3-11-473/2

3-11-473 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts
2. a, Tallinn Haldusasja number 3-11-473 Haldusasi MTÜ Tallinna Tarbijakaitse Nõuandla kaebus majandusja kommunikatsiooniministri 27.01.2011 käskkirja nr 110040 punkti 3 tühistamiseks ning Tarbijakaitsetegevuse toetuste komisjoni 21.01.2011 koosoleku protokolli nr 21:1/11-00203/001 punkti III.
3. õigusvastasuse tuvastamiseks RESOLUTSIOON
4. Tagastada kaebus selle esitajale HkMS § 11 lg 31 punkti 5 alusel.
5. Sekretäril saata kohtumäärus teadmiseks kaebuse esitajale (esindaja kaudu). Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest (HkMS § 11 lg 8).
6. MTÜ Tallinna Tarbijakaitse Nõuandla esitas 25.02.2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse majandus- ja kommunikatsiooniministri 27.01.2011 käskkirja nr 11-0040 ning Tarbijakaitsetegevuse toetuste komisjoni (edaspidi Komisjon) 21.01.2011 koosoleku protokolli nr 21:1/11-00203/001 tühistamiseks. Vaidlustatud Komisjoni 21.01.2011 koosoleku protokollist nähtuvalt esitati 31.12.2010 Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumile (edaspidi MKM) 7 taotlust 6-lt tarbijaühingult kogusummas 98 387,85 eurot, sh üks taotlus tegutsemistoetuse saamiseks summas 15 339 eurot Eesti Tarbijakaitse Liidult ning 6 taotlust projekti elluviimise toetuse saamiseks summas 83 048, 85 eurot. Muuhulgas esitas projekti elluviimise taotluse ka MTÜ Tallinna Tarbijakaitse Nõuandla, summas 29 740 eurot. Komisjoni 21.01.2011 koosoleku protokolli punktiga III.
7. otsustati muuhulgas teha MKM-le ettepanek mitte rahastada MTÜ Tallinna Tarbijakaitse Nõuandla taotlust projekti „Tarbijate nõustamine“ elluviimiseks. Otsust põhjendati asjaoluga, et taotlus ei vasta majandus- ja kommunikatsiooniministri 28.11.2007 1 määruse nr 90 „Tarbijakaitsetegevuse riigieelarvelise toetuse taotlemise ja eraldamise kord“ (edaspidi Määrus nr 90) kriteeriumitele. Nimelt sätestab Määruse nr 90 § 7 lg 3 punkt 3, et MKM ei toeta projekte, mille eelarves moodustavad tarbijaühenduse majandamiskulud ja töötasud rohkem kui 20% projekti elluviimiseks taotletavast toetusest, kuid MTÜ projekti eelarve koosneb ainult palgakuludest (85%) ja majandamiskuludest. Vaidlustatud majandusja kommunikatsiooniministri 27.01.2011 käskkirja nr 11-0040 punktiga 3 otsustati mitte rahastada Tallinna Tarbijakaitse Nõuandla taotlust projekti „Tarbijate nõustamine“ elluviimiseks summas 29 740 eurot. Kaebuse esitaja on seisukohal, et Komisjoni otsus rikub õigust olla koheldud võrdselt võrreldes Tarbijakaitseameti ja linnavalitsuse ametnikega, kelle tegevust tarbijate nõustamisel rahastatakse eelarvest. Lisaks piirab kaebuse esitaja hinnangul Komisjoni otsus tarbijaühenduse vabadust osaleda konkureerivalt koos teiste institutsioonidega tarbijate nõustamisel. Ühtlasi on kaebuse esitaja seisukohal, et kui taotlus ei vastanud nõuetele, siis oleks pidanud MKM sellest taotlejat teavitama, mida aga ei tehtud.
8. Käesoleval juhul on vaidlustatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 27.01.2011 käskkirja, millega jäeti kaebuse esitaja taotlus projekti elluviimise toetuse saamiseks rahuldamata. Esmalt märgib kohus, et kaebuses on käskkirja numbriks märgitud 40, kuid MKM avalikust dokumendiregistrist nähtuvalt kannab viidatud kuupäevaga ja samasisuline käskkiri numbrit 11-0040, mistõttu on kaebuse esitaja ilmselt silmas pidanud käskkirja nr
9. Vaidlustatud Komisjoni otsuse osas selgitab kohus, et kuivõrd see on tehtud toetuse jagamise menetluse raames, sisaldades üksnes mittesiduvaid ettepanekuid majandus- ja kommunikatsiooniministrile, siis on tegemist menetlustoiminguga. Menetlustoimingu vaidlustamine on üldjuhul võimalik koos lõpliku otsusega, mida on käesoleval juhul ka tehtud. Kuigi tuvastamiskaebuse puhul on nõutav põhjendatud huvi ära näitamine, siis juhul, kui taotletakse menetlustoimingu õigusvastasuse tuvastamist koos lõpliku otsuse tühistamisega, põhjendatud huvi ära näitamine vajalik ei ole. Seepärast ei asu kohus hindama ka kaebuses märgitud põhjendatud huvi.
10. Tulenevalt HkMS § 7 lõikest 1 võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kuivõrd vaidlustatud käskkirja näol on tegemist MTÜ suhtes negatiivse otsusega, siis esineb kaebuse esitajal selle haldusaktiga otsene puutumus ning huvi sellise keeldumise tühistamiseks. Tulenevalt HkMS § 10 lg 2 punktist 4 märgitakse muuhulgas kaebuses ja protestis haldusakti või toimingu peale lisaks HkMS § 10 lõikes 1 sätestatule, milliseid kaebuse esitaja õigusi vaidlustatav haldusakt või toiming rikub või milliseid vabadusi piirab. Kaebuse esitaja on oma rikutud õigustena toonud välja ebavõrdse kohtlemise, tarbijaühenduse tegevusvabaduse (osaleda konkureerivalt koos teiste institutsioonidega tarbijate nõustamisel) piiramise ning taotluse nõuetele mittevastavusest eelnevalt teavitamata jätmise.
11. Tarbijaühendustele toetuste jagamine on sätestatud Tarbijakaitseseaduse § 15 lõikes 5, mille kohaselt võib tarbijate kollektiivseid huve esindava tarbijaühenduse või ühenduste liidu tarbijakaitsetegevust toetada riigieelarvest majandus- ja kommunikatsiooniministri kehtestatud korra kohaselt. Nimetatud korraks on Määrus nr 90, mille § 2 sätestab, et tarbijakaitsetegevuse toetamiseks riigieelarvest eraldatakse 1) tegutsemistoetust ning 2) projekti elluviimise toetust. Projekti elluviimise toetuse taotlejaks võib olla Mittetulundusühingute seaduse kohaselt asutatud ja registreeritud ühendus, mille tegevuse eesmärgiks on edendada tarbijate huve ja õigusi (Määruse nr 90 § 3 lg 2). Taotlusele esitatavad nõuded on toodud Määruse nr 90 §-s 4, sh projekti elluviimise toetuse taotlusele, mis peab olema esitatud määruse lisas 2 toodud vormi kohaselt ning sisaldama määruse lisas 2 nimetatud andmeid (§ 4 lg 2). Esitatud taotluse vastavust kehtestatud nõuetele kontrollib 2 ministeerium (§ 6 lg 1) ning kui taotlus ei ole nõuetekohane, teavitatakse taotlejat kõrvaldamist vajavatest puudustest ning määratakse kuni 10-tööpäevane tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks (§ 6 lg 2). Ministeeriumile esitatud taotlusi hindab majandus- ja kommunikatsiooniministri (edaspidi minister) poolt moodustatud komisjon (edaspidi komisjon), kes teeb ministrile ettepaneku taotluste rahastamise, osalise rahastamise või rahastamisest keeldumise kohta hiljemalt toetuse eraldamise aasta
12. veebruariks (§ 6 lg 3). Määruse nr 90 § 7 lg 3 punkti 3 kohaselt ei toetata projekte, mille eelarves tarbijaühenduse majandamiskulud ja töötasud (sh projekti juhtimiskulud) moodustavad rohkem kui 20% projekti elluviimiseks taotletavast toetusest. Käesoleval juhul puudub vaidlus, et kaebuse esitaja taotlus Määruse nr 90 § 7 lg 3 punktile 3 ei vastanud, mistõttu on ilmne, et MKM taotlust, mis on esitatud üksnes majandamis- ja palgakulude toetamiseks, rahuldada ei saanud. See tähendab, et taotluse rahuldamata jätmine on olnud õiguspärane, mistõttu esitatud tühistamistaotlusel eduväljavaated puuduvad.
13. Lisaks on kaebuse esitaja viidanud ka menetlusnormi rikkumisele haldusorgani poolt, mis seisnes selles, et kaebuse esitajat ei teavitatud enne taotluse osas lõpliku otsuse tegemist selles esinenud puudusest ega antud selle kõrvaldamiseks tähtaega, nagu näeb ette Määruse nr 90 § 6 lg
14. Kohus selgitab, et taotlusele esitatavate nõuete osas saab eristada vormilisi ning sisulisi puudusi. Näiteks on vormilised nõuded ära toodud Määruse nr 90 §-s 4, vastukaaluks sisulised nõuded näiteks Määruse nr 90 § 7 lg 3 punktis
15. Olukorras, kus taotluses esinevad üksnes vormilised puudused, on menetleja kohustus juhtida sellele taotluse esitaja tähelepanu ning anda tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Küll aga puudub haldusorganil õigus juhtida taotluse esitaja tähelepanu sellistele sisulistele puudustele, mille kõrvaldamine eeldaks sisuliselt täiesti uue taotluse esitamist. Sellisel viisil käitumine paneks taotlejad ebavõrdsesse olukorda ega oleks haldusmenetluse üldpõhimõtetega kooskõlas. Puudub vaidlus, et kaebuse esitaja taotluses moodustasid palgakulud enam kui 20% projekti elluviimiseks taotletavast toetusest, mistõttu ei vastanud taotlus Määruse nr 90 § 7 lg 3 punktis 3 toodud nõudele. Sellise puuduse näol on tegemist sisulise nõude mittetäitmisega, mistõttu on ilmne, et haldusorgan ei saanud sellise puuduse kõrvaldamiseks kaebuse esitajale tähtaega määrata ega ole seega rikkunud ka selgitamis- ja abistamiskohustust, tulenevalt haldusmenetlusele omasest uurimisprintsiibist.
16. HkMS § 11 lg 31 punkti 5 kohaselt tagastab halduskohus kaebuse või protesti määrusega selle esitajale, kui kaebuse või protesti esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema asjaolud on tõendatud. Riigikohtu halduskolleegium on 22.06.2010 kohtumääruses nr 3-3-1-20-10 selgitanud järgmist: „Halduskohtumenetluse seadustiku ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse seletuskirja kohaselt on HkMS § 11 lg 31 p 5 eesmärk eelkõige vähendada halduskohtute töökoormust, kõrvaldades menetlusest ilmselgelt põhjendamatud kaebused ehk lihtsalt sisutud haldusasjad. Neid kaalutlusi, eelkõige kohtusüsteemi efektiivse toimimise eesmärki silmas pidades on halduskolleegiumi arvates võimalik laiendada HkMS § 11 lg 31 p 5 kohaldamisala ka kaebusele, mis on ilmselgelt perspektiivitu. Kaebust saab ilmselgelt perspektiivituks lugeda ennekõike siis, kui soovitud eesmärgi saavutamine esitatud kaebuse abil ei ole võimalik. /…/ Halduskolleegium märgib, et HkMS § 11 lg 31 p-le 5 eespool antud tõlgendus on kohaldatav ka juhul, kui kohus jätab kaebuse HkMS § 23 lg 3 p 1 alusel läbi vaatamata või tagastab apellatsioonkaebuse HkMS § 33 lg 3 p 5 alusel, sest nimetatud sätetel on ühine eesmärk /…/.“ Käesoleval juhul on ilmne, et kaebuse esitaja taotlus toetuse saamiseks rahuldamisele ei kuuluks vastavalt Määruse nr 90 § 7 lg 3 punktile 3, mistõttu ei ole ka kaebusega taotletava eesmärgi saavutamine – toetuse saamine – ilmselgelt võimalik. Seega kuulub kaebus selle esitajale tagastamisele ilmselge perspektiivituse kaalutlusel. 3
17. Koos kaebusega on esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus. Kuivõrd kaebus kuulub selle esitajale tagastamisele, siis puudub taotluse lahendamiseks vajadus.
18. Vastavalt HkMS § 84 lg 4 punktile 2 tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub seetõttu, et kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust. Käesoleval juhul kaebuselt riigilõivu tasutud ei ole. Kuid isegi juhul, kui seda oleks tehtud, ei kuuluks tasutud riigilõiv tagastamisele, kuivõrd kaebus kuulub selle esitajale tagastamisele põhjusel, et kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust. Lea Kuuse kohtunik 4