lg 2) ja tunnistada edukaks SIA Baltijas Banknote pakkumus kui madalama hinnaga pakkumus. 4.Tallinna Transpordiameti juhataja 17.12.2010 käskkirjaga nr 1.-1/10/276 kvalifitseeriti AS Vaba Maa ja SIA Baltijas Banknote, tunnistati mõlemad pakkumused vastavaks kuna nendes ei esinenud sisulisi kõrvalekaldeid hanketeates ja hankedokumentides esitatud tingimustest ning tunnistati edukaks pakkumuseks SIA Baltijas Banknote pakkumus kui madalama hinnaga pakkumus. 5.AS Vaba Maa vaidlustas Tallinna Transpordiameti 17.12.2010 käskkirjaga nr 1.1/10/276 tehtud otsused SIA Baltijas Banknote kvalifitseerimise, vastavaks ja edukaks tunnistamise kohta, taotledes nimetatud otsuste kehtetuks tunnistamist. Rahandusministeeriumi juures asuv vaidlustuskomisjon (VAKO)jättis 21.01.2011 otsusega nr 282-10/121605 vaidlustuse rahuldamata. 6.AS Vaba Maa vaidlustas VAKO otsuse Tallinna Halduskohtus. II KAEBUSE MOTIIVID 7.Kaebuse esitaja on seisukohal, et kolmanda isiku kvalifitseerimine ning tema pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamine riigihankes on õigusvastane ja piirab kaebaja ettevõtlusvabadust, välistades põhjendamatult kaebaja võimaluse hankelepingu sõlmimiseks hankijaga. Kohtule esitatud kaebuses taotles kaebaja VAKO 21.01.2011 otsuse vaidlustusasjas nr 282-10/121605 tühistamist ja Tallinna Transpordiameti juhataja 17.12.2010 käskkirja nr 1.-1/10/276 kehtetuks tunnistamist SIA Baltijas Banknote kvalifitseerimise, vastavaks ja edukaks tunnistamise osas. Seoses 07.02.2011 hankelepingu sõlmimisega muutis kaebuse esitaja 07.03.2011 kaebuse eset, taotledes õigusvastasuse tuvastamist. Põhjendatud huvina on kaebaja märkinud kahjunõude esitamist tuginevalt riigihangete seadusele (
).
lg-st 6 tulenevat otsuse põhjendamise kohustust, sealjuures ei nähtu viidatud hankekomisjoni protokollist komisjoni poolt kolmanda isiku vastavuse tuvastamine HT punktis III.2.1 (eelkõige HT punkt III.2.1) alapunktis 2.8 sätestatud kvalifitseerimistingimusele. 2) Kuna kolmas isik ei ole HT punkt III.2.1) alapunktis 2.8 nõutud tingimustele vastavaid dokumente koheselt pakkumuste esitamise tähtpäeval esitanud, esitades alles hankija nõudmise peale vannutatud tõlgi poolt kinnitatud tõendi, ei saanud hankija tõsikindlalt tuvastada, et kolmas isik vastab nendes punktides sätestatud tingimustele registreerituse osas asukohamaa registrites. Tõendi kehtivuse kontrollimine Läti Vabariigi Ettevõtete Registris telefoni teel ei asenda nõuetelevastava tõendi esitamist. 3) olukorras, kus kolmas isik ei esitanud koos pakkumusega HT punkt III.2.1) alapunktis 2.8 sätestatud rangetele nõuetele vastavaid dokumente, on nende hilisem esitamine riigihanke menetluse vältel käsitletav uute dokumentide esitamisena, mis väljub
4) Arvestades nõude eesmärki selgitada välja, kas pakkuja üldsegi saab tegutseda, on antud juhul ka HT punkt III.2.1) alapunktis 2.8 esitatud tingimuse puhul tegemist kvalifitseerimistingimusega, mitte aga nõudega pakkuja individuaalsele seisundile, sealhulgas kutse- või ettevõtlusregistrisse kuulumisega seotud nõuetega. 5)Ühe HT-s kehtestatud tingimuse käsitlemine või mittekäsitlemine kvalifitseerimistingimusena ei saa sõltuda asjaolust, millisesse HT punkti III alapunkti hankija otsustab vastava nõude lisada. HT punkt III.2.1) alapunkt 2.8 sätestab otse, et tõend registreerituse kohta ei tohi olla hanketeate riigihangete registris avaldamise kuupäevast varasem. 6) Seega kokkuvõtlikult on eeltoodust lähtuvalt kaebuse esitaja seisukohal, et hankija on rikkunud kolmanda isiku kvalifitseerimise otsuse tegemisel otsuse põhjendamise kohustust
lg 6 tähenduses ning hankija on pakkujate kvalifikatsiooni kontrollimisel ületanud
Ühtlasi leiab kaebuse esitaja, et hankija ei saanud tuvastada riigihankes kolmanda isiku vastavust HT punkt III.2.1) alapunktis 2.8 sätestatud kvalifitseerimistingimusele, mistõttu tulnuks jätta kolmas isik riigihankes kvalifitseerimata. Eelnevast tulenevalt on kolmanda isiku kvalifitseerimise otsus riigihankes õigusvastane. 8.2. Kolmas isik ei vasta HT punkt III.2.2) alapunktis 2.2 sätestatud kvalifitseerimistingimusele, sest ta on pakkumusega koos esitanud kvalifitseerimisdokumentide koosseisus kutsealase vastutuskindlustuse poliisi koopia, kuid ei ole esitanud viidatud alapunktis 2.2 sätestatud seadusliku või volitatud esindaja kinnitust , et edukaks tunnistamise korral esitatakse viie tööpäeva jooksul nõuetekohane kutsealase vastutuskindlustuse poliisi koopia. Pakkumuste esitamise tähtpäeval esitatud vastutuskindlustuse poliisi koopia ei saa asendada hankija poolt HT punkt III.2.2) alapunktis 2.2 nõutud seadusliku või volitatud esindaja kinnitust, lisaks ei kata esitatud vastutuskindlustuse leping kogu hankelepingu täitmise perioodi. Eeltoodu loob eeldused pakkujate ebavõrdseks kohtlemiseks riigihankemenetluses. 8.3.Kolmas isik ei vasta HT punkt III.2.3) alapunktis 2.5 sätestatud kvalifitseerimistingimusele, sest tal puuduvad nõutava kvaliteedi tagamiseks kasutatavad tehnilised seadmed ja ei ole esitatud nõutud kirjeldusi. 3 1)Nimelt on kolmas isik esitanud kvalifitseerimisdokumentide lk-l 11 ainult mittetäieliku nimekirja seadmetest, milles puuduvad nii seadmete väljalaskeaastad kui ka tehnilised parameetrid. Loetelust ei ilmne, millisel seadmel on võimalik numereerida nn „veritseva värviga“ (viimatinimetatud nõue tuleneb tehnilisest kirjeldusest), samuti kasutatav tarkvara. Täielikult puuduvad töö kvaliteedi järgimise ja analüüsimise vahendite ja meetmete kirjeldused. Kvalifitseerimisdokumentidest ei nähtu kinnitust tootmise ettevalmistuseks vajalike turvatrükiste kujundamise programmide olemasolu kohta. 2)Hankija ei ole kolmanda isiku kvalifitseerimise otsuse tegemisel kontrollinud tema sisulist vastavust alapunktis 2.5 sätestatud kvalifitseerimistingimusele, samuti on hankija rikkunud vastavasisuliste põhjenduste puudumise tõttu kolmanda isiku kvalifitseerimise otsuse tegemisel
3) Hankija ei nõudnud ISO 9001:2008 sertifikaadi või samaväärse dokumendi esitamist, vaid kirjelduse esitamist. Eelnevalt väljastatud ISO 9001:2008 sertifikaadi puhul ei saa olla võetud arvesse kõikide konkreetses riigihankes esitatavate kohustuste täitmisel kvaliteedi tagamiseks reaalselt vajaminevate seadmete koosseisu- ja seisundinõuetega. 4)VAKO poolt otsuses antud laiendav tõlgendus, mille kohaselt oli HT punkt III.2.3) alapunktis 2.5 sätestatud kvalifitseerimistingimus kehtestatud
lg 9 alusel, ei ole kooskõlas vastava kvalifitseerimistingimuse sõnastusega, selles esitatud nõudega, missuguseid dokumente pakkujad pidid esitama riigihankes ega hankija poolt vastava kvalifitseerimistingimuse kehtestamisel tingimuse lõpus sulgudes tehtud viitega
Seega on hankija kohustatud hindama pakkumuses esitatud seadmete loetelust lähtuvalt nende vastavust ISO 9001:2008 või sellega samaväärse standardi nõuetele vastavust, esitades seejuures oma otsuses või selle aluseks olevas hankekomisjoni protokollis põhjendused, miks hankija on asunud seisukohale, et esitatud seadmete loetelu on piisav ja loetelus nähtuvad seadmed vastavad kõikidele standardi nõuetele või on sellega samaväärsed. Antud juhul seda tehtud ei ole. 5)Seadmete kirjeldus tuli esitada kvalifitseerimisdokumentides ja selle kirjelduse alusel pidi hankija võtma seisukoha selles, kas kvaliteedi tagamiseks kasutatavad seadmed ja vahendid vastavad ISO 9001 või sellega samaväärse standardi nõuetele või mitte, sh asjaolule, kas seadmete loetelu on täielik. 6)Eeltoodust lähtuvalt on kaebuse esitaja seisukohal, et kolmas isik ei vasta alapunktis 2.5 sätestatud kvalifitseerimistingimusele, sest tal ei ole EVS-EN ISO 9001 või sellega samaväärse standardi nõuetele vastavaid kvaliteedi tagamiseks kasutatavaid tehnilisi seadmeid ning töö kvaliteedi järgimise ja analüüsi vahendeid. Seejuures ei ole kolmas isik esitanud tema poolt kvaliteedi tagamiseks kasutatavate tehniliste seadmete ning töö kvaliteedi järgimise ja analüüsimise vahendite ning meetmete kirjeldusi. Seega on kaebuse esitaja seisukohal, et kolmanda isiku kvalifitseerimise otsus riigihankes on õigusvastane. 9. Kolmanda isiku pakkumus ei vasta riigihankes kehtestatud nõuetele, nimelt hankedokumentide (HD)punktis 6 sätestatud nõuetest esitatavatele pakkumustele p.6.9, p.6.11 ja p 6.13. 1)Kolmanda isiku pakkumus oli esitatud rikkudes p 6.11 ja 6.13, sest dokumendid olid köidetud ühte kausta ja olid eraldi märgistamata. Pakkumuses ei olnud võõrkeelsete dokumentide vannutatud tõlgi poolt kinnitatud eestikeelseid tõlkeid,millega rikuti p.6.9. Seega ei vastanud pakkumus kõikidele HD nõuetele, 4 mistõttu tulnuks see tagasi lükata mittevastavuse tõttu
2) Hankija käskkirjast nr 276 ja hankekomisjoni protokollist lähtuvalt on hankija teinud otsuse tunnistada kolmanda isiku pakkumus vastavaks
lg 2 alusel, kuigi hankija on tuvastanud, et kolmanda isiku pakkumus ei vasta HD punktides 6.9, 6.11 ja 6.13 sätestatud nõuetele. Seejuures on hankekomisjoni protokoll tuvastatud asjaolude ja tehtud järeldustega selges vastuolus osas, milles hankekomisjoni protokollis on otsesõnu märgitud, et kolmanda isiku pakkumus vastab HD punktides 6.1 – 6.16 sätestatud nõuetele. Sellises olukorras on kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse tegemine õigusvastane. 3)käskkirjast nr 276 ega selle aluseks olevast hankekomisjoni protokollist ei nähtu viidet
lg 2 teisele lausele ega hankija kaalutlusi ja arutluskäiku, samuti ei võimalda osundatud säte lubada uute täiendavate dokumentide esitamist pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva. 3) Tuvastatud kõrvalekaldeid pakkumuses ei ole võimalik käsitleda mittesisuliste kõrvalekalletena
4) Kuna hankija otsusest ei nähtu üheselt, et hankija oleks oma otsuse teinud
lg 2 lause 2 alusel, jääb arusaamatuks, miks puudustega pakkumus on hankija poolt vastavaks tunnistatud. Sellises olukorras on ebaõige VAKO seisukoht, et hankija otsus kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise kohta on üheselt mõistetav, mistõttu ei saa motiveerimispuue tuua kaasa otsuse kehtetuks tunnistamist. 5)Teiseks vaidleb kaebuse esitaja vastu VAKO seisukohale, et
lg 2 lause 2 sätestab hankija kohustuse teha igal juhul pakkumuse vastavaks tunnistamise otsus, kui pakkumuses sisalduvad puudused ei ole sisulised. 10.Kolmanda isiku pakkumus on põhjendamatult madala maksumusega, mistõttu tuleb see tagasi lükata. 1) Väidet põhjendamatult madalast maksumusest põhistab kaebuse esitaja tuginedes oma senisele kogemusele ja andmetele ühistranspordipiletite trükkimisteenuse pakkumisel, sealhulgas enda tellimuste maksumusega ning väida, et pakutav hind ei kata ära hankelepingu alusel täidetavate kohustustega kaasnevaid kõiki kulusid, jäädes alla tegeliku omahinna.Juba ainuüksi trükkimiseks kasutatava materjali kulu on suurem kui kolmanda isiku pakutud hind.Sealjuures ei esine kolmanda isiku puhul ühtegi
Hankija ei ole madala maksumuse asjaolude kujunermise üle mingit kontrolli teostanud, vaid on automaatselt tunnistanud pakkumuse edukaks, mistõttu on pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise otsused vastuolus
lg 1 tuleneva kohustusega välja selgitada põhjendamatult madala maksumuse kujunemise asjaolud. Samuti on need otsuse dvastuolus
sätestatud riigihanke menetluse eesmärgi,§ 3 sätestatud riigihangete korraldamise üldpõhimõtetega ja
Pakkujate võrdse kohtlemise põhimõttega ei ole kooskõlas hankelepingu sõlmimine isikuga, kelle poolt esitatud pakkumuse suhtes tulnuks teha riigihanke menetluses negatiivsed otsused, ent hankija eirab asjaolu, et pakkumus on põhjendamatult madala maksumusega . 5 4)Kaebuse väitel on aktsepteeritud võimalust vaidlustada teise isiku edukaks tunnistamise otsust olukorras, kus teine pakkuja leiab, et tegemist on liiga madala maksumusega.Kaebuse väitel Kaebaja viitab siinkohal Tallinna Halduskohtu 28.10.2010 otsusele haldusasjas nr 3-10-2480, samuti Euroopa Kohtu 21.05.2008 otsusele kohtuasjas T-495/04 ja 11.05.2010 otsusele kohtuasjas T-121/
lg 4 kolmandale isikule selgitustaotluse ja kolmas isik esitas tähtaegselt vannutatud tõlgi poolt kinnitatud materjalid. Tegemist ei olnud uute dokumentidega, vaid tähtaegselt esitatud dokumentide sisu selgitamist võimaldavate dokumentidega, sealjuures olid ka esialgselt esitatud dokumendid eesti keeles, kuid ilma vannutatud tõlgi kinnituseta. 3) pakkujate kvalifitseerimise tabelisse on lisatud, et hankija täiendaval nõudmisel esitas pakkuja tõlgi kinnitatud tõendi asukohamaa registris registreerimise kohta ja lisaks kontrollis hankija tõendi kehtivust telefoni teel Läti Vabariigi Ettevõtete Registrist. Seega kontrollis hankija kolmanda isiku vastavust kvalifitseerimise tingimustele sisuliselt ja igakülgselt. 12.2.Seoses nõutud kinnitusega vastutuskindlustuse koopia esitamise kohta edukaks tunnistamise korral ( HD p III 2.2.) leiab vastustaja, et kui kolmandal isikul oli vastav kindlustuspoliis, ei olnud vajadust esitada kinnitust kindlustuse sõlmimiseks, mis juba oli olemas. Käesolevaks ajaks sõlmitud hankelepingule on lisatud kindlustuspoliis, mille tähtaeg katab kogu hankeperioodi. 12.2.Väidetud mittevastavus HD p III 2.3 tingimustele on põhjendamatu. Vastavad sertifikaadid on kolmanda isiku poolt esitatud pakkumuses, täpselt samasugused sertifikaadid on esitanud ka kaebaja ja hankija on mõlemad sertifikaadid tunnistanud kvalifitseerimistingimustele vastavaks. Kolmanda isiku poolt esitatud sertifikaat turvalise trükkimise turvahaldussüsteemi kohta, samuti esitatud kvaliteedijuhtimise sertifikaat ongi kinnitused ja ühtlasi kirjeldused sellest, et pakkujate poolt on tagatud kvaliteetsed tehnilised seadmed ja töö ning kvaliteedi järgimise ja analüüsi vahendid. 13. Kolmanda isiku pakkumus vastab sisuliselt riigihanke nõuetele. 1) Koondprotokollis on viidatud, et kolmandal isikul esinesid teatud vormilised puudused, kuid sisuliselt vastas pakkumus nõutule, mida hankija on märkinud nii 6 protokollis kui ka käskkirjas viitega protokollile .Koondprotokolli preambulas ja ettepaneku p 2 ameti juhatajale on tuginedes
HD esitatud tingimustele, samuti on käskkirja preambulas viide koondprotokollile ja käskkirja p 2 on märgitud, et pakkumused vastavad sisuliselt HD esitatud nõuetele. Käskkiri on seega läbipaistev ja kontrollitav. 2)
-st tulenevalt on hankijal õigus tunnistada vastavaks selline pakkumus, mis ei ole täpselt kooskõlas hankedokumentidega, kui need erinevused ei oma sisulist tähendust. 3) kaalutlusveaks ei saa olla haldusakti ebapiisav põhjendus, vaid haldusakti andmisel kõigi oluliste asjaoludega mittearvestamine. Kui oluliste asjaoludega on arvestatud, kuid põhjendavas osas neid ei kajastatud ,on tegemist vormiveaga.Vastustaja teostas sisulist kontrolli nii pakkujate kui pakkumuste osas ja see on kontrollitav hankeprotokollis toodud tabelite põhjal, seda tõendab koondprotokoll, järelpärimine Rahandusministeeriumile ja kolmanda isiku poole pöördumine selgituste saamiseks. Ka juhul kui käskkirjas oleks ära nimetatud pakkumuse vormilised puudused, ei oleks see mõjutanud otsuse lõpptulemust. 14. Seoses esitatud väidetega pakkumuse madala maksumuse kohta leiab vastustaja: 1) Kaebaja esitatud tööde maksumused subjektiivsed ja ei kajasta turul eksisteerivat tegelikku olukorda. Pakkumuse maksumus on eelkõige pakkuja majanduslik risk ning mittenõuetekohaselt lepingu täitmisel on ette nähtud leppetrahvid ja lepingu lõpetamine. Hankelepingu nõuetekohase täitmise riski kannab ka hankija, kuid mitte teised osalenud pakkujad ning kolmanda isiku esitatud madalam hind kaebaja huve rikkuda ei saa. 2)Vastustajal puudub põhjus ja kohustus kolmanda isiku poolt esitatud madalamas hinnas kahelda. 3) Kuna
-st ei tulene hankijale kohustust võtta vastu otsust selle kohta, et pakkumus ei ole põhjendamatult madala maksumuisega, siis puudub
alusel hankemenetluse käigus tehtud otsus, mida vaidlustaja saaks antud juhul vaidlustada. 4) Pakkumuse vastavaks tunnistamise ja pakkumuse edukaks tunnistamise otsuste õiguspärasus ei sõltu hankija tegevusest või tegevusetusest pakkumuse maksumuse põhjenduste väljaselgitamisel. IV KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT
mõttes.
lg 1 tuleneb, milliseid asjaolusid hinnatakse pakkujate kvalifikatsiooni kontrollimisel ning nende asjaolude kontrollimiseks vajalikud tingimused ei sisaldu hanketeate punktis (III2.1), vaid järgnevas osas (punktid III2.2 ja III2.3). Isegi kui hanketeate punktis III2.1 ja selle alapunktides 2.8 ja 2.9 toodud tingimused oleksid
mõttes pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise alused, siis
lg 2 p 2 kohaselt on hankijal õigus, mitte kohustus, otsustada sellise 7 pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamine. Hankija on käesoleval juhul kaebajale põhjendanud, miks ta otsustas kolmanda isikul lubada hankemenetluses jätkata ning millisel viisil on ta kontrollinud kolmanda isiku vastavust pakkujatele esitatavatele nõuetele. 17.Vaidlustatud hankija tegevus ei riku kaebaja õigusi. Riigihankemenetluse eesmärgist tulenevalt ei ole pakkujal õigust vaidlustada teise pakkuja kvalifitseerimist, kui vaidlustajal puudub põhjendatud alus kahelda teise pakkuja vastavuses hankija poolt nõutud tingimustele. Arvestades
määratletud riigihankemenetluse, kui iseseisva instituudi põhieesmärke, saab vaidlustusmenetlus olla õigustatud üksnes sedavõrd, kui see kahjustab ausat konkurentsi ja isikute võrdset kohtlemist. Käesoleval juhul on hankija kehtestanud tingimuse, et pakkuja peab olema registreeritud asukohamaa vastavas registris (2.8 ja 2.9). Kaebaja ei ole esitanud ühtegi väidet ega tõendit selle kohta, et oleks alust kahelda kolmanda isiku registreerituses vastavas registris. Samuti ei ole kaebaja toonud esile ühtegi objektiivset asjaolu, mis annaks alust kahelda selles, et kolmas isik ei vastaks hanketeate punktides III.2.2 ja III.2.3 toodud nõuetele. Seega on kaebaja väide tema õiguste rikkumisest paljasõnaline ja alusetu ning hankija vaidlustatud tegevus ei riku kaebaja õigusi. 18. Kaebuses on osutatud kolmanda isiku pakkumuse vormilistele puudustele. Hankija on kasutanud
lg 2 sätestatud võimalust tunnistada pakkumus vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid hanketeates ja hankedokumentides toodud nõuetest ja hankija selline tegevus on seega seaduslik. Kui on tagatud kõigi pakkujate võrdne kohtlemine, siis ei ole vorminõuete rikkumise kõrvaldamise lubamine pärast pakkumiste avamist õigusvastane. Pakkumise hindamisel on hankija tuginenud
19. Käesoleval juhul ei ole kahjustatud
-st 2 tulenevat läbipaistvuse põhimõtet, sest hankija ei ole teiste pakkujate eest varjanud kolmanda isiku nõuetele vastavuse kontrolliga seotud asjaolusid Võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine võiks kaebuse esitaja suhtes olla toimunud üksnes juhul, kui kaebajalt oleks tema vastavuse tõendamiseks nõutud enamate dokumentide esitamist (suuremat pingutust), kui kolmandalt isikult, millise asjaolu esinemist kaebaja ei väida. V KOHTU PÕHJENDUSED
).
lg 4 kohaselt võib pärast kehtiva hankelepingu sõlmimist vaidlustaja samas asjas taotleda hankija vaidlustatud otsuse õigusvastasuse tuvastamist, kui tal on selleks põhjendatud huvi.
lg 3 kohaselt võib pärast hankelepingu sõlmimist kahju hüvitamise taotluse esitada vaidlustuskomisjonile taotleja või pakkuja, kellega jäi hankeleping sõlmimata hankija õigusvastase otsuse, toimingu või sama paragrahvi lg 2 punktides 1-7 nimetatud hanke alusdokumendi tõttu. Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et kaebuse esitajal esineb põhjendatud huvi vaidlustatud haldusaktide õigusvastasuse tuvastamiseks. 22.Hanketeate (HT) punkt III.2.1) alapunkt 2.8 on sätestatud muu hulgas nõue: Pakkuja peab olema seaduse kohaselt registreeritud asukohamaa vastavas registris. Hankija kontrollib Eestis asuva pakkuja registreeritust (tõendit ei pea esitama). Kui välisleping ei sätesta teisiti, tuleb välisriigis registreeritud pakkujal esitada registreerituse kohta asukohariigi pädeva registri apostilliga kinnitatud või legaliseeritud tõend, mis ei tohi olla hanketeate riigihangete registris avaldamise kuupäevast varasem (
.
( siin ja edaspidi on kohus silmas pidanud vaidlusaluse riighankemenetluse ajal kehtinud
redaktsiooni) § 39 lg 1 kohaselt peab hankija kontrollima, kas pakkuja või taotleja majanduslik ja finantsseisund ning tehniline ja kutsealane pädevus vastavad hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimustele. Kvalifitseerimise tingimused peavad olema piisavad pakkuja või taotleja hankelepingu nõuetekohase täitmise võime tõendamiseks ning vastavad ja proportsionaalsed hankelepingu esemeks olevate asjade, teenuste või ehitustööde olemuse, koguse ja otstarbega.
sätestab majandusliku ja finantsseisundi kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks hankija poolt võimalike nõutavate dokumentide loetelu,
aga pakkujate ja taotlejate tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks nõutavate dokumentide ammendava loetelu.Seega saab olla viimatinimetatud paragrahvi kui tehnilise ja kutsealase pädevuse tingimusi reguleeriva sätte lg-s 3 silmas peetud nimelt sõlmitava hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks, s.o. hankelepingu alusel teostatava tegevuse jaoks vajalikke registreeringuid või tegevuslube. Eeltoodu tuleneb selgelt ka osundatud § 41 lg 3 sõnastusest.
-st ei tulene, et pakkuja isiklikku olukorda käsitlevad nõuded, s.o. individuaalse seisundi kontroll, mille puhul tehakse kindlaks, kas ei esine hankest kõrvaldamise aluseid, on samastatav pakkuja majanduslikule ja finantsseisundile või tehnilisele ja kutsealasele pädevusele kehtestatud kvalifikatsiooni kontrollimisega. Eeltooduga on vastavuses ka HT p.III.2) “Osalemistingimused” struktuur, milles on punktis II.2.1) sätestatud pakkujate või taotlejate individuaalse seisundi, sealhulgas kutse-või ettevõtlusregistrisse kuulumisega seotud nõuded ( hankemenetlusest kõrvaldamise alused), punktis III.2.2) ja II.2.3) aga vastavalt majandusliku- ja finantsseisundi ja tehnilise ja kutsealase pädevuse tingimused, mis onvajalikud kvalifitseerimise tingimustele vastavuse hindamiseks.
lg 1 sätestab hankemenetlusest kõrvaldamise imperatiivsed alused, sama paragrahvi lg 2 loetletud aluste esinemisel jätab
hankijale otsustamiseks kaalutlusõiguse. VAKO on põhjendatult leidnud, et registreeritus asukohamaa 9 vastavas registris ei ole seotud
Eeltoodu ei tähenda, et hankija ei oleks seatud nõude täitmist kontrollinud, millele viitab 15.12.2010 pakkujate hankemenetlusest kõrvaldamise, pakkujate kvalifitseerimise, pakkumuste vastavaks tunnistamise, pakkumuste hindamise ja pakkumuste edukaks tunnistamise protokoll ( koondprotokoll), samuti nõue vannutatud tõlgi kinnitatuna tõlke esitamist. Kaebuse esitajal puudub õigus kaebuse esitamiseks kolmandate isikute ( kaebuses viidatud välisriigis registreeritud isikud) huvide kaitseks . Kaebuse esitajat ei ole koheldud ebavõrdselt , sest kaebuse esitajal registreerimise kohta tõendi esitamise kohustus puudus, samuti ei olnud kolmanda isiku poolt esitatud vannutatud tõlke näol tegemist uue dokumendiga. Vaidlus puudub selles, et kolmas isik oli esitanud hankijale registreerimistunnistuse ja selle eestikeelse tõlke, samuti Läti Vabariigi ettevõtteregistri teatise SIA Baltijas Banknote kohta ja selle eestikeelse tõlke. Samuti puudub vaidlus selles, et vastustaja poolt 07.12.2010 esitatud nõudele , milles paluti esitada äriregistri või muu vastava registri tõend ettevõtte registreerituse kohta vannutatud tõlgi poolt kinnitatud tõlkes hiljemalt 10.12.2010 ning et kolmas isik vannutatud tõlke tähtaegselt esitas. Eeltoodust tulenevalt on põhjendamatu kaebuse väide, mille kohaselt tulnuks jätta kolmanda isiku poolt HT punkt III.2.1) alapunkt 2.8 nõude täitmiseks esitatud tõend kui mittekohane kõrvale ning järelikult kolmanda isiku poolt esitatud dokumentidest lähtuvalt ei olnud võimalik hankijal teha kindlaks kolmanda isiku vastavust HT punkt III.2.1) alapunktis 2.8 sätestatud nõudele. 23.HT punkt III.2.2) (majandusliku- ja finantsseisundi kvalifitseerimisnõuded) alapunkt 2.2 sätestab: „Pakkuja peab esitama seadusliku või volitatud esindaja kinnituse, et edukaks tunnistamise korral esitab pakkuja 5 tööpäeva enne lepingu sõlmimist kutsealase vastutuskindlustuse poliisi koopia 500 000 Eesti kroonile (31 955,82 eurole), mille hankija on vastavaks tunnistanud ja mis näitab, et pakkujal on lepingu võimaliku rikkumisega tekkida võiva kahju hüvitamiseks vajalikud vahendid või tal on võimalus neid saada (
lg 2).“ Haldusasjas esitatud dokumentidest nähtuvalt ja puudub ka vaidlus selles, et kolmas isik on riigihankes pakkumusega koos esitatud kvalifitseerimisdokumentide koosseisus esitanud kutsealase vastutuskindlustuse poliisi koopia, kuid ei ole esitanud HT punkt III.2.2) alapunktis 2.2 sätestatud seadusliku või volitatud esindaja kinnitust. Sealjuures esitatud vastutuskindlustuse leping on sõlmitud suuremas summas kui märgitud ülalviidatud alap.2.
lg 1 p 4).
lg 1 kohaselt nõuab hankija pakkuja või taotleja tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks hanketeates vastavalt hankelepingu alusel ostetavate asjade, tellitavate teenuste või ehitustööde olemusele, kogusele ja kasutusviisile järgmistest samas lõikes loetletud andmetest ja dokumentidest ühe või mitme esitamist. Käesoleval juhul on alap.2.5 teine lause toodud § 41 lg 1 p 4 sõnastuses koos viitega nimetatud sättele. Käsitletavas punktis on esitatud nõue seoses kvaliteedi tagamisega ja on märgitud, et kvaliteedi tagamiseks kohaldatavad meetmed peavad vastama EVS-EN ISO 9001 nõuetele või sellega samaväärsele standardile. Seega on kõnealuses alapunktis esitatud nõue kvaliteedi tagamise meetmetele, mis peavad vastama konkreetsele kvaliteedi tagamise standardite süsteemile või sellega samaväärsele, mitte aga ei ole esitatud nõuet hankelepingu täitmiseks kasutatavate seadmete ja varustuse kohta. Kohtu hinnangul piisas kvalifitseerimistingimuse täitmiseks sellest, kui kolmas isik esitas kvalifitseerimisdokumentide koosseisus ISO 9001:2008 sertifikaadi, tõendamaks, et pakkujal on olemas hankelepingust tulenevate kohustuste täitmisel kvaliteedi tagamiseks kasutatavad seadmed ning töö kvaliteedi järgimise ja analüüsi vahendid. Põhjendamatu on kaebuse käsitlus, mille kohaselt kolmanda isiku poolt ISO 9001:2008 sertifikaadi esitamine ei ole piisavaks kvaliteedinõuete tagamise kinnituseks,kuna hankija kujundab iga hankemenetluse ise lähtuvalt konkreetse hankelepingu spetsiifilisest esemest, mis omakorda mõjutab kohustuste täitmise kvaliteedi tagamise seadmete koosseisu- ja seisundinõudeid. Käesoleval juhul ongi sellieks nõudeks hankija poolt seatud EVS-EN ISO 9001 või sellega samaväärse standardi nõuded. 11 Eeltoodust lähtuvalt on vastustaja ja VAKO põhjendatult leidnud, et kolmas isik vastab HT punkt III.2.3) alapunktis 2.5 sätestatud kvalifitseerimistingimusele ning kvaliteedi tagamiseks kasutatavate tehniliste seadmete ning töö kvaliteedi järgimise ja analüüsimise vahendite ning meetmete kirjeldused tuli esitada neil pakkujatel,kellel ei olnud vastavaid sertifikaate, misjärel tulnuks hankijal teha esitatud kirjelduste kindlaks vastavus EVS-EN ISO 9001 sellega samaväärse standardi nõuetele. 25.Riigihankes kehtestatud hankedokumentide (HD) punkt 6 sätestab nõuded riigihankes esitatavatele pakkumustele. Muu hulgas sätestab HD punkt 6.9, et “Pakkumus peab olema koostatud eesti keeles. Võõrkeelsetele dokumentidele peab lisama vannutatud tõlgi kinnitatud eestikeelse tõlke, originaal ja tõlge peavad olema klambriga ühendatud. Erandiks on reklaamprospektide ja muude reklaamdokumentide koopiad, mis võivad olla võõrkeelsed.”. Lisaks sätestab HD punkt 6.11, et “Pakkumuse originaal peab olema suletud pakendisse, mis sisaldab kõiki nõutud dokumente, sh eraldi köidetud pakkumust ja eraldi köidetud pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise aluste puudumist tõendavaid dokumente koos pakkuja kvalifitseerimisdokumentidega.”. HD punkt 6.13 sätestab, et “Nii pakkumuse ühtse pakendi sees asetseval eraldi köidetud pakkumusel kui ka eraldi köidetud pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise aluste puudumist tõendavatel dokumentidel ja kvalifitseerimisdokumentidel peab olema tiitelleht ja sisukord ning mõlemad peavad olema märgistatud hankedokumentide p-de 6.13.1 – 6.13.3 kohaselt.”. Vaidlus puudub selles, et eespoolnimetatud hankekomisjoni 15.12.2010.a. koondprotokolli lisa 3 ”Pakkumuste vastavuse tabel” ( tl121pöördel-122) kohaselt ei vasta kolmanda isiku pakkumus HD punktis 6.11 sätestatud nõudele, sest kõik dokumendid on köidetud ühte kausta, samuti ei vasta pakkumus HD punktis 6.13 sätestatud nõuetele, sest kõik dokumendid on köidetud ühte kausta ja on eraldi märgistamata. Lisaks on pakkumuse vastavuse dokumentide tabelis märgitud, et kolmanda isiku pakkumuses ei olnud võõrkeelsete dokumentide vannutatud tõlgi poolt kinnitatud eestikeelseid tõlkeid, vaid need esitas kolmas isik hankija täiendaval nõudmisel.
lg 1 kohaselt hankija kontrollib kvalifitseeritud pakkujate esitatud ja käesoleva seaduse §-s 46 sätestatud korras avatud pakkumuste vastavust hanketeates ja hankedokumentides ning juhul, kui hankija teeb käesolevas seaduses sätestatud korras eraldi pakkumuse esitamise ettepaneku, selles ettepanekus esitatud tingimustele, ja teeb põhjendatud kirjaliku otsuse pakkumuste vastavaks tunnistamise või tagasilükkamise kohta. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt lükkab hankija pakkumuse tagasi, kui see ei vasta hanketeates või hankedokumentides või juhul, kui hankija teeb käesolevas seaduses sätestatud korras eraldi pakkumuse esitamise ettepaneku, selles ettepanekus esitatud tingimustele. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid nimetatud tingimustest. Ekslik on kaebuse väide, mille kohaselt on hankekomisjoni protokoll tuvastatud asjaolude ja tehtud järeldustega selges vastuolus osas, milles hankekomisjoni protokollis on otsesõnu märgitud, et kolmanda isiku pakkumus vastab HD punktides 6.1 – 6.16 sätestatud nõuetele. Käesoleval juhul on hankekomisjon tuvastanud ( tl 118 pöördel-119), et kolmanda isiku pakkumus vastab sisuliselt HD punktides 6.1 – 6.16 sätestatud nõuetele ning on teinud lisaks juba protokolli preambulas tehtud viitele veelkord viite
Samamoodi on komisjoni poolt Tallinna 12 Transpordiameti juhatajale tehtud ettepanekus tunnistada kolmanda isiku pakkumus vastavaks tuginetud
Eeltoodust tulenevalt on komisjon
Tallinna Transpordiameti käskkirjast nr 276 ja hankekomisjoni protokollist lähtuvalt on hankija teinud otsuse tunnistada kolmanda isiku pakkumus vastavaks
lg 2 alusel, kuna selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid hanketeates ja hankedokumentides esitatud tingimustest. Kohus nõustub kaebuse esitajaga, et protokollis ja otsuses puudub põhjendus, miks on leitud, et tegemist on mittesisuliste puudustega. Siiski , arvestades otsuses ja koondprotokollis tehtud, eespoolmärgitud viiteid ja asjaolu, et koondprotokolli lisas 3 on fikseeritud, milliste puudustega oli tegemist, siis on käskkiri läbipaistev ja kontrollitav ning asjas esitatud dokumendid kinnitavad, et väljaselgitatud asjaoludega arvestati otsuse tegemisel. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul seoses motiveerimispuudustega oluline ka see,milliste puuduste puhul leiti, et sisuliselt vastab pakkumus nõuetele. Köitmise puudulikkus ja vannutatud tõlgi poolt kinnitatud tõlke puudumine on ilmselgelt vormivead. 26. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kolmanda isiku poolt riigihanke esemeks olevate tööde ja teenuste nõuetekohaseks pakkumiseks on kolmanda isiku poolt riigihankes esitatud pakkumus põhjendamatult madala maksumusega, mistõttu tuleb see tagasi lükata. Hankija otsus kolmanda isiku pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise kohta on seega õigusvastane
lg 1 kohaselt peab hankija juhul, kui esitatud pakkumuse maksumus on hankelepingu eeldatava maksumusega võrreldes põhjendamatult madal, nõudma pakkujalt kirjalikus vormis asjakohast kirjalikku selgitust. Vastavalt
lg-le 3 kontrollib hankija esitatud selgitust ja hindab esitatud tõendeid, konsulteerides vajaduse korral pakkujaga. Kui hankija leiab endiselt, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal või kui pakkuja ei esita hankijale nõutud selgitust, võib hankija pakkumuse põhjendatud kirjaliku otsusega tagasi lükata. Viidatud sätte eesmärgiks on pakkuja kaitse hankija omavoli eest, nähes ette, et põhjendamatult madala maksumuse põhjendusel ei ole hankijal automaatselt võimalik pakkumust tagasi lükata, vaid hankijal tuleb enne sellise otsuse tegemist läbi viia vastav kontroll, arvestades nõutud kirjalikke selgitusi ja esitatud tõendeid. Selliseid seisukohti on muu hulgas väljendatud ka kaebuse esitaja viidatud Euroopa üldkohtu ( teine koda) 11.05.2010 otsuses kohtuasjas nr T-121/08 ja Esimese astme kohtu ( viies koda) 21.05.2008 otsuses nr T-495/04. Millal hankija rakendab selgituste kohaldamise protseduuri, oleneb esmalt sellest, kas hankija leiab, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal. Eeltooduga on vastavuses ka
Kui aga kontrollimenetlust ei kohaldata, siis puudub hankijal õigus pakkumuse tagasilükkamiseks põhjendamatult madala hinna tõttu. Kohus nõustub eeltoodust tulenevalt VAKO seisukohaga, et teistel pakkujatel ei ole õiguslikku alust nõuda hankijalt selle normi rakendamist. Põhjendatud on vastustaja seisukoht, et hankelepingu nõuetekohase täitmise riski kannab hankija ning kolmanda isiku esitatud madalam hind kaebuse esitaja huve rikkuda ei saa. Sellist järeldust ei ole võimalik teha ka kaebuse esitaja osundatud kohtulahenditest,mida kohus on nimetanud eespool. Siinkohal märgib kohus täiendavalt, et kuigi üheks( ent mitte otsustamiseks ainsaks) näitajaks põhjendamatult madalast hinnast võib olla võrdlus teiste pakkumistega või varasemad sarnased lepingud, siis käesoleval juhul on kaebaja tuginenud oma senisele 13 kogemusele ja andmetele ühistranspordipiletite trükkimisteenuse pakkumisel ning leidnud, et ainuüksi eeltoodu on piisav, väitmaks põhjendamatult madalat hinda . Vastustaja on põhjendatult leidnud, et
sätestatud kontrolli teostamine ei ole kohustuslikuks eelduseks pakkumuse vastavaks tunnistamiseks
alusel ega ka pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tegemisel
Seega kui hankija ei pidanud hinda põhjendamatult madalaks, puudus tal kohustus kontrolli teostamiseks. Asjakohane on vastustaja kirjalikus seletuses esiletoodu, mille kohaselt
-st ei tulene hankijale kohustust võtta vastu otsust selle kohta, et pakkumus ei ole põhjendamatult madala hinnaga, seega puudub ka
alusel tehtud hankija otsus, mida kaebaja saaks vaidlustada.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.