Obsah (6)

§ 24§ 47§ 3§ 7§ 92§ 84

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Määruse tegemise aeg ja koht 28. veebruar 2011. a Tallinn Haldusasja number 3-10-3082 Haldusasi S.A.i kaebus Sisekaitseakadeemia nõukogu 26.08

§ 24lg 1 p 1 alusel.

1. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
2. Sekretäril saata käesoleva määruse ärakiri pooltele teadmiseks. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul määruse saamisest arvates Tallinna Halduskohtu kaudu (

§ 47¹ lg 3).

1. Sisekaitseakadeemia (edaspidi SKA) nõukogu otsustas 26.08.2010 otsusega nr 1.1-6/26 rakendada Sisekaitseakadeemia tööandja eluruumide üürihindade kehtestamisel võrdse kohtlemise põhimõtetest tulenevalt harilikule väärtusele vastavat turupõhist kasutustasu ning kehtestas Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledži Muraste kooli territooriumil paikneva personali elamu 2-toalise korteri üldpindalaga 44,4 m2 osas Sisekaitseakadeemia tööandja eluruumi üürihinnaks 950 krooni ( 60,72 eurot) kuus. S.A.ile, kes on kõnealuse personali elamu 2-toalise korteri üldpindalaga 44,4 m2 üürnik, saatis Sisekaitseakadeemia 31.08.2010 teate üüri tõstmise kohta. Osundatud teates, tuginedes SKA nõukogu 26.08.2010 otsusele nr 1.1-6/26 ja arvestades võlaõigusseaduse (VÕS) § 299 lg 2 teatati S.A.ile, et alates 01.10.2010 tõstab Sisekaitseakadeemia S.A.i poolt üüritava tööandja eluruumi üürihinda 1 kroonilt iga ruutmeetri eest kuus 950 kroonile ( 60,72 eurole )kuus. 1 S.A. esitas nimetatud otsusele 30.09.2010 vaide, mille Sisekaitseakadeemia nõukogu jättis oma 19.10.2010 otsusega rahuldamata.
2. Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses taotleb S.A. Sisekaitseakadeemia nõukogu 26.08.2010 otsuse nr 1.1-6/26 ja 19.10.2010 otsuse nr 1.1-6/36 tühistamist. Kaebuse esitaja ei ole nõus Sisekaitseakadeemia otsusega kehtestada tööandja eluruumile turupõhine hind riigivaraseaduse alusel ja sellest tulenevalt esitada kaebajale üüriarveid. Kaebuse esitaja on seisukohal, et tööandja eluruumi kehtiva üürilepingu muutmine, sh üüri tõstmine, peab olema läbi viidud üürilepingus fikseeritud tingimustel, üürilepingu sõlmimise ajal kehtinud, vastavaid õigussuhteid ettenägeva seaduse alusel, arvestades seejuures üürilevõtja õigusi ning õiguspäraseid ootusi. Kaebuse täpsustuse kohaselt on vaidlus selles, millisest õiguslikust regulatsioonist tuleb Sisekaitseakadeemial käesoleval juhul üüri tõstmisel lähtuda.
3. Sisekaitseakadeemia esitatud kirjalikus seletuses kaebuse kohta taotles vastustaja kaebuse läbi vaatamata jätmist Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 23 lg 3 punkti 1 alusel. Kaebusest lähtuvalt on S.A. Sisekaitseakadeemia nõukogu

1. augusti
2. a. vaidlustatud otsusega nr 1.1-6/26 hõlmatud Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledži Muraste kooli territooriumil paikneva personali elamu 2-toalise korteri üldpindalaga 44,35 m2 üürnik. Sellest tulenevalt puuduvad S.A.’il halduskohtus kaitstavad õigused, mida oleks saanud rikkuda Sisekaitseakadeemia nõukogu vaidlustatud otsused.Samale seisukohale asus Riigikohtu halduskolleegium käesolevaga analoogilises kohtuasjas
3. aprillil
4. a. tehtud määruses haldusasjas 3-3-1-7-
6. Vastuseks Sisekaitseakadeemia taotlusele on kaebaja selgitanud, et SKA nõukogu 26.08.2010 otsus nr 1.1-6/26 muudab otseselt kehtivat üürilepingut ja seda mitte selleks ettenähtud korras ning on otseselt kaebuse esitajale esitatavate üüriarvete aluseks. Vaidlustatud 26.08.2010 otsus nr 1.1-6/26 määrab ära konkreetse lepingujärgse hinna, sisuliselt on võlaõiguslikku üürisuhet reguleeritud avalik-õiguslikku korda reguleeriva RVSga. Üürisuhted on alati kahepoolsed, kuid Sisekaitseakadeemia nõukogu vaidlustatud otsusega on kaebuse esitajalt võetud ära õigus oma seisukohale üürilepingu muutmise ja üürihinna kujunemise osas. KOHTU SEISUKOHT
7. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selles, et kaebuse esitaja kasutab tööandja eluruumina Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledži Muraste kooli territooriumil paikneva personali elamu 2-toalist korterit üldpindalaga 44,4 m2, mis on Eesti Vabariigile kuuluv korteriomand ja riigivara objekt Siseministeeriumi valitsemisalas. Samuti puudub vaidlus selle üle, et Sisekaitseakadeemia on Siseministeeriumi kui riigivara valitseja valitsemisalas asuvaks volitatud asutuseks ja seega täidab ta Sisekaitseakadeemia valdusesse antud riigivara suhtes riigivara valitseja kohustusi. 6.

§ 3

lg 1 p 1 ja lg 2 kohaselt kuuluvad halduskohtu pädevusse avalik-õiguslikud vaidlused, mille lahendamiseks pole seadus sätetanud teistsugust menetluskorda. Tsiviilasju lahendavad vastavalt TsMS § 9 maakohtud. Tulenevalt TsMS § 1 mõistetakse tsiviilasjadena eraõigussuhtest tekkinud vaidlusi. Seega on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikest suhetest tulenevad vaidlused ja üldkohtu pädevuses eraõiguslikest suhetest tulenevad vaidlused, kui seadus ei sätesta teisiti. 2

1. Riigikohtu praktika kohaselt peab kohtute pädevuse piiritlemisel kohus tuvastama, milline on õigussuhte tegelik iseloom: kas on tegemist tsiviilõigusliku või avalik-õigusliku suhtega ja vastavalt suhte iseloomule lahendama vaidluse ( näit. 23.09.2003 nr 3-3-4-1-03, 28.09.2004 nr 3-3-1-42-04). Käesolevas asjas väidab kaebuse esitaja, et Sisekaitseakadeemia on vaidlustatud otsusega muutnud kehtivat üürilepingut ja seeläbi on rikutud tema üürilepingust tulenevaid õigusi. Kaebuse väitel on kehtiva üürilepingu muutmiseks ette nähtud teistsugune kord kui lihtsalt riigivara valitseja suvaotsus. Kohus leiab, et pooltevaheline lepinguõiguslik vaidlus on eraõiguslik ja tuleb läbi vaadata tsiviilkohtumenetluse korras maakohtus. Pooltevahelise õigussuhte eraõiguslikku iseloomu ei muuda ka asjaolu, et üürilepingu ühe tingimuse – üüri suuruse reguleerimisel on vaidlustatud otsuses tuginetud riigivaraseaduse sätteile, millest tulenevalt on leitud, et Sisekaitseakadeemial on kohustus anda riigivara teisele isikule kasutamiseks vähemalt harilikule väärtusele vastava turupõhise kasutustasu eest.
2. Tulenevalt

§ 7

lõikest 1 võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Riigikohtu halduskolleegium on oma 20.12.2001 otsuses nr 3-3-1-15-01 selgitanud järgmist: „Haldusakti tühistamiseks esitatud kaebuse läbivaatamisel kaitstavate õiguste ja vabadustena tuleb mõista isiku subjektiivseid avalikke õigusi – põhiõigusi ja -vabadusi, seadustest, muudest õigustloovatest aktidest, haldusaktidest ja halduslepingutest tulenevaid õigusi.“ Haldusakt piirab isiku subjektiivset õigust, kui haldusakt keelab või välistab osaliselt või täielikult õiguse kasutamise, seab õiguse kasutamisele täiendavaid tingimusi või raskendab oluliselt õiguse kasutamist (Riigikohtu halduskolleegiumi 07.03.2002 otsus nr 3-3-1-9-02). Kaebuse esitaja ei ole kaebuses nimetanud ühtegi subjektiivset avalikku õigust, mida vaidlustatud otsusega rikutaks, küll on aga korduvalt rõhutanud vaidlustatud otsusega Sisekaitseakadeemia kui üürileandja poolt kaebuse esitajale kui üürilevõtjale kuuluvate, üürilepingust tulenevate õiguste rikkumist. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud vastustaja seisukoht, et Sisekaitseakadeemia nõukogu otsuse mõju kaebuse esitajale avaldub läbi 01.06.1998. a. sõlmitud tööandja eluruumi üürilepingust tuleneva õigussuhte. 9.

§ 24

lg 1 p 1 kohaselt lõpetab halduskohus menetluse, kui asi ei kuulu halduskohtu pädevusse.

§ 92

lg 4 kohaselt kannab kaebuse esitaja menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui käesolevas paragrahvis ei sätestata teisiti. Vastustaja koos taotlusega kaebuse läbi vaatamata jätmiseks menetluskulu väljamõistmist taotlenud ei ole, seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.

§ 84

lg 4 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv menetluse lõpetamisel, kui asi ei kuulu halduskohtu pädevusse. Riigilõivuseaduse (RLS) § 12 lõike 1 kohaselt on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist sama seaduse § 15 alusel. Viimatimärgitud sätte lõike 2 kohaselt esitatakse taotlus kirjalikult ning see peab vastama RLS § 13 lõike 2 alusel kehtestatud määruse nõuetele. Nimetatud määruseks on rahandusministri 21.09.2010 määrus nr 47 „Riigilõivu sularahas vastuvõtmise, tasumise kontrollimise ja tagastamise kord“. Lea Kuuse kohtunik 3