KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Otsuse tegemise aeg ja koht 6. aprill 2011. a Tallinn Haldusasja number 3-10-3149 Haldusasi Menetlusosalised esindajad ja

§ 15

lg 2, väites et antud taotlusvoorus vigade parandamise menetlus puudub ning tegi seadusevastaselt otsused muutmata eeltaotluste versioonide kohta, jättes eeltaotlustes tehtud muudatused arvestamata. Seega nõude aluseks on eeltaotluse menetlemisel puuduste kõrvaldamise menetluseks sätestatu mittejärgimine ja sellest tulenevalt kaebaja poolt vastavalt RIA struktuuritoetuse osakonna juhataja Jaak Liiviku 21.09.2010 ekirjale eeltaotluses sisse viidud parandustega eeltaotluste tähelepanuta jätmine. Kaebuse väitel on vaidlustatud RIA käskkirjad õigusvastased , kuna puudutasid eeltaotluste versioone, mida enam ei eksisteerinud. Kaebuse esitamise eesmärk on võimaldada nõuetekohaselt esitatud eeltaotlustega, milleks on kaebuse kohaselt muudatustega eeltaotlused, osaleda edasises eeltaotluste menetluses. 13. Keskseks vaidlusküsimuseks käesolevas haldusasjas on, kas voorulise taotlemise korral on võimalik taotluste muutmine pärast nende esitamise tähtaega. Vastustaja on seisukohal, et käesoleval juhul eeltaotluse hilisem täiendamine ega muutmine võimalik ei olnud, sest majandus- ja kommunikatsiooniministri 11.05.2009 määruse nr 50 „Infoühiskonna edendamise meetme tingimused avatud taotlemise alusel“ (meetme määrus) § 13 lg 7 annab üksnes jooksva taotlemise käigus võimaluse rakendusüksuse kirjalikul ettepanekul teatud tähtaja jooksul eeltaotlust täiendada, kaebuse esitaja aga leiab, et vastustaja on madalama õigusjõuga meetme määrusele tuginedes jätnud õigusvastaselt kohaldamata

§ 15lg 2 , milles on sätestatud puuduste kõrvaldamise menetlus.

14.

§ 12

lg 4 volitusnormi alusel kehtestatud meetme määruse § 9 lg 1 tulenevalt saab meetme raames toetust taotleda jooksvalt või vooruliselt, käesoleval juhul on tegemist voorulise taotlemisega. Meetme määruse § 13 on pealkirjastatud”Eeltaotluse menetlemine”ning näeb lõikes 1 ette, et eeltaotluse menetlemine koosneb selle registreerimisest, toetuse taotleja ja eeltaotluse nõuetele vastavuse kontrollist ja eeltaotluse hindamisest. Meetme määruse § 13 lg 6 annab rakendusüksusele õiguse nõuda taotlejalt eeltaotluse kohta täiendavat lisainformatsiooni enne taotluse vastavuse kontrolli. Kuna selle sätte kohaldamisele piiranguid seatud ei ole, siis puudutab see säte nii jooksvat taotlemist kui ka voorulist taotlemist. Seevastu meetme määruse § 13 lg-d 7 ja 8, mis käsitlevad esitatud 5 eeltaotluse täiendamist rakendusüksuse ettepanekul ja vastavate muudatuste eeltaotlusesse sisseviimise korda, laienevad üksnes jooksvale taotlemisele. Tallinna Ringkonnakohus on käesolevas haldusasjas tehtud 05.01.2011.a. määruses leidnud, et jooksva taotlemise suhtes meetme määruse § 13 lg-tes 7 ja 8 ettenähtud erandite vajalikkus on selgitatav jooksva taotlemise erisustega .:Eelkõige tuleb arvesse võtta, et jooksva taotlemise käigus esitatud eeltaotlusi menetletakse nende esitamise järjekorras ja taotlusvooru jaoks ettenähtud rahaliste vahendite lõppemisel eeltaotluste vastuvõtmine peatatakse (vt meetme määruse § 9 lg 6 ja § 13 lg 5) ning eeltaotluse esitamise ajaks loetakse seejuures taotluse deklaratsiooni registreerimist rakendusüksuse dokumendihaldussüsteemis (meetme määruse § 13 lg 2), millest meetme määruse § 13 lg 8 teeb aga jooksva taotlemise käigus esitatud eeltaotluse muutmise korral erandi (st taotlejal tuleb esitada uus taotluse deklaratsioon). Seega on jooksva taotlemise suhtes kehtestatud erandid põhjendatavad ka iseseisvalt ning nende olemasolust ei saa veel järeldada, et voorulise taotlemise puhul on eeltaotluste muutmine välistatud/…/. 15.

§ 1

lg 1 kohaselt sätestab käesolev seadus struktuuritoetuse andmise ja kasutamise, tagasinõudmise ja tagasimaksmise alused ning korra, samuti struktuuritoetuse andmise ning kasutamise järelevalve alused ning vaidemenetluse korra.

§ 1

lg 5 tulenevalt kohaldatakse seaduses ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse (HMS) sätteid, arvestades

tulenevaid erisusi.

§ 12lg 4 näeb ette, et meetme tingimused kehtestab rakendusasutuse juht..

Meetme tingimustes sätestatakse meetme rakendamiseks toetuse andmise ning kasutamise tingimused ja kord. Kuigi iga konkreetse meetme puhul sätestatakse tingimused meetme määruses, sisalduvad ka

sätted, millega täpsustatakse tingimuste volitusnormi, reguleerides struktuuritoetuste andmise aluseid ja korda. Kohus jagab kaebaja seisukohta, et STS 2007–2013 § 12 lg 4 ei tulene volitust, mis annaks õiguse kõrvale kalduda STS 2007–2013 regulatsioonist. Tallinna Ringkonnakohus on eespoolviidatud määruses asunud seisukohale, et STS 2007–2013 § 12 lg 4 volitusnormist ei tulene, et struktuuritoetuse seaduses reguleeritud struktuuritoetuse andmise ja kasutamise aluste ja korra (STS 200720013 § 1 lg 1) täiendav kohaldamine oleks välistatud või vastuolus toetuse andmise põhimõtetega. 16.

§ 12

lg 2 sätestab toetuste andmise erinevad menetlused ning näeb ette, et toetust antakse avatud taotlemise, investeeringute kava või programmi alusel. Käesoleval juhul asjassepuutuv meetme määrus sätestab tingimused avatud taotlemise alusel asetleidvale taotlemisele .

3.peatüki ülesehitus ei võimalda teha järeldust, et § 15 regulatsioon ei laiene avatud taotlemisele. Ka meetme määruse § 11 lg 4 kohaselt peab eeltaotlus vastama struktuuritoetuse seaduse § 15 lõikes 1 sätestatud nõudele. Kuna meetme määruses ei ole voorulise taotlemise osas puuduste kõrvaldamist reguleeritud, tuleb selles küsimuses samuti lähtuda seadusest (§ 15 lg 2), vastupidisel juhul kitsendataks alusetult seaduses sätestatud taotleja õigust puuduste kõrvaldamiseks Siinkohal nõustub kohus kaebuse esitajaga ,et § 15 lg 2 ei sea piiranguid tulenevalt sellest, kas tegemist on voorulise või jooksva taotlemisega.

§ 15

lg 2 sätestab:Kui taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisel avastatakse puudusi, teatatakse sellest viivitamata taotlejale ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud aja võrra. 17.

§ 15

lg 3 kohaselt ei vasta taotlus nõuetele, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) taotlus ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 või meetme 6 tingimustes sätestatud nõuetele;2) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist;3) taotleja ei võimalda kontrollida taotluse vastavust nõuetele või teha paikvaatlust;4) taotleja ei ole käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel määratud tähtaja jooksul taotluses esinevaid puudusi kõrvaldanud. Kohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, et kuivõrd eeltoodud sätte kohaselt ainuüksi ühe loetletud asjaolu esinemisel taotlus nõuetele ei vasta, siis ei eelda eeltaotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamine puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmist. Ehkki

lg 3 punktides 1 ja 4 on taotluse nõuetele mittevastavuse iseseisvate alustena esile toodud nõuetele mittevastavus ja puuduste tähtaegne kõrvaldamata jätmine, ei saa sellega põhjendada puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmata jätmist käesoleval juhul. On selge, et taotluses võib esineda ka selliseid puudusi, mille kõrvaldamine võimalik ei ole. Puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmine on mõeldav ja põhjendatud siis, kui tegemist on kõrvaldatava puudusega. Käesoleval juhul oli RIA juba taotlusega esmasel tutvumisel tuvastanud puuduse ja oli sellest teavitanud ka kaebajat. Kuigi meetme määrus § 15 lg 3 näeb eeltaotluse mittevastavaks tunnistamise alustena ette: 1) taotlus ei vasta määruses taotlusele esitatavatele nõuetele;2) taotleja ei ole § 13 lõige 7 alusel määratud tähtaja jooksul taotluses esinevaid puudusi kõrvaldanud, siis arvestades eespooltoodud seisukohta

§ 15lg 2 kohaldatavusest, saab meetme määruse § 15 lg 3 p 1 alusel nõuetele ( s.o.

meetme määruse § 11 lg 4 kohaselt

§ 15

lg 1 sätestatud nõuetele) mittevastavaks tunnistada taotluse, kui

§ 15lg 2 alusel on puudused jäetud tähtajaks kõrvaldamata.

Seega ei tulene meetme määruse § 15 lg-st 3

§ 15lg 2 kohaldamatus.

1. Riigikohus on 15.02.2005.a. otsuses kohtuasjas nr 3-3-1-90-04, käsitledes põllumajanduse ja maaelu arendamise programmi investeeringutoetuse saamiseks esitatud taotluse menetlust, leidnud, et vaatamata sellele, et investeeringutoetuste taotlemise , taotluste menetlemise ja toetuse mmaksmise korrast tulenevalt antakse esmalt tähtaeg ilmsete ebatäpsuste kõrvaldamiseks ning ilmsete ebatäpsuste tähtajaks kõrvaldamata jätmine on Vabariigi Valitsuse 28.06.2001.a. määrusega nr 216 kehtestatud Korra § 13 lg 3 p 31 kohaselt taotluse rahuldamata jätmise üks alus, toimivad siinkohal ka haldusmenetluse üldpõhimõtted (haldusorgani selgitamis- ja nõustamiskohustus, akti adressaadi võimalus anda omapoolseid selgitusi ja esitada dokumente). Viidatud regulatsioonist ei tohiks järeldada, et taotlusi menetleva haldusorgani kohustused taotluses ebatäpsuste kõrvaldamisel peaksid piirduma vaid ühekordse tähtaja andmisega taotlejale. Isegi kui vastav regulatsioon ei nõua taotleja abistamist või talle korduvalt võimaluse andmist taotluses sisalduvate puuduste kõrvaldamiseks, ei ole haldusmenetluse suhtes esitatavate nõuetega kooskõlas taotlejale täiendavate võimaluste andmata jätmine oma taotluse selgitamiseks või täpsustamiseks, kui see võiks suure tõenäosusega viia taotluse rahuldamisele. Riigikohus rõhutas, et struktuurifondide vahenditest võimaldatavate toetuste taotlemine, menetlemine ja maksmine on seotud kindlaksmääratud ajaliste piiridega, mistõttu õigeaegse ja tulemusliku menetluse huvides on eriti oluline taotleja ja haldusorgani koostöö tagamine .Haldusorgani kohustuste hulka ei kuulu mitte üksnes formaalselt aktide andmiseks vältimatult vajaliku menetluse läbiviimine, vaid ka hoolitsemine selle eest, et ka õigusalaste teadmisteta ja asjaajamises vilumatul isikul oleks võimalus menetluses tulemuslikult osaleda. Nõustamine ja selgitamine võib toimuda nii taotleja palvel kui ka haldusorgani algatusel, iseäranis juhtudel, kui isiku õiguste kahjustamise oht on piisavalt suur ja tõenäoline. Näiteks juhtudel, kui taotluses esinevate puuduste kõrvaldamata jätmise tulemuseks on suure 7 tõenäosusega taotluse rahuldamata jätmine. Asjatundlik nõustamine on oluline eriti keerukamate ning põhjalikumat analüüsi vajavate menetluste puhul, milliste hulka kuulub ka toetustaotluste menetlus. Lisaks märgib kohus, et vastustaja seisukohtade ja sellest tulenevalt asjassepuutuva meetme määruse tõlgendamise ekslikkust kinnitavad muuhulgas ka „Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava” teises prioriteetses suunas -ettevõtluse uuendus- ja kasvuvõime , milles samuti on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium rakendusasutuseks, vastu võetud meetme määrustes sätestatud taotluste menetlemise korrad, mis kooskõlas ülaltoodud seisukohtadega näevad taotluse menetlemist reguleerivates punktides 13 ette mitte ainult selgituste ja lisainformatsiooni ,vaid ka taotluse täienduste või muudatuste küsimist. Näiteks majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.08.2008 määrus nr 71 ”Klastrite arendamise toetamise tingimused ja kord”, milles on taotlemine eeltaotluse etapis ette nähtud voorudena; majandusja kommunikatsiooniministri 02.11.2009 määrus nr 106 ”Rahvusvaheliste ürituste ja konverentside toetamise tingimused ja kord”, mille puhul on tegemist voorulise taotlemisega ,jt.
2. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus , et taotluste menetlemisel ja vaideid lahendades on RIA seadusevastaselt jätnud rakendamata

§ 15

lg 2 ning on sellest tulenevalt teinud õigusvastaselt otsused eeltaotluste muutmata versioonide kohta. Seega on tegemist olulise menetlusveaga, mis võis mõjutada asjas tehtavat otsust ning milline rikkumine toob endaga kaasa vaidlustatud haldusaktide tühistamise. Kaebaja on kaebuses märkinud, et isegi kui eeltaotluste muutmine ei oleks olnud võimalik, siis pole sugugi selge (ja käskkirjades pole vastavale alusele viidatud), et kasutatud arvutite taastamine ei ole vooru temaatikat arvestades abikõlblik tegevus. Asja arutamisel on kaebaja rõhutanud, et vaidluse esemeks ei ole küsimus arvutite taastamise kulude abikõlblikkusest ning kaebuse esitaja tahe ei ole suunatud esialgselt esitatud taotluste edasisele menetlemisele.Seega küsimus kasutatud arvutite taastamise abikõlblikkusest väljub käesoleval juhul kaebuse piiridest. V MENETLUSKULUD 20. HkMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HkMS § 93 lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Kaebuse esitaja taotleb kantud menetluskuluna esindaja kulu summas 1111, 37 euro väljamõistmist vastustajalt.Taotlus on põhjendatud, kulu kandmine tõendatud ning esitatud taotlus kuulub rahuldamisele. Samuti on kaebuse esitaja 01.12.2010 tasunud riigilõivu 3 haldusakti vaidlustamise ja esialgse õiguskaitse taotluse eest kokku summas 950 krooni (60, 72 eurot)( tl 68), 09.12.2010 määruskaebuse esitamise eest 200 krooni ( 12,78 eurot) ( tl 96). Eeltoodust tulenevalt moodustab menetluskulu kokku 1184, 87 eurot. Lea Kuuse kohtunik 8