TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-875 Otsuse kuupäev 31.05.2010 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Timur Hudjakov`i kaebus Viru Vangla 23.12.2009.a käskkirja nr 6-3/2881-D tühistamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 12.05.2010 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Timur Hudjakov; Vastustaja Viru Vangla esindaja Ave Kasvandik Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so kuni 30.06.
- a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Viru Vangla direktori 23.12.2009.a käskkirjaga nr 6-3/2881-D määrati Viru Vangla vahistatu Timur Hudjakov’ile vangistusseaduse (VangS) § 67 p-s 1 ja Viru Vangla kodukorra p-des 8.1.1 ja 8.1.3 ja 8.2.4 sätestatud nõuete rikkumise eest distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine 5 (viieks) ööpäevaks. Nimetatud käskkirja kohaselt seisnes rikkumine selles, et olles 23.11.2009.a Viru Vangla eelvangistushoone osakonnas E6 kambris nr 2366, kasutas T.Hudjakov kell 11.00 ametnike suhtes solvavat väljendit. T.Hudjakov kandis karistuse ära ajavahemikul 30.12.2009-04.01.2010.a. 18.01.2010.a esitas T.Hudjakov vaide Viru Vangla direktori 23.12.2009.a käskkirja nr 6-3/2881-D kehtetuks tunnistamiseks, mis jäi Viru Vangla poolt tähtaegselt läbi vaatamata. 06.04.2010 saabus Tartu Halduskohtusse Timur Hudjakov’i kaebus Viru Vangla direktori 23.12.2009.a käskkirja nr 6-3/2881 tühistamise nõudes. 14.04.2010.a määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS Timur Hudjakov ei ole nõus eelpool nimetatud käskkirjaga. Kaebuse kohaselt teavitati kaebajat 22.12.2009.a sellest, et tema suhtes on algatatud distsiplinaarmenetlus vanglaametniku solvamise asjus kannatanud poole sõnade järgi ja karistuseks määrati kaebajale 5 ööpäeva kartserit. Kaebaja märgib, et talle anti võimalus kirjutada seletuskiri, mida ta ka tegi. Sellelt on näha, et see on esitatud 28.12.2009, aga vastu võeti ja registreeriti see alles 18.01.2010.a, ehk peale seda kui kaebaja oli kartserikaristuse juba ära kandnud. Kaebaja märgib, et 21.12.2009,.a distsiplinaarmenetluse protokollist on näha, et 23.11.2009.a solvas kaebaja ametnik I.Uigrut sõimuga, mille kohta on olemas tema raport, kus on kirjas ka see, et kaebaja keeldus seletuskirja kirjutamast. Kaebaja vaidlustab seda põhjendust selle alusel, et tema poolt solvanguid ei olnud, samuti ei antud kaebajale võimalust kirjutada seletuskiri. Kaebaja märgib, et protokollides ei ole tema allkirju seletuskirja kirjutamisest keeldumise kohta. Kaebaja selgitab, et 07.12.2009 teatisel on kirjas, et T.Hudjakov keeldus allkirja andmisest, kuid ta ei saanud allkirja andmisest keelduda, sest sai distsiplinaarmenetlusest teada alles 22.12.
- 12.05.2010.a toimunud kohtuistung-menetluskonverentsil selgitas kaebaja lisaks, et nimetatud käskkiri on loodud paljasõnalistele ütlustele. Kaebaja selgitas, et 23.novembril 2009 ei saanud ta helistamiseks õigust. Ta koputas kergelt uksele, sest raadiosidele keegi ei vastanud. Selle peale avati toiduluuk ja sealt vaatas sisse Inge Uigru. Kaebaja nõudis telefoni helistamiseks. Kaebajal oli esitatud avaldus telefonikõne saamiseks. Inge Uigru ütles, et tema telefoni ei too, sest keegi on helistamise keelanud. Selle peale ütles kaebaja, et toogu siis see inimene, kes keelab tal helistada. Inge Uigru ütles, et ta ei hakka kedagi kutsuma. Kaebaja tahtis teada, miks tema õigusi kitsendatakse, kaebajal oli vaja helistada, aga ta ei saanud seda teha.
- novembril pidi kaebaja sõitma Narva Arestimajja kohtuistungile aga teatati, et etapeerimist ei tule, istung jääb ära. Kaebaja ema teadis, et
- novembril peab kaebaja sõitma Narvas kohtuistungile ja ta pidi kaebajale sinna paki tooma. Kuna ema ei ela Narvas, pidi kaebaja telefoni teel talle teatama, et istungit ei toimu. Kaebaja tahtis kasutada oma erakorralise kõne õigust. Kaebajal oli õigus helistada reedel 27.novembril, aga kaebaja tahtis selle kõne teha esmapäeval 23.novembril. Kaebaja märgib, et tema probleemist ei saadud aru. Temaga suheldi eesti keeles ja kaebaja ei saa sellest sõnagi aru. Kaebaja tahtis, et kohale tuleks ülem ja selgitaks kaebajale, miks ta helistada ei saa. Lõpptulemusena jättis valvur kaebaja väikese sõrme luugi vahele. Kaebaja karjus, et ta kutsuks ülemuse. 24.novembril etapeeriti kaebaja Narva ning 22.detsembril sai kaebaja teate, et tema suhtes on mingi asi algatatud. Kaebaja leiab, et kuna ta on protsessiosaline, oleks tulnud talle teatada menetluse algatamisest ja see, et ta allkirja andmisest keeldus, on paljasõnaline. Peavad olema tunnistajad ja kinnipeetaval on õigus anda ütlusi ja ta peab oma süüd tunnistama. Seda asja juures ei ole. Peavad olema süütegu kinnitavad asjaolud. Ja asjaolud selle kohta, mille alusel loetakse süü tõendatuks. Kõike seda ei ole. Kaebaja selgitas, et ta ei kasutanud väljendit loom. Kaebaja oli kambris üksi, valvur Inge Uigru oli tema kambri luugi juures ja kui nad rääkisid, siis luuk oli lahti. Kaebaja ei hoidnud luuki, seda ei saagi hoida, sest see avaneb väljapoole ning käsi ei sega luuki sulgemast. Valvur ei öelnud kaebajale, et ta käe ära võtaks. Peale seda, kui valvur luugi sulges, siis kaebaja koputas sõrmenukkidaga ning arvas, et see ei ole nii tugev prõmmimine, et kellegi tööd segaks. Lähtuvalt eeltoodust palub T.Hudjakov tühistada Viru Vangla direktori 23.12.2009.a käskkirja nr 6-3/
- 2 VASTUSTAJA VASTUVÄITED Viru Vangla leiab, et Timur Hudjakov’i kaebus on põhjendamatu ja vaidleb sellele vastu. Vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Viru Vangla kodukorra p 8.1.1 kohaselt on kinni peetav isik kohustatud täitma VangS, VSkE, Kodukorda ja muid õigusakte ning alluma vanglaametnike ja -teenistujate seaduslikele korraldustele. Viru Vangla kodukorra p 8.1.3 kohaselt on kinni peetav isik kohustatud olema vangla teenistujatega, teiste kinni peetavate ja vanglat külastavate isikutega viisakas. Viru Vangla kodukorra p 8.2.4 kohaselt on keelatud teiste isikutega suhtlemisel kasutada seksuaalselt ahistavaid, ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid või laimavaid väljendeid või žargooni. VangS § 100 lg 1 kohaselt saab vahistatu suhtes kohaldada kartserisse paigutamist. Viru Vanglas läbi viidud distsiplinaarmenetluse materjalide kohaselt karistati T.Hudjakovi distsiplinaarkorras VangS § 67 p-s 1 ning Viru Vangla kodukorra p-des 8.1.1, 8.1.3 ja 8.2.4 sätestatud nõuete rikkumise eest kartserisse paigutamisega viieks ööpäevaks. Distsiplinaarmenetluse materjalidest tulenevalt seisnes kaebaja rikkumine vanglateenistuse ametnikuga suhtlemisel solvava väljendi kasutamises ja vanglateenistuse ametniku antud seadusliku korralduse täitmata jätmises. Kaebaja distsipliinirikkumine on tõendatud valvur Inge Uigru ettekandega nr
- Valvur I.Uigru ettekandest nähtub, et 23.11.2009 kella 11.00 ajal kambris nr 2366 segas vahistatu T.Hudjakov vanglaametnike tööd, karjudes ebatsensuurseid väljendeid ja nõudes vangla juhtide kohest enda juurde toomist. Vahistatu ei allunud korraldusele karjumine lõpetada ning ei lasknud sulgeda kambri uksel asetsevat toiduluuki. Toiduluugi sulgemise järgselt tagus vahistatu vastu kambri ust ja sõimas vanglaametnikke loomadeks. Vanglaametniku antud korraldusele mitte allumine ja solvava väljendi kasutamine suhtlemisel on vastuolus VangS § 67 p-s 1 ning Viru Vangla kodukorra p-des 8.1.1, 8.1.3 ja 8.2.4 sätestatud nõuetega, mistõttu oli tegemist distsipliinirikkumisega, mille eest võis vahistatut distsiplinaarkorras karistada. Rikkumise osas viis distsiplinaarmenetluse läbi inspektor-kontaktisik Angela Saar. Kaebajat teavitati 07.12.2009 menetluse alustamisest ning anti võimalus selgituste andmiseks. Menetleja kogus asjas olulised tõendid ja koostas kõiki olulisi asjaolusid arvestades 21.12.2009 distsiplinaarmenetluse protokolli. Karistuse määramisel on arvestatud nii rikkumise raskusega, kaebaja varasema karistatusega, kui ka eesmärgiga mõjutada kaebajat edaspidi õiguskuulekalt käituma. Vastustaja leiab, et kaebuse esitajale T.Hudjakovile distsiplinaarkaristuse määramine on õiguspärane. Distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud kõiki VangS § 64 lg 1, 2, 3, 4 ja 41 kehtestatud nõudeid. Läbi on viidud distsiplinaarmenetlus, kaebajat on teavitatud menetluse algatamisest, menetluse käik on protokollitud, kaebajale on võimaldatud anda seletusi, karistus on määratud ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt ning määratud karistus on proportsionaalne. Kaebuse esitaja väidab kaebuses, et talle ei antud võimalust seletuskirja kirjutada ning protokollides ei ole allkirju seletuskirjast keeldumise kohta. 07.12.2009 teatisel on kirjas, et T.Hudjakov keeldus allkirja andmisest, kuid ta ei saanud allkirja andmisest keelduda, sest sai distsiplinaarmenetlusest teada alles 22.12.
- 3 Kui kinni peetav isik keeldub dokumendile tutvumise kohta allkirja andmast, ei tähenda see iseenesest seda, et kinni peetavale isikule ei ole dokumenti tutvustatud. Vahistatu T.Hudjakovi keeldumised dokumentidega tutvumise kohta allkirja andmast on vanglateenistuse ametnike poolt fikseeritud. Valvur I.Uigru ettekandest nr 4731 tulenevalt ei soovinud vahistatu T.Hudjakov 23.11.2009 juhtunu kohta selgitusi anda. Seletuskirjast keeldumise kohta on 23.11.2009 vormistatud akt. Vahistatu T.Hudjakovi teavitati tema suhtes algatatud distsiplinaarmenetlusest 07.12.2009 teatisega. Vahistatut teavitati täiendava seletuse andmise võimalusest. T.Hudjakov keeldus teatisega tutvumise kohta allkirja andmast. 07.12.2009 on koostatud akt seletuskirjast keeldumise kohta. 22.12.2009 tutvustati vahistatule 21.12.2009 distsiplinaarmenetluse protokolli. Protokolliga tutvumise kohta keeldus T.Hudjakov allkirja andmast. Protokollis on märge, et kinnipeetav keeldus tutvumise kohta allkirja andmast. 23.12.2009 tutvustati ja anti T.Hudjakovile allkirja vastu kätte Viru Vangla 23.12.2009 distsiplinaarkaristuse käskkiri nr 6-3/2881-D. Kaebuse esitaja väidab, et talle anti võimalus seletuskirja kirjutamiseks, mida ta 28.12.2009 ka tegi, kuid vangla on selle registreerinud alles 18.01.2010 peale seda, kui ta oli distsiplinaarkaristuse ära kandnud. Vangla põhjendas seletuskirja hilist registreerimist sellega, et inspektor-kontaktisik Reet Liiv oli isiklikult hõivatud. Kaebuse esitaja väide on vastuolus tema enda eelpool toodud väitega, et talle ei antud võimalust seletuskirja kirjutada. Distsiplinaarmenetlus lõppes 23.12.2009 distsiplinaarkaristuse käskkirja nr 6-3/2881-D välja andmisega, seega ei ole kaebuse esitaja 28.12.2009 avaldus distsiplinaarmenetluse raames esitatud kirjalik seletus. 18.01.2010 esitas T.Hudjakov 28.12.2009 kuupäeva kandva avalduse, milles selgitab juhtunut ning taotleb asja lahendamist. 19.01.2010 on T.Hudjakov esitanud vaideblanketil konkreetse taotluse Viru Vangla 23.12.2009 distsiplinaarkaristuse käskkirja nr 6.-3/2881-D kehtetuks tunnistamiseks. Kaebuse esitaja väide, et tema seletuskirja hilist registreerimist põhjendati Reet Liiv’i hõivatusega, on paljasõnaline. Kuna kaebuse esitaja ei ole konkreetselt öelnud, kes ja kuidas talle sellise põhjenduse on andnud, ei ole kaebuse esitaja väidet võimalik kontrollida. Kinni peetavad isikud edastavad vanglale dokumente vanglateenistuse ametnike kaudu või posti teel. Kui esineb põhjus, et kinni peetavale isikule määratud inspektor-kontaktisik ei saa isiklikult kinni peetavalt isikult dokumente vastu võtta, teeb seda mõni teine vangla teenistuse ametnik, kuid kindlasti ei jää dokumendid vanglaametniku hõivatuse tõttu õigeaegselt vastu võtmata ja kantseleile registreerimiseks edastamata. Kinni peetavad isikud annavad sageli vanglateenistuse ametnikele üle dokumente hiljem, kui on dokumendile märgitud kuupäev. T.Hudjakovi avaldus võib olla koostatud 28.12.2009, kuid koostamise kuupäev ei näita dokumendi inspektor-kontaktisikule üle andmise aega. T.Hudjakov väidab kaebuses, et ta ei ole vanglaametnikku I.Uigrut solvanud. Valvur I.Uigru ettekande nr 4731 kohaselt tagus T.Hudjakov vastu kambri ust, kasutas suhtlemisel ebatsensuurseid väljendeid ning sõimas vanglaametnikke „loomadeks. Sõna „loom“ näol ei ole tegemist küll ebatsensuurse väljendiga, kuid kahtlemata on ametnike nimetamine loomadeks solvav ning sellist teguviisi ei saa pidada viisakaks käitumiseks. Kaebuse esitaja T.Hudjakov ei allunud vanglateenistuse ametniku poolt antud seaduslikule korraldusele karjumine lõpetada ning mitte segada kambriuksel asetseva toiduluugi sulgemist. Riigikohus on 01.03.2007 lahendis nr 3-3-1-103-06 öelnud, et „...kinnipeetava poolt korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab HMS § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge. Tühine haldusakt on HMS §63 lg 1 järgi kehtetu algusest peale ning seda ei ole kellelgi kohustust täita“. Valvuri poolt vahistatule antud korraldus, lõpetada karjumine ning mitte segada toiduluugi sulgemist, ei olnud ilmselgelt tühine korraldus. Karjumine ja vastu kambri ust tagumine häirib nii 4 teisi kinnipeetavaid kui ka vanglateenistuse ametnikke ning toiduluugi sulgemise takistamine segas vanglaametnikku töökohustuste täitmisel. T.Hudjakovil oli VangS §-st 67 p-st 1 ja Viru Vangla kodukorra p-st 8.1.1 tulenev kohustus alluda vanglaametniku antud seaduslikule korraldusele. Vanglaametnikega ebaviisaka käitumise ning korraldusele mitte allumise eest karistamise eesmärgiks saab pidada kinnipeetava õiguskuulekale käitumisele suunamist ja õiguskorra kaitsmist. Korraldustele allumine tagab vanglas distsipliini, mistõttu on oluline, et kinni peetavad isikud alluksid vanglaametnike korraldustele. Isik peab aru saama, et tema käitumine toob kaasa tagajärgi, mille tulemusena ta edaspidi hoidub distsipliinirikkumistest. Lisaks on karistuse määramine antud teo eest hoiatava iseloomuga teistele kinnipeetavatele, mis peaks neid suunama hoiduma sarnastest distsipliinirikkumistest. 12.05.2010.a toimunud kohtuistung-menetluskonverentsil selgitas vastustaja lisaks, et isegi, kui kaebajal oli vajadus muuta telefoni kasutusaega, siis oli tal selleks ka muud võimalused peale distsipliinirikkumise. Vahistatul on kambris terminaal, mille kaudu ta saab ametnikega ühendust võtta, samuti toimuvad igal hommikul loendused, milles osaleb reeglina ka inspektor-kontaktisik ja kinnipeetaval oli võimalus kontaktisikule teatada, et tal on selline erakorraline juhtum. Inge Uigru ei pruukinud olla sellest probleemist üldse teadlik, seetõttu oli talle ka arusaamatu, miks vahistatu nõuab ülemust. See ei anna õigust kinnipeetaval segada valvuri tööd ja jätta täitmata tema antud seaduslikud korraldused. Samuti tuleb vahistatul vastavalt kodukorrale käituda ametnikega viisakalt ja ei tohi kasutada solvavaid ja ebatsensuurseid väljendeid. Kui on raskusi kontaktisiku kättesaamisega, siis kindlasti 23.novembri hommikul loendusel osalesid teised vangla teenistuses olevad ametnikud ja kinnipeetaval oli võimalus juba hommikul teada anda oma erakorralise helistamise vajadusest. Sellisel juhul oleks olnud rohkem aega probleemiga tegelemiseks. Isegi, kui loendusel kontaktisik ei osalenud, siis olid seal teised ametnikud, kellele oli samuti võimalus oma probleemist teada anda. Vastustaja esindaja märkis täiendavalt, et seletuse andmine vahistatule on võimalus, mitte kohustus ja distsiplinaarmenetluse käigus on talle see võimalus ka antud, millest ta on keeldunud ja selle kohta on koostatud aktid. Iga situatsiooni juures ei saa alati olla tunnistaja, see tähendab mitut vanglaametnikku ja sellepärast täidavad ametnikud kirjalikke dokumente, tõendamaks, et vahistatu on keeldunud seletusi andmast ja vastustajal ei ole põhjust kahelda nende dokumentide õigsuses. Vanglaametnike eesmärk ei ole kinnipeetavaid niisama karistada. Tuginedes eeltoodule palub vastustaja halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel jätta T.Hudjakov’i kaebus rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Tutvunud toimiku materjalidega, menetlusosaliste seletustega ja tunnistaja ütlustega, leiab kohus, et kaebus ei kuulu rahuldamisele alljärgnevatel põhjustel. Neljanda üksuse valvur Inge Uigru tegi ettekande 47 31, mis oli registreeritud Viru Vanglas 24.11.2009.a resolutsiooniga „menetleda“ selle kohta, et 23.11.2009.a umbes kella 11.00 ajal E majas
- korrusel vahistatu Timur Hudjakov kambrist nr 2366 segas vanglaametnike tööd karjudes ebatsensuurseid väljendeid ja nõudes vanglajuhtide kohest enda juurde toomist. Korraldust karjumine lõpetada ja lasta toiduluuk sulgeda, vahistatu ei täitnud, vaid jätkas tegevust käsi luugi vahel hoidmisega mõnda aega. Peale luugi sulgemist tagus Hudjakov vastu kambri ust ja sõimas vanglaametnikke, näiteks „zivotnõje“. Vahistatu Hudjakov ei soovinud seletusi anda. (t.l. 11) Seletuskirjast keeldumise kohta on koostatud akt valvur I.Uigru poolt. (t.l. 13) 5 Viru Vangla neljanda üksuse peaspetsialist-üksuse juht Enar Pehk määras 25.11.2009.a menetlevaks isikuks
- üksuse inspektor-kontaktisiku Angela Saar’e ja määras selleks tähtajaks 14.12.2009.a. (t.l. 11) 07.12.2009.a inspektor-kontaktisik A.Saar teatas kaebajale, et tema suhtes on algatatud 23.11.2009.a toimunud intsidendi kohta (kasutasite ametniku suhtes solvavat väljendit) distsiplinaarmenetlus. (t.l. 10) 07.12.2009.a vahistatu T.Hudjakov keeldus andmast seletuskirja juhtunu kohta ja selle kohta on koostatud akt (t.l. 14) inspektor-kontaktisiku A.Saar’e poolt. 21.12.2009.a inspektor-kontaktisik A.Saar koostas
- üksuse peaspetsialist-üksuse juht E.Pehk’ile õiendi selle kohta, et vahistatu viibis Narva Politseijaoskonna arestimajas 24.11.2009-30.11.2009.a, s.o 6 päeva. VangS § 64 lg 41 alusel võib distsiplinaarkaristuse määrata kuue kuu jooksul arvates rikkumise toimepanemise päevast, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul rikkumise teadasaamise päevast arvates. Tähtaja hulka ei arvata aega, kui kinnipeetav viibib arestimajas või haiglas. Seega distsiplinaarmenetluse läbiviimise tähtaeg oli 29.12.2009.a. 21.12.2009.a on koostatud distsiplinaarmenetluse protokoll, kus on põhjalikult kajastatud rikkumise sündmus, vahistatu poolt rikutud Viru Vangla kodukorra punkte (8.1.1, 8.1.3, 8.2.4), kirjeldatud olemasolevaid tõendeid ja ettepanek distsiplinaarkaristuse kohta. (t.l. 9) 22.12.2009.a keeldus kaebaja distsiplinaarmenetluse protokolli allkirjastamast, mille kohta on märge tehtud A.Saar’e poolt. (t.l. 9 pöördel) Vaidlustatav käskkiri on vormistatud 23.12.2009.a. (t.l. 54-55) Käskkirja üks originaaleksemplar on antud kätte kaebajale 23.12.2009.a allkirja vastu, käskkirja tutvustas ja andis kaebajale kätte Reet Liiv 23.12.2009.a ja samal päeval sisestas selle kinnipeetu registrisse (t.l. 56 pöördel). Kaebaja kandis karistuse ära 30.12.2009-04.01.2010.a. Ülaltoodu alusel kohus leiab, et distsiplinaarmenetlus on läbi viidud VangS § 64 alusel ja seda järgides ja ei ole leidnud kinnitust, et kaebajale ei antud võimalust kirjutada seletuskirja ja väited selle kohta on paljasõnalised. Kaebaja ei tunnista, et ta solvas vanglaametnikku ja seda, et ta ei täitnud korraldusi. Kaebaja leiab, et protokoll on koostatud paljasõnaliste ütluste alusel. Kaebaja ei eita, et tal tekkis rahulolematus seoses sellega, et tal ei lubatud helistada väljaspool helistamiseks ettenähtud aega ja ta nõudis ülemat ja koputas vastu ust. Tema probleemist ei saadud aru, ta ise ei valda eesti keelt sõnagi. Valvur ütles midagi eesti keeles ja tema sõrmed jäid luugi vahele, kui valvur selle kinni pani. Kaebaja väidab, et ta ei kasutanud väljendit loom. Valvur oli luugi juures ja kui luuk suleti, siis ta koputas sõrmenukkidega ja see ei olnud nii tugev prõmmimine, et oleks kellegi tööd seganud. Solvavat sõna võis öelda keegi teine teisest kambrist, sektsioonis on 20 kambrit. (t.l. 70) Kaebaja ütlused on ümberlükatud tunnistaja I.Uigru seletustega (t.l. 72), kes oli valvur ja suhtles 23.11.2009.a kaebajaga. Tunnistaja seletas, et seoses helistamisega nõudis kaebaja enda juurde kõrgemaid vanglaametnikke. Kaebaja tagus kambri ukse vastu ja karjus. Tema andis korralduse lõpetada. Kambri luuk oli sellel ajal lahti. Ta andis korralduse mitte segada luugi kinnipanemist. Esialgu kaebaja pani käe luugi peale ja segas luugi sulgemist, hiljem võttis käe ära ja luugi sai kinni panna. Kui luuk oli kinni pandud, siis kaebaja jätkas ebatsensuursete sõnadega karjumist ja luugi vastu tagumist ja nimetas vanglaametnikke „zivotnõje“ ja veel palju muud, millest ta aru ei saanud. Kaebaja ei soovinud seletuskirja 6 kirjutada ja selle sündmuse kohta tegi I.Uigru ettekande. Kaebaja keeldus seletuse andmisest ja selle kohta oli koostatud akt, et kaebaja keeldus alla kirjutamisest ja seletuskirja andmisest. Tunnistaja kinnitas, et tema solvamine toimus nii läbi lahtise toiduluugi kui ka peale seda, kui ta sulges luugi. Peale luugi sulgemist koputas ta vastu ust, tagus vastu luuki ja kasutas ebatsensuurseid sõnu. Kaebaja tagus vastu ust kauem, kui tunnistaja seal seisis, tunnistaja läks töökohustusi täitma. Peale luugi sulgemist oli ta ukse taga ja kuulas, kuidas taoti vastu ust ja just kaebaja oli see, kes neid sõnu kasutas. Keegi vangla ametnikest seal kõrval ei olnud, sõnelemist kuulsid teised kinnipeetavad, kuid ei ole selliseid kinnipeetavaid, kes saaksid tõendada, et kaebaja teda solvas. (t.l. 72 ja t.l 72 pöördel) Kohus leiab, et tunnistaja ütlustega on tõendatud, et kaebaja ei täitnud valvuri seaduslikke korraldusi (Kodukorra p.8.1.1), ei käitunud viisakalt (Kodukord p.8.1.3), solvas vanglaametnikku ja kasutas ebatsensuurseid väljendeid. ( Kodukord p. 8.2.4) Kohtul puudub piisav põhjus uskuda kaebaja sõnu juhtunu kohta rohkem, kui vanglaametnikku, kes tunnistajana andis ütlusi, olles kohtu poolt hoiatatud valeütluste andmise eest. Kaebaja on huvitatud distsiplinaarkaristuste arvu vähendamisest. Vanglaametnik teeb oma igapäevast tööd ja tal ei ole mingit põhjust teatada teistmoodi, kui oli juhtunud. Kaebaja kinnitas, et ei olnud rahul vanglaametniku toiminguga selles osas, et ta ei kutsunud kõrgemat ametnikku ja et ta koputas vastu luuki, kuid ta ei tunnista, et ta tegi seda intensiivselt ja vanglaametniku korraldusi ignoreerides ja vanglaametnikku solvates. Kohus kahtleb kaebaja vastuväidete tõelevastavuses. Hinnates tõendeid kogumikus, leiab kohus täielikult tõendatuks distsiplinaarrikkumise ja seega käskkirja tühistamiseks alust ei ole. kaebaja suulise Menetlus distsiplinaarsüüteo asjaolude väljaselgitamisel ja karistamisel on olnud õiglane ja õiguspärane. Karistuse määra valikul on vastustaja juhindunud lubatud kaalutlustest, on arvestatud kinnipeetava varasemat hulgalist distsiplinaarkorras karistatust, samuti seda, et kaebaja ei tunnistanud oma süüd, mis on kajastatud vaidlustatavas käskkirjas. Vaidlustatav käskkiri vastab haldusmenetluse seaduse §-des 54 ja 55 esitatud haldusakti nõuetele, on proportsionaalne, kaalutlusvigadeta, vastab vorminõuetele ja on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas. Juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6 kohus jätab kaebuse rahuldamata. Tamara Hristoforova Kohtunik 7