Obsah (6)

§ 23§ 47§ 7§ 11§ 84§ 92

3-11-44 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Määruse tegemise aeg ja koht 18. veebruar 2011. a Tallinn Haldusasja number 3-11-44 Haldusasi AS Ragn-Sells kaebus Keskkonnaameti Harj

§ 23lg 3 punkti 1 alusel jätta kaebus läbi vaatamata.

1. Vastustajal ja kolmandal isikul esitada menetluskulude jaotuse osas omapoolne seisukoht hiljemalt 25.02.
3. Sekretäril saata käesoleva määruse ärakiri menetlusosalistele (esindajate kaudu). Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul määruse saamisest arvates Tallinna Halduskohtu kaudu (

§ 47¹ lg 3).

esindajad RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord I ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Saku Vallavalitsus viis läbi konkursi jäätmeveo ainuõiguse andmiseks Saku valla veopiirkonnas. Konkursile esitasid pakkumised Ragn-Sells AS, Veolia Keskkonnateenused AS, OÜ Ekovir ning Adelan Prügiveod OÜ. Avaliku konkursi „Ettevõtja leidmine ja ainuõiguse andmine korraldatud jäätmeveoks Saku vallas“ pakkumiste vastavaks tunnistamise 11.10.2010 protokolliga tunnistati vastavaks Ragn-Sells AS, Veolia Keskkonnateenused AS ning Adelan Prügiveod OÜ pakkumised. Konkursi pakkujate kvalifitseerimise 11.10.2010 protokolliga otsustati kvalifitseerida Ragn-Sells AS, Veolia Keskkonnateenused AS ja Adelan Prügiveod OÜ ning pakkumiste edukaks tunnistamise 11.10.2010 protokolliga tunnistati 1 edukaks Veolia Keskkonnateenused AS-i pakkumine. Saku Vallavalitsuse 12.10.2010 korraldustega tunnistati vastavaks Ragn-Sells AS, Veolia Keskkonnateenused AS ja Adelan Prügiveod OÜ pakkumised (korraldus nr 807); kvalifitseeriti Ragn-Sells AS-i, Veolia Keskkonnateenused AS-i ja Adelan Prügiveod OÜ pakkumised (korraldus nr 808); tunnistati edukaks Veolia Keskkonnateenused pakkumine (korraldus nr 809) ning Veolia Keskkonnateenused AS-le anti alates 01.01.2011 ainuõigus korraldatud jäätmeveoks Saku vallas viieks aastaks (korraldus nr 810). 1.
2. Ragn-Sells AS esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Saku Vallavalitsuse 12.10.2010 korralduste nr 807 ja nr 808 osaliseks; nr 809 ja nr 810 täielikuks tühistamiseks, Saku Vallavalitsuse ja AS Veolia Keskkonnateenused vahel 27.10.2010 sõlmitud halduslepingu tühistamiseks ning Saku Vallavalitsuse kohustamiseks (haldusasi nr 3-10-2720). 1.
3. Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni 07.12.2010 korraldusega nr HJR 1-15/572 väljastati AS-le Veolia Keskkonnateenused jäätmeluba nr L.JÄ/319809 korraldatud jäätmeveoks Saku vallas kehtivusega 01.01.2011-31.12.
4. 1.
5. AS Ragn-Sells esitas 06.01.2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse Keskkonnaameti HarjuJärva-Rapla regiooni 07.12.2010 korralduse nr HJR 1-15/572 tühistamise nõudes. Koos kaebusega oli esitatud menetluse peatamise taotlus kuni haldusasjas nr 3-10-2720 kohtuotsuse jõustumiseni.
6. Tallinna Halduskohtu 31.01.2011 määrusega võeti kaebus menetlusse (punkt 1), tunnistati vastustajaks Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon (punkt 2.1), kohustati vastustaja esitama menetluse peatamise taotlusele omapoolne seisukoht hiljemalt 15 päeva jooksul kohtumääruse ärakirja kättesaamisele järgnevast päevast (punkt 2.2), kaasati menetlusse kolmanda isikuna Veolia Keskkonnateenused AS (punkt 2.3) ning tehti kaasatud isikule ettepanek esitada menetluse peatamise taotlusele omapoolne seisukoht määruse punktis 2.2 näidatud tähtajaks (punkt 2.4).
7. Keskkonnaamet on 04.02.2011 vastuses nõus haldusasja nr 3-11-44 peatamisega kuni kohtuotsuse jõustumiseni haldusasjas nr 3-10-
8. Samas rõhutab Keskkonnaamet, et juhul, kui haldusasjas nr 3-10-2720 jõustub kaebuse esitajale positiivne kohtuotsus, on Keskkonnaametil Haldusmenetluse seadusest (HMS) ja Jäätmeseadusest (JäätS) tulenevalt kohustus uuendada korralduse andmise menetlus, kuivõrd JäätS § 97 alusel saab jäätmeluba kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveoks anda üksnes sellele isikule, kes on JäätS alusel tunnistatud edukaks. Teistele isikutele, st neile, keda edukaks tunnistatud ei ole, jäätmeluba kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveoks JäätS alusel anda ei saa. Keskkonnaametil on kohustus tagada, et tema poolt antud õigusaktid, sh korraldus, oleksid kooskõlas kehtiva õigusega, mistõttu tuginedes HMS § 44 lõikele 1 oleks Keskkonnaametil kohustus ka ilma halduskohtu sekkumiseta uuendada korralduse andmise menetluse ning viia see kooskõlas HMS
9. peatüki
10. jao sätete alusel vastavusse kehtiva õigusega. Seega leiab Keskkonnaamet, et kaebuse esitaja eesmärk – Keskkonnaameti korralduse õigusvastaseks tunnistamine seoses kohaliku omavalitsuse õigusakti tühistamisega – on võimalik saavutada ka teistel alustel kui läbi halduskohtumenetluse.
11. Kolmas isik palub oma 11.02.2011 vastuses jätta AS-i Ragn-Sells taotlus menetluse peatamiseks rahuldamata, kuivõrd taotlus on alusetu. Puudub alus menetluse peatamiseks, sest käesoleva haldusasja lahendamise eelduseks ei ole haldusasja nr 3-10-2720 lahendamine. Ettevõtja jäätmeveo teostamise ainuõigus tuleneb JäätS § 68 lõikes 1 nimetatud haldusaktist, millega tunnistatakse tema pakkumine edukaks ning hoolimata JäätS § 68 lõikes 2 sätestatust, mille järgi realiseeritakse ainuõigust vastavalt jäätmeloaga määratud nõuetele ja tähtajale, ei tulene see jäätmeloast. JäätS § 73 lg 2 punkti 5 alusel antud jäätmeloa korraldus tekitab õigusi 2 ja paneb kohustusi üksnes selle adressaadile. Teistel ainuõiguse konkursil osalenud ettevõtjatel ei ole kõnealuse korralduse suhtes puutumust ning see ei saa riivata nende seadusega kaitstud õigusi. Kuna vaidlustatud korraldus ei saa rikkuda kaebuse esitaja õigusi, ei sõltu käesolevas asjas tehtav kohtulahend mitte haldusasja nr 3-10-2720 tulemusest, vaid kaebus tuleks jätta rahuldamata kaebeõiguse puudumise tõttu. II KOHTU PÕHJENDUSED
12. Käesoleval juhul on vaidlustatud Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni korraldus, millega väljastati Veolia Keskkonnateenused AS-le jäätmeluba korraldatud jäätmeveoks Saku vallas. Kaebuse esitaja on oma subjektiivsete õiguste rikkumisena märkinud, et Saku vallas korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmist puudutavate haldusaktide tühistamisel ilma jäätmeloa korraldust tühistamata ei ole võimalik kaebuse esitajal saavutada oma eesmärki – saada vaidlusaluse konkursi võitjaks ning ainuõigus korraldatud jäätmeveo teenuse osutamiseks. Seega on kaebuse esitaja eesmärgiks korraldatud jäätmeveo teenuse osutamine Saku vallas, mille saavutamiseks on esitatud jäätmeloa tühistamiskaebus.
13. Tulenevalt

§ 7

lõikest 1 võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Riigikohtu halduskolleegium on oma 20.12.2001 otsuses nr 3-3-1-15-01 selgitanud järgmist: „Haldusakti tühistamiseks esitatud kaebuse läbivaatamisel kaitstavate õiguste ja vabadustena tuleb mõista isiku subjektiivseid avalikke õigusi – põhiõigusi ja -vabadusi, seadustest, muudest õigustloovatest aktidest, haldusaktidest ja halduslepingutest tulenevaid õigusi.“ Haldusakt piirab isiku subjektiivset õigust, kui haldusakt keelab või välistab osaliselt või täielikult õiguse kasutamise, seab õiguse kasutamisele täiendavaid tingimusi või raskendab oluliselt õiguse kasutamist (Riigikohtu halduskolleegiumi 07.03.2002 otsus nr 3-3-1-9-02). Seega saaks vaidlustatud haldusakt kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi rikkuda juhul, kui kaebuse esitaja oleks selle adressaat, menetlusosaline või avaldaks haldusakt talle olulist negatiivset mõju. Asja materjalidest nähtuvalt haldusakti adressaadiks ega menetlusosaliseks kaebuse esitaja ei ole, mistõttu kaebeõiguse olemasoluks tuleb analüüsida, kas kaebuse esitajal esineb vaidlustatud haldusaktiga puutumust.

1. Tulenevalt JäätS § 68 lõikest 1 on korraldatud jäätmeveo konkursil edukaks tunnistatud ettevõtjal kohaliku omavalitsuse üksuse määratud jäätmeliikide osas määratud veopiirkonnas jäätmeveo eri- või ainuõigus kuni viis aastat. Nimetatud ainuõigust realiseeritakse vastavalt jäätmeloaga määratud nõuetele ja tähtajale (JäätS § 68 lg 2). Vastavalt JäätS § 97 esitab lisaks JäätS §-s 78 nimetatud andmetele kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveoks jäätmeluba (edaspidi korraldatud jäätmeveoluba) taotlev isik loa andjale kohaliku omavalitsuse üksuse haldusakti koopia selle kohta, et taotleja on JäätS § 67 lõikes 1 nimetatud avalikul konkursil tunnistatud edukaks. Seega on jäätmeloa väljastamise eelduseks kehtiv kohaliku omavalitsuse üksuse otsus taotleja pakkumise edukaks tunnistamise kohta korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmise konkursil. Sellest tulenevalt on kaebuse esitaja viidanud õigesti, et jäätmeluba on õiguslikult seotud ainuõiguse andmise menetluses tehtud otsustega.
2. Käesoleval juhul puudub vaidlus, et Saku Vallavalitsus on ainuõiguse andnud kolmandale isikule, mitte kaebuse esitajale, mistõttu on kolmas isik pöördunud taotlusega jäätmeloa väljastamiseks loa andja poole, et realiseerida talle antud ainuõigust. Nimetatud taotlus on rahuldatud ja Keskkonnaamet on väljastanud kolmandale isikule jäätmeloa Saku vallas ainuõiguse teostamiseks. Nagu kolmas isik on märkinud, siis jäätmeloaga ei otsustata ainuõiguse andmist kolmandale isikule, mida kaebuse esitaja peab oma subjektiivsete õiguste 3 rikkumisega, vaid tegemist on täiesti eraldiseisva haldusmenetlusega. Ainuke seos ainuõiguse andmise menetluse ja jäätmeloa väljastamise menetluse vahel seisneb nõudes esitada loa andjale kohaliku omavalitsuse üksuse otsus edukaks pakkumiseks tunnistamise kohta. Sellest tulenevalt on ekslik ka kaebuse esitaja seisukoht, et konkursil edukaks tunnistatud ettevõtjale antud jäätmeluba takistab kaebuse esitajal oma subjektiivsete õiguste kaitset. Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et kaebuse esitaja vaidlustatud haldusaktiga puutumust ei oma, mistõttu ei saa ka see tema subjektiivseid õigusi rikkuda. Juhul kui kohtumenetluse tulemusel antakse vaidlusalune ainuõigus Saku vallas kaebuse esitajale, siis ei takista käesolevas haldusasjas vaidlustatud jäätmeluba kaebuse esitajal oma õigusi teostamast. Seda tulenevalt asjaolust, et jäätmeloa väljastamise eelduseks on kohaliku omavalitsuse üksuse otsus ainuõiguse andmise kohta. Nagu Keskkonnaamet on selgitanud, siis asjaolude muutumisel (sh kohtuotsusega kohaliku omavalitsuse üksuse haldusakti kehtetuks tunnistamisel), on haldusorganil kohustus haldusmenetlus uuendada ning viia vaidlustatud korraldus vastavusse kehtiva õigusega. Ühtlasi on ka kaebuse esitajal õigus pöörduda haldusmenetluse uuendamiseks haldusorgani poole HMS § 44 alusel. 9.

§ 23

lg 3 p 1 sätestab, et halduskohus võib määrusega jätta kaebuse või protesti läbi vaatamata juhul, kui ilmneb, et selle esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et kaebuse või protesti esitaja poolt väidetavad asjaolud on tõendatud. Riigikohus märkis 15. mai 2008. a määruses kohtuasjas nr 3-3-1-9-08, et nii

§ 11

lg 31 p 5 kui ka

§ 23

lg 3 p 1 tuleb sisustada lähtudes

§-st 7. Riigikohtu halduskolleegium on oma 22.06.2010 määruses nr 3-3-1-20-10 asunud seisukohale, et kohus võib jätta kaebuse

§ 11

lg 31 p 5 ja § 23 lg 3 p 1 alusel läbi vaatamata ja tagastada, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetud asjaolud on tõendatud. Kuivõrd jäätmeluba on väljastatud ainuõiguse saanud isikule, kelleks kaebuse esitaja ei ole, ei saa jäätmeluba mingil viisil kaebuse esitaja õigusi ainuõiguse andmise menetluse raames rikkuda. Jäätmeloa andmise näol on tegemist eraldiseisva haldusmenetlusega, milles ei otsustata korraldatud jäätmeveoks ainuõiguse andmist. 10. Tulenevalt

§ 84

lg 4 punktist 3 tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kaebus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui see toimub seetõttu, et kaebuse esitaja ei ilmu mõjuva põhjuseta kohtuistungile, kaebuse esitaja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja, või seetõttu, et kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust. Käesoleval juhul tagastatakse kaebus selle esitajale läbivaatamatult põhjusel, et kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, mistõttu kaebuselt tasutud riigilõiv tagastamisele ei kuulu. 11.

§ 92

lg 4 kohaselt kannab kaebuse esitaja menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui käesolevas paragrahvis ei sätestata teisiti. Viidatud sätte lõike 7 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele. Kuivõrd kohus ei ole vastustajalt ja kolmandalt isikult nõudnud seisukohta kaebusele, kuid on küsinud arvamust esitatud taotluse kohta, annab kohus neile tähtaja menetluskulude jaotuse küsimuses omapoolse seisukoha esitamiseks. 12. Kaebuses on esitatud ühtlasi taotlus menetluse peatamiseks. Kuivõrd kaebus jäetakse läbi vaatamata, siis menetluse peatamise taotluse lahendamiseks vajadus puudub. Lea Kuuse kohtunik 4