuna kaebaja kaebuses ise väidab, et valdab vene keelt, siis ei saa olla küsimust, et 2 ta ei mõista määruse sisu. Halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) ei nõua kaebuses õiguslike põhjenduste esitamist, kohaldamisele kuuluva seaduse otsib kohus. Halduskohtumenetlus püüab valitsevat uurimisprintsiipi ning sellest tulenevat selgituskohustust rakendada viisil, mis aitaks kompenseerida kaebaja õigusalaste teadmiste võimalikku puudumist. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes HKMS § 94 ja RÕS § 7 lg 1 p 1 ei kuulu A. Streltsovi taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamisele.
20. HKMS § 11 lg 3 kohaselt, kui kaebuse esitaja ei ole määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud, tagastab halduskohus kaebuse määrusega selle esitajale. Kohus on seisukohal, et Aleksandr Streltsovi kaebus kuulub tagastamisele kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu. Esitatud kujul ei ole kaebus menetletav. Kohtu 27.05.2010 määruses paluti kaebajal täpsustada kaebuse asjaolusid, vastates konkreetselt kohtu küsimustele. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole A. Streltsov 14.06.2010 kohtule edastatud dokumendis kõrvaldanud kaebuses esinevaid neid puudusi, millele kohus oma 27.05.2010 määruses tähelepanu juhtis. Kohtul puudub omal algatusel võimalus korrastada kaebust. Seadus ei anna kohtule õigust kaebust kujundada ja kaebaja eest nõudeid formuleerida. Kohtule esitatud kaebus on üldsõnaline. Kohtu konkreetsetele küsimustele ei ole kaebaja pidanud vajalikuks vastata. Kohtu küsimustele vastamine ei eelda õigusteadmistega isikut. Kuna A. Streltsov on ignoreerinud kohtu küsimusi, siis ei pea kohus vajalikuks käesoleval juhul kaebust täiendavalt käiguta jätta. Esitatud kujul ei ole kaebus menetletav ja lähtuvalt eeltoodust kuulub A. Streltsovi kaebus haldusasjas 3-09-2246 HKMS § 11 lg 3 alusel tagastamisele. Ühtlasi juhib kohus kaebuse esitaja tähelepanu HKMS § 11 lg 7, mille kohaselt kaebuse või protesti tagastamine ei võta selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Tamara Hristoforova kohtunik 3