3-10-2418/36

3-10-2418 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Määruse tegemise aeg ja koht 06.jaanuar

1. a Tallinn Haldusasja number 3-10-2418 Haldusasi L.L.a kaebus Eesti Töötukassa 11.06.2010 otsusele nr 310000433 ning Eesti Töötukassale ettekirjutuse tegemiseks tööandja maksejõuetuse hüvitise määramiseks Menetlusosalised ja nende Kaebuse esitaja: L.L., Esindaja: Katrin Johanson; Vastustaja: Eesti Töötukassa esindajad RESOLUTSIOON
2. Lõpetada menetlus HkMS § 24 lg 1 p 4 alusel.
3. Jätta rahuldamata kaebuse esitaja taotlus vastustajalt menetluskulu väljamõistmiseks.
4. Sekretäril saata käesolev määrus menetlusosalistele teadmiseks. Edasikaebamise kord Menetluse lõpetamise määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul määruse saamisest arvates Tallinna Halduskohtu kaudu (HKMS § 47¹ lg 3). 1.Tallinna Halduskohus võttis 27.10.2010.a. määrusega menetlusse L.L.a kaebues Eesti Töötukassa 11.06.2010 otsusele nr 310000433 kaebuse esitajat puudutavas osas ( p.2.4) ning Eesti Töötukassale ettekirjutuse tegemiseks seaduspärase haldusakti väljaandmiseks.
5. 17.12.2010 esitas Eesti Töötukassa Tallinna Halduskohtule Eesti Töötukassa 16.12.2010 otsuse nr 310000916, millega muudeti Eesti Töötukassa 11.06.2010 otsust nr 310000433 , tunnistades kehtetuks viimatinimetatud otsuse punktid 2.2, 2.3 ja 2.
6. Samuti on otsusega ette nähtud otsuse kehtetuks tunnistatud osas esitatud avalduste, sealhulgas L.L.a avalduse uuesti läbi vaatamine. 1 3.20.12.2010.a. kohtumääruses kohus selgitas, et kehtetuks tunnistatud haldusakti kohus tühistada ei saa ning äralangenud taotluste suhtes kohus lahendit teha ei tohi. Kui haldusakt tunnistatakse kohtumenetluse vältel kehtetuks, toimub seadusest tulenevalt üleminek tuvastamiskaebusele, ent sellise kaebuse läbivaatamine eeldab kaebuse esitaja täiendavat avaldust ja tema põhjendatud huvi. Kohtumääruse kohaselt tuli kaebuse esitajal 10 päeva jooksul kohtumääruse saamisest arvates teatada, kas ta soovib haldusakti õigusvastasuse tuvastamist ja milline on sealjuures tema põhjendatud huvi.
7. Kohtumenetluse kestel on vaidlustatud haldusakt tunnistatud kehtetuks selle andmisest alates ja kaebuse esitaja avalduse menetlus on uuendatud. Käesolevas asjas halduskohtule esitatud kaebuses taotles L.L. Eesti Töötukassa 11.06.2010 otsuse nr 310000433 p.2.4 tühistamist, samuti haldusorgani kohustamist asjas uue otsuse tegemiseks. HkMS § 24 lg 1 punkti 4 kohaselt lõpetab halduskohus menetluse kui kaevatav või protestitav haldusakt on kehtetuks tunnistatud, välja andmata jäetud haldusakt on välja antud, peatatud haldusakt on täidetud või toiming sooritatud, välja arvatud, kui kaebuse esitajal on asja läbivaatamiseks põhjendatud huvi. Kaebuse esitaja on 22.12.2010 kohut teavitanud põhjendatud huvi puudumisest asja läbivaatamiseks tuvastamisnõudes. Eeltoodust tulenevalt kuulub menetlus asjas lõpetamisele.
8. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 92 lg-le 5 kannab vastustaja kohtukulud, kui kohus lõpetab menetluse HkMS § 24 lg 1 p-s 4 sätestatud alustel. Kuigi HkMS § 92 lg 5 on kasutatud mõistet "kohtukulud", on Riigikohtu halduskolleegium asunud seisukohale ( nt 07.05.2008.a. otsuses kohtuasjas nr 3-3-1-85-07), et selle mõiste sisu ja maht tuleb samastada HkMS § 83 lg-s 1 defineeritava mõiste "menetluskulud" omadega j a seetõttu on HkMS § 24 lg 1 p 4 alusel menetluse lõpetamisel vastustajalt menetluskulude väljamõistmine põhimõtteliselt võimalik. Kaebuse esitaja taotleb vastustajalt esindaja kulu 7200 krooni väljamõistmist kaebuse esitaja kasuks ja on 22.12.2010 kohtule esitanud: menetluskulude nimekirja, OÜ JKP Õigusbüroo 3.12.2010 väljastatud arve nr 031210-02gl summas 6000 krooni ( tl 124) ning 17.12.2010 arve nr 171210-02gl summas 1200 krooni (tl 125). Kaebuse esitaja esindaja JKP õigusbüroo juhataja Katrin Johanson kinnitab kohtule esitatud kirjalikus taotluses, samuti vastava märkusega ülalnimetatud arvetel arvete tasumist. Riigikohtu halduskolleegiumi praktika kohaselt peab menetluskulude kandmine olema tõendatud kuludokumentidega, mis kinnitavad, et menetlusosaline on menetluskulud reaalselt kandnud. Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et advokaadi või advokaadibüroo kinnitus arvete tasumise kohta ei ole piisav tõend menetluskulu reaalse kandmise kohta ( nt .
11. a otsuses asjas nr 3-3-1-5-08,
14. a otsuses asjas nr 3-3-1-39-08,
17. a otsuses asjas nr 3-3-1-48-08, 05.02.2009.a. otsuses asjas nr 3-3-1-89-09). Kulude tasumist tuleb tõendada kassa sissetuleku orderiga või pangakonto väljavõttega ( Riigikohtu 09.03.2009 otsus asjas nr 3-3-1-94-08, 20.11.2008.a. otsus asjas nr 3-3-1-47-08) . Halduskohus on 20.12.2010.a. määruses kaebuse esitajale selgitanud ( p 4), et menetluskulude väljamõistmiseks tuleb esitada ka vastava kulu kandmist tõendavad dokumendid. Seega kohtule esitatud arved , millele on arve väljastanud õigusbüroo juhataja kirjutanud kinnituse arve tasumise kohta, ei tõenda summa tasumist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus tõendite puudumise tõttu vastustajalt välja mõistmata väidetavalt kohtumenetluses kantud kulud.
18. Tulenevalt HkMS § 84 lg 4 punktist 4 tagastatakse tasutud riigilõiv menetluse lõpetamisel, kui kaebuse esitamise tähtaeg on mõjuva põhjuseta mööda lastud, kui asi ei kuulu halduskohtu pädevusse või kui kaevatav haldusakt on kehtetuks tunnistatud, välja andmata jäetud haldusakt on välja antud, peatatud haldusakt on täidetud või toiming on sooritatud. 2 Sama sätte lõike 7 kohaselt tagastatakse riigilõiv isiku nõudel ja määruse alusel. Riigilõivuseaduse (RLS) § 12 lõike 1 kohaselt on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist sama seaduse § 15 alusel. Kaebuse esitaja eest on 15.09.2010.a. tasutud kaebuselt riigilõivu summas 250 krooni. HkMS § 5 lg 1 tulenevalt juhindub halduskohus halduskohtumenetluse seadustikuga reguleerimata küsimustes tsiviilasjade hagimenetlusele kohaldatavatest sätetest, kui seadusega ei ole ette nähtud hagita menetluse sätete kohaldamine. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 150 lg 4 sätestab, et riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma või tema korraldusel muule isikule. Seega on kaebuse esitajal õigus taotleda Tallinna Halduskohtult tasutud riigilõivu tagastamist. RLS § 12 lõike 2 kohaselt esitatakse taotlus kirjalikult ning see peab vastama RLS § 13 lõike 2 alusel kehtestatud määruse nõuetele. Nimetatud määruseks on rahandusministri
19. detsembri 2006.a määrus nr 68 „Riigilõivu sularahas vastuvõtmise, tasumise kontrollimise ja tagastamise kord“. Lea Kuuse Kohtunik 3