TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-09-3148 Otsuse kuupäev 05.03.2010 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi OÜ Veemajanduse esindaja v.adv. Cardo Soosaare kaebus Puurmani Vallavolikogu otsuse 18.12.2009 nr. 78 peale Asja läbivaatamise kuupäev 17.02.2010 , avalik kohtuistung Kohtuistungil osalejad Veemajanduse OÜ juhatuse liige Rannar Raantse, kaebaja esindaja v.adv. Cardo Soosaar; Vastustaja Puurmani Vallavolikogu esindaja v.adv. Tanel Pürn;
- isiku AS Emajõe Veevärk esindaja v.adv. Margo Lemetti. Resolutsioon Jätta Veemajanduse OÜ esindaja v.adv. Cardo Soosaare kaebus haldusasjas 3-09-3148 rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, so. arvates 05.03.
- Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Veemajanduse OÜ esindaja on esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse, milles vaidlustab Puurmani Vallavolikogu 18.12.2009 otsust nr. 78 haldusakti tühistamise nõudes. Puurmani Vallavolikogu otsusega nr. 78 18.12.2009 „Vee-ettevõtja määramine ja tema tegevuspiirkonna kehtestamine“ on määratud vee-ettevõtjaks Puurmani vallas Puurmani alevikus AS Emajõe Veevärk. Vee-ettevõtja tegevuspiirkonnaks on kehtestatud Puurmani alevikus asuvad ühisveevärgi – ja kanalisatsioonisüsteemid. Vee-ettevõtja tegevuspiirkonnaks loetakse tema valduses või hallata olevat veevärgi – ja kanalisatsioonisüsteemi, mille kaudu vee-ettevõtja teostab kinnistute veega varustamist, heitvee ärajuhtimist või heitvee puhastamist. Sama otsusega on tunnistatud Puurmani Vallavolikogu määrus nr. 3 25.01.2007 „Vee- ettevõtja määramine ja tema tegevuspiirkonna kehtestamine“ kehtetuks. Puurmani Vallavolikogu määrusega nr. 3 25.01.2007 „Vee ettevõtja määramine ja tema tegevuspiirkonna kehtestamine“ on määratud vee-ettevõtjaks Puurmani vallas Puurmani piirkonnas Veemajanduse OÜ ning kehtestatud vee-ettevõtja Veemajanduse OÜ tegevuspiirkondadeks Puurmani alevikus lasteaia, Puurmani Gümnaasiumi, Ülejõe suur- ja väikeelamute ning spordi- ja kultuurimaja pumbamajade ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemid. Kaebuses on asutud seisukohale: Kohaliku omavalitsuse volikogu poolt vee-ettevõtja määramine ning kehtiva volikogu määruse kehtetuks tunnistamine on mõlemad diskretsiooniotsused, mis peavad olema seaduses ettenähtud korras põhjendatud ning vastama HMS §-s 54 sätestatud nõuetele. Kaebuse esitaja leiab, et vaidlustatav haldusakt on motiveerimata ning kaalutlusvigadega ning seetõttu nii formaalselt kui ka materiaalselt õigusvastane. Õigusvastane haldusakt tuleb tühistada. HMS § 56 kohaselt peab kirjalik haldusakt olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud, samuti tuleb märkida haldusaktis kaalutlused. HMS § 64 lõike 2 kohaselt otsustab haldusorgan haldusakti kehtetuks tunnistamise kaalutlusõiguse kohaselt, kui seadus ei keela haldusakti kehtetuks tunnistada või ei kohusta haldusakti kehtetuks tunnistama. Vaidlustatud haldusaktist ei nähtu, mis põhjusel haldusakt on vastu võetud ning sellise haldusakti adressaadiks peaks olema OÜ Veemajandus, kuid OÜ-le Veemajandus haldusakti ei saadetud. Kaebaja viitab
- isiku ja kaebaja vahelisele lepingule, mille alusel veevarustus – ja kanalisatsioonirajatised on tasuta üle antud kaebaja kasutusse ning kaebaja nendib, et kuna nimetatu on veel kaebaja kasutuses, on vallavolikogu teinud ennatlikult otsustuse, lepingu lõppemise tähtaeg on fikseerimata. Kaebaja seisukohalt on haldusakt motiveerimata ning kaalutlusvigadega ning kui haldusakt tehakse isiku kahjuks, tuleb arvestada ka isiku usaldust, kaebaja viitab HMS § 67 lg
- Kaebuse esitaja märgib, et kaebaja on määratud Puurmani Vallavolikogu 25.01.2007.a määrusega nr 3 vee-ettevõtjaks Puurmani vallas Puurmani piirkonnas. Nimetatud määrusest ei nähtu, et kaebuse esitaja on määratud vee-ettevõtjaks tähtajaliselt kuni 31.12.2009.a. Samas ei nähtu ka AS Emajõe Veevärk 27.12.2006 kirjast nr ÜLD/91, et AS Emajõe Veevärk oleks soovinud, et kaebaja määratakse Puurmani vallas vee-ettevõtjaks tähtajaga kuni 31.12.2009.a. See kuupäev oli prognoositud Puurmani alevikus teostatavate Euroopa Liidu Komisjoni Ühtekuuluvusfondi projektiga ette nähtud tööde lõpetamise kuupäevaks, mis on ühtlasi kaebuse esitaja ja AS Emajõe Veevärk vahel 10.05.2007.a sõlmitud varade tasuta kasutusse andmise lepingu kehtivuse tähtaeg. Kuna nimetatud lepinguga andis AS Emajõe Veevärk Puurmani alevikus asuvad ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemid kaebuse esitaja valdusse ja kasutusse, ei saa AS Emajõe Veevärk hakata ise Puurmani alevikus vee-ettevõtjana tegutsema enne, kui nimetatud leping on lõppenud. Seega ei võinud Puurmani Vallvolikogu määrata AS-i Emajõe Veevärk Puurmani alevikus vee-ettevõtjaks enne, kui kaebuse esitaja ja AS Emajõe Veevärk vahel 10.05.2007.a sõlmitud leping on lõppenud. Kohtuistungil esitab kaebaja esindaja kohtukulude nimekirja ning taotleb vastustajalt menetluskulude väljamõistmist. Vastustaja seisukohad: Puurmani Vallavolikogu taotleb jätta kaebuse rahuldamata. AS Emajõe Veevärk ja Veemajanduse OÜ vahel on sõlmitud 10.05.2007 veevarustuse- ja kanalisatsioonirajatiste tasuta kasutusse andmise leping ning lepingu p. 8.2 kohaselt kehtib leping kuni Euroopa Liidu Komisjoni Ühtekuuluvusfondi projektiga ette nähtud tööde lõpetamiseni Puurmani alevikus. AS Emajõe Veevärk on saatnud Veemajanduse OÜ-le teate lepingu ülesütlemise kohta, seega on fikseeritud asjaolu, et vara omanik ei soovi lepingut jätkata ning lasta oma vara tasuta kasutada pärast lepingu lõppemist. AS Emajõe Veevärk on teinud kirjaga AD/830 07.10.2009 volikogule ettepaneku määrata vee ettevõtjaks AS Emajõe Veevärk. Puurmani Vallavolikogu täitis ÜVKS § 7 lg 21 nõuet ning kinnitas vee-ettevõtjaks selleks ettepaneku teinud veevärgi ja –kanalisatsiooni omaniku. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja suhtes ei ole rikutud menetlusnorme, haldusakt on motiveeritud ning antud õiguslikel alustel. Veemajanduse OÜ oli teadlik lepingu ülesütlemise tähtajast ning tegemist ei ole isiku kahjuks haldusakti kehtetuks tunnistamisega. Vaidlustatav haldusakt oli kaebajale ootuspärane ja kui vallavolikogu oleks jätnud haldusakti välja andmata, oleks rikkunud kolmanda isiku õigusi. Vastustaja on seisukohal, et lepingu lõppemise tähtajaks on peetud 31.12.2009, kuna vara tasuta kasutusse andja – AS Emajõe Veevärk on teatanud, et leping on lõppenud, siis vallal kaalutlusruum puudub otsustuse tegemiseks, samuti on teostatud tööd sisuliselt valmis.
- isiku seisukoht AS Emajõe Veevärk taotleb jätta kaebuse rahuldamata.
- isiku esindaja on märkinud, et Puurmani vald on osaline Euroopa Liidu poolt finantseeritud Emajõe-Võhandu veemajandusprojektis, mis hõlmab kolme vee-ettevõtet – AS Võru Vesi, AS Põlva Vesi ja AS Emajõe Veevärk. AS Emajõe Veevärk on vee- ja kanalisatsioonirajatiste omanikuna õigustatud taotlema enda määramist vee-ettevõtjaks. Veemajanduse OÜ tegutsemine vee-ettevõtjana oli ajutise iseloomuga ning sõltus AS Emajõe Veevärk tahtest.
- isik viitab Emajõe Veevärk kirjale , milles on tehtud ettepanek vastustajale määrata ajutiselt Puurmani piirkonna vee-ettevõtjaks Veemajanduse OÜ Puurmani alevikus läbiviidavate ehitustööde ajaks kuni 31.12.
- Puurmani alevikus on teostanud ehitustöid AS Skanska EMV ja AS K&H. Nimetatud ehitusettevõtjate poolt läbiviidud ehitustööd on lõpule viidud ning käesolevaks ajaks on Emajõe Veevärk ise oma trasside eest vastutav isik, AS Emajõe Veevärk on ise varade omanik ning saab ka teenust osutada. Kohtu seisukohad: Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud asja materjalidega , asub seisukohale, et kaebus on põhjendamatu ning ei kuulu rahuldamisele. Vaidlustatud haldusaktiga määrati vee-ettevõtjaks Puurmani alevikus AS Emajõe Veevärk, määrati teenuse osutamise ülevõtmise ajaks
- jaanuar 2010 ning tunnistati kehtetuks Puurmani Vallavolikogu
- jaanuari
- a määrus nr. 3, millega oli Puurmani vallas määratud veeettevõtjaks Veemajanduse OÜ. AS Emajõe Veevärk ja Veemajanduse OÜ on sõlminud 10.05.2007 lepingu veevarustuse – ja kanalisatsioonirajatiste tasuta kasutusse andmiseks veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuste osutamiseks Puurmani valla territooriumil, millega AS Emajõe Veevärk andis nimetatud rajatised tasuta Veemajanduse OÜ kasutusse. Selle lepingu p 8.2 kohaselt kehtib leping kuni Euroopa Liidu Komisjoni Ühtekuuluvusfondi projektiga ette nähtud tööde (vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitamine) lõpetamiseni ning aktsionäride lepinguga ettenähtud operaatori konkursi võitja nimetamiseni. Lepingus ei ole ette nähtud lepingut lõpetava tingimusena kellegi teise nimetamist vee-ettevõtjaks. Ringkonnakohus on asunud seisukohale kohtumääruses (õiguskaitse taotluse läbivaatamisel samas asjas), et vaidlustatud haldusakt ei too kaebaja jaoks iseenesest negatiivseid tagajärgi kaasa. Vaidlustatud haldusakt on üksnes õigustkujundava iseloomuga, millega lõpetatakse ühe isiku õigused ja kohustused vee-ettevõtjana ning antakse need õigused ja kohustused teisele isikule. Selle haldusaktiga ei kohustata Veemajanduse OÜ-d vee- ja kanalisatsioonirajatiste üleandmiseks. Seega ei teki nimetatud haldusakti alusel Veemajanduse OÜ-l kohustust vee- ja kanalisatsioonirajatiste üleandmiseks, see kohustus tekib tal üksnes tema ning AS Emajõe Veevärk sõlmitud lepingu lõpetamisel. Tulenevalt Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lg 1 kohaselt on kohaliku omavalitsuse ülesandeks korraldada oma territooriumil veevarustuse ja kanalisatsiooni tegevust. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse (ÜVKS)§ 7 lg 1 kohaselt on vee-ettevõtja nimetatud seaduse tähenduses eraõiguslik juriidiline isik, kes varustab kliendi kinnistu veevärki ühisveevärgi kaudu veega, mis peab vastama kehtestatud nõuetele, või korraldab kliendi kinnistu kanalisatsioonist reovee ärajuhtimist. Nimetatud seaduse § 7 lg 21 kohaselt kui ühisveevärk ja -kanalisatsioon on eraõigusliku juriidilise isiku omandis, esitab ettepaneku vee-ettevõtja määramiseks ühisveevärgi ja kanalisatsiooni omanik, mille kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu ning lõige 3 kohaselt kehtestab vee-ettevõtja tegevuspiirkonna kohaliku omavalitsuse volikogu oma otsusega. Antud juhul on vaidlustatud Puurmani Vallavolikogu otsusega nr. 78 määratud vee-ettevõtjaks Puurmani vallas Puurmani alevikus AS Emajõe Veevärk ning ettepaneku vallale vee-ettevõtja määramiseks on teinud AS Emajõe Veevärk kui veevärgi- ja kanalisatsioonirajatiste omanik. 07.10.2009 kirjaga nr. AD/830 on Emajõe Veevärk AS teinud ettepaneku Puurmani vallale määrata alates 01.01.2010 Puurmani aleviku haldusterritooriumil vee-ettevõtjaks AS Emajõe Veevärk. Kaebuse esitaja ja
- isiku vahel on sõlmitud leping 10.05.2007, mille kohaselt on
- isik andnud tasuta kaebajale kasutada tema omandis olevad ühisveevärgi- ja kanalisatsioonirajatised veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse osutamiseks Puurmani alevikus. Lepingu kehtivuse kohta on lepingu p. 8.
- sätestatud, et leping kehtib kuni Euroopa Liidu Komisjoni Ühtekuuluvusfondi projektiga ette nähtud tööde lõpetamiseni Puurmani alevikus ning Aktsionäride Lepinguga ettenähtud operaatori konkursi võitja nimetamiseni. Käesolevas asjas on vaidlusesemeks lepingu lõpetamise tähtaegsus ning kaebaja pool on arvamusel, et haldusakt on antud ennatlikult ning tehtud isiku kahjuks. Asja materjalidest nähtuvalt on AS Emajõe Veevärk Euroopa abirahade üldsuse huvides kasutamise eesmärgil omavalitsuste poolt moodustatud aktsiaselts , kelle kaudu Puurmani vald teostab seadusega pandud kohustuste täitmist. Euroopa abirahade kasutamine annab võimaluse seda teha tunduvalt odavamalt, kuid selleks tuleb täita rahade kasutamisele kehtestatud nõudeid. Vastustaja on viidanud Aktsionäride Lepingu p. 8.8, mille kohaselt kohalik omavalitsus, kes ei ole Aktsionäride Lepingu sõlmimise hetkeks korraldanud konkurssi vee-ettevõtja määramiseks, korraldab mitte hiljem kui kahe aasta pärast ehituse tööde lõpetamist antud territooriumil õigusaktides sätestatud korras konkursi vee-ettevõtja määramiseks. Nimetatud kohustust ei teki, kui langeb ära Aktsionäride Lepingu sõlmimise hetkel õigusaktidest tulenev nõue konkursi korraldamiseks. Alates 10.07.2005 kehtiva ÜVKS § 7 lg 21 kohaselt kui ühisveevärk ja – kanalisatsioon on eraõigusliku juriidilise isiku omandis, esitab ettepaneku vee-ettevõtja määramiseks ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni omanik, mille kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu. Konkursi korraldamine ei ole kohustuslik, kuna kohalik omavalitsus ei ole vara omanik. AS Emajõe Veevärk on 07.10.2009 kirjaga nr. AD/830 teinud vallavolikogule ettepaneku määrata vee-ettevõtjaks AS Emajõe Veevärk kui veevärgi ja kanalisatsiooni rajatiste omanik ning viidanud asjaolule, et leping, mis on sõlmitud kaebaja ja kolmanda isiku vahel, on lõppenud, kuna AS Emajõe Veevärk poolt korraldatava Ühtekuuluvusfondi projekti ehitustööd on lõpule viidud. AS Emajõe Veevärk ja AS K&H vahel sõlmitud töövõtulepingu tööde lõpptähtajaks on märgitud 30.09.
- Puurmani Vallavolikogu määruses nr. 3/25.01.2007, mille alusel on määratud vee-ettevõtjaks Puurmani vallas Veemajanduse OÜ, on vallavolikogu juhindunud AS Emajõe Veevärk kirjast nr. 1307/9-2.4, milles Emajõe Veevärk on teinud ettepaneku vallavolikogule määrata ajutiselt vee-ettevõtjaks Veemajanduse OÜ, samas on märgitud ka, et tööde teostamise lõpptähtajaks on 31.12.2009, kuid klausliga, et AS Emajõe Veevärk võib lepingut pikendada või lühendada. Seega pidi Veemajanduse OÜ mõistma, et tema võimalused tasuta kasutada antud vara osas võivad lõppeda 31.12.2009, kuna nimetatud ajaks pidid olema investeeringud teostatud ning seega vallavolikogu poolt vastuvõetud kaevatav otsus ei saanud kaebaja poolele ootamatu olla. Täiendavalt on AS Emajõe Veevärk esitanud Veemajanduse OÜ-le lepingu lõpetamise teate 28.12.2009 AD/1080, mille kohaselt on teavitatud, et lepingu kehtivuse viimaseks päevaks on 31.12.
- Kohus on seisukohal, et Emajõe Veevärk AS on vara omanikuna õigustatud määrama oma vara staatust ning õigus asuda oma vara ise kasutama. Kuigi konkreetselt ei ole määratud 10.05.2007 lepingus kuupäevalist lepingu lõppemise tähtaega, on mõlemale poolele asja faktiline olukord teada, samuti lepingu lõppemise tähtaeg. Seega on vaidlustatav haldusakt ootuspärane ning ei ole antud vastustaja poolt ennatlikult. Asjaolu, et puudub pooltevaheline akt varade üleandmise – vastuvõtmise kohta , ei oma antud vaidluses tähtsust ning samuti ei oma antud asjas tähtsust pooltevahelised tsiviilõiguslikust suhtest tekkinud vaidlused, kuna selline vaidlus ei ole halduskohtu pädevuses. Hinnates haldusakti õiguspärasust, asub kohus seisukohale, et kaevatav haldusakt on motiveeritud piisavalt ja arusaadavalt. Haldusakt vastab HMS § 54, § 55 lg 1 ja § 56 lg 2 nõuetele. Mis puudutab haldusakti andmisel asjaolude kaalutlemisnõuet, siis pidi haldusorgan lähtuma ÜVKS § 7 lg 21 ja lg 3 sätetest ning vee- ja kanalisatsioonirajatiste omaniku ettepanekust, mistõttu ei ole diskretsiooniruum eriti ulatuslik ning samas oli asja õiguslik ja faktiline olukord selge mõlemale osapoolele, mistõttu pidi olema teada ka haldusakti kehtetuks tunnistamise fakt ning seetõttu ei ole ka kaebaja õigusi määruse nr. 3/25.01.2007 kehtetuks tunnistamisega rikutud. Kaebaja ei ole olnud otseselt kaevatava haldusakti adressaadiks, kuigi kohus möönab, et kaebuse esitajat kaevatav otsus puudutab, eelkõige määruse nr. 3/25.01.2007 kehtetuks tunnistamise osas, seetõttu tulnuks kaebajale otsus väljastada, kuigi Puurmani vallal on olemas koduleht, mis kajastab avalikku informatsiooni ning kaebaja on saanud teada kaevatavast haldusaktist kodulehe vahendusel ning saanud haldusakti tähtaegselt vaidlustada. . Tulenevalt HMS § 58 ei saa haldusakti kehtetuks tunnistada (tühistada), kui on rikutud selliseid menetlus- ja vorminõudeid, mis ei mõjuta asja otsustamist. Samuti ei nõustu kohus kaebaja seisukohaga, et tegemist on isiku kahjuks kehtetuks tunnistatud haldusaktiga. Kohus rõhutab veelkord, et kaebaja jaoks oli ja pidi olema teada , et ta on määratud Puurmani vee-ettevõtjaks ajutiselt ning Veemajanduse OÜ pidi olema selleks valmis, et lepingu lõppedes lepingu lõppemise aluseks p. 8.2 viidatud ning kirjavahetustes viidatud tähtaja saabumisel peab ta tagastama vara ning teenuse osutamise võtab üle teine isik, seega on haldusakt ootuspärane ning ei ole rikutud kaebaja õigusi. Eeltoodu alusel ning lähtudes HKMS § 25 lg 1 ja HKMS § 26 lg 1 p. 6 jätab kohus kaebuse rahuldamata. Menetluskulud jäävad menetlusosaliste kanda. Kohtunik Mare Priks