TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-1470 Otsuse kuupäev 08.04.2011 Kohtunik Mai Saunanen Kohtuasi Aleksandr Dmitrijevi kaebus Viru Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes. Asja läbivaatamise kuupäev 17.03.2011 menetluskonverentsil Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Aleksandr Dmitrijev Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Asjaolud ja menetluse käik Aleksandr Dmitrijev esitas Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale 27.05.2010 avalduse, mis anti 07.06.2010 lahendamiseks üle Tartu kohtumajale. Avalduses selgitab A. Dmitrijev, et Viru Vangla on käitunud temaga ebakorrektselt ja on tekitanud talle sellega seoses kahju. Kohtu järelepärimisele vastas Viru Vangla, et A. Dmitrijev on esitanud vanglale järgnevad kahju hüvitamise taotlused:
- 08.03.2010 moraalse kahju hüvitamiseks 50 000 krooni ulatuses seoses sellega, et vangla on rikkunud tema õigusi seoses tema taotlusega ennetähtaegseks vabanemiseks;
- 08.03.2010 moraalse kahju hüvitamiseks 20 000 krooni ulatuses seoses sotsiaalabi mittesaamisega;
- 25.03.2010 moraalse kahju hüvitamiseks 50 000 krooni ulatuses seoses au riivamisega. Kohus leidis, et kaebajal on tulenevalt VangS § 11 lg 8 õigus esitada kaebus halduskohtule, kuna ta on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotlused vanglale ning vangla ei ole taotlusi tähtaegselt läbivaadanud. Kohus võttis kaebuse mittevaralise kahju hüvitamise taotlustes menetlusse, vastustaja esitas vastuse kaebusele 28.09.2010 23.11.2010 saabus halduskohtule A. Dmitrijevi taotlus, mille kaebaja palub määrata talle õigusabi ja kohtuistungiks advokaat. 14.01.2011 jättis kohus taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata. Kaebuse taotlus ja põhjendused Kohtule esitatud avalduses (kaebuses) taotleb A. Dmitrijev:
- Kohustada Viru Vanglat andma talle töö ja maksta kompensatsiooni aja eest 03.12.2009 kuni tänaseni, mil ta tööl ei käinud ning maksta kompensatsiooni tekitatud moraalse kahju eest seoses tema õiguste rikkumisega.
- Kohustada Viru Vanglat maksma hüvitist au riivamisega tekitatud moraalse kahju eest, mis tekitati seoses kaebaja õiguste rikkumisega dokumentide esitamisel kohtusse, sealhulgas valede andmetega iseloomustuse koostamisel. Kaebuse kohaselt ei ole Viru Vangla täitnud oma kohustusi ning tekitab sellega kinnipeetavatele kahju. Kaebaja osundab vangistusseaduse ja avaliku teabe seaduse erinevatele sätetele ning Euroopa vanglareeglistiku § 33 lg
- Kaebaja selgitab, et on esitanud mitmeid kaebusi Viru Vangla direktorile seoses sellega, et ennetähtaegse vabanemise istungiks Viru Vangla ei saatnud dokumente ja iseloomustust sellisel viisil nagu seadusest tulenevalt oleks pidanud, samuti saatis kaebuse esitaja kaebuse sotsiaalosakonna kohta, et sotsiaalosakond ei ole võimaldanud talle abi isikuttõendava dokumendi ning elamis- ja töökoha saamisel. Talle antud vastused kaebajat ei rahulda. 08.03.2010 ja 12.03.2010 esitas kaebuse esitaja kaks taotlust Viru Vangla direktorile, et talle makstaks moraalset kahju, kuna Viru Vangla rikub tema õigusi, vastust taotlustele ei ole ta saanud. 25.03.2010 esitas kaebuse esitaja kaebuse Viru Vangla direktorile selle kohta, et Viru Vangla andis tema kohta vananenud andmetega iseloomustuse. Sotsiaalosakond ei aidanud kaebuse esitajat dokumentide kättesaamisel ja ei aidanud töö- ja elukoha otsingutel. Kaebusele on vastus saadud, aga kaebaja ei ole sellega nõus. Elamis- ja tööloa sai kaebuse esitaja alles 22.02.
- Kaebuse esitaja on kätte saanud dokumendi, mis tõendab, et Kohtla-Järve kohtumaja kohtuotsusega on tema hagid kustunud ja tal ei ole ühtegi rikkumist. Teda süüdistati alusetult kriminaalse taustaga isikutega suhtlemises. Kirjade ja kõnede registrist võib kontrollida, et selliseid kontakte tal ei olnud. ITK-s on märge, et kaebuse esitaja peab läbima sotsiaalprogrammid ja riigikeele kursuse, kuid tema avaldustele on ta saanud keeldumised. Kaebuse esitaja dokumendid ennetähtaegseks vabastamiseks saadeti kohtusse hilinemisega. Kaebuse esitaja vabastati töölt tema õigusi rikkudes. Alates 01.09.2009-01.12.2009 töötas ta töölepingu alusel ja tal ei olnud ühtegi rikkumist. Vastuseks kohtu täpsustavatele küsimustele selgitas kaebaja kohtuistungil, et seoses töö mittevõimaldamisega taotletava hüvitise suuruseks hindab ta 20 000 krooni ning au riivamise eest palub välja mõista õiglase hüvitise kohtu äranägemisel. Kaebaja au on riivatud ja väärikust alandatud sellega, et maakohtule ennetähtaegseks vabastamiseks esitatud iseloomustuses on märgitud valed andmed. Vastustaja vastuväited Viru Vangla leiab, et kaebus on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. Seoses kaebuse esitaja väitega, et Viru Vangla on tema dokumendid edastanud kohtule hilinemisega, selgitab vastustaja, et Aleksandr Dmitrijevil avanes võimalus tingimisi 2 ennetähtaegseks vabanemiseks 20.02.2010, dokumendid edastati kohtule 02.03.
- Nimetatud viivitus oli tingitud ametnike eksimusest. Vastustaja on seisukohal, et materjalide maakohtule hilinemisega esitamise tõttu ei ole kaebajale mingisugust kahju saanud tekkida, kuna A. Dmitrijev jäeti tingimisi enne tähtaega vabastamata ning ta ei pidanud kinnipidamisasutuses viibima üle tähtaja. Vastustaja selgitab, et 17.03.2010 kohtumäärusega jäeti A. Dmitrijev enne tähtaega vangistusest vabastamata. A. Dmitrijev vaidlustas kõnealuse määruse. Tartu Ringkonnakohus jättis esimese astme kohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Kuna vabastamisel arvestab kohus karistusseadustiku § 76 lõikest 3 tulenevalt kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine, siis ei saanud isiku enne tähtaega vangistusest vabastamise otsust mõjutada see, et Viru Vangla edastas dokumendid kohtule mõningase viivitusega. Kohtukaebuses on A. Dmitrijev viidanud sellele, et Viru Vangla edastas sihilikult kohtule valeandmeid. Kuna isik ei ole vastavasisulise kahju hüvitamise taotlusega vangla poole pöördunud, siis on selles osas läbimata kohtueelne kord. Kinnipeetav pöördus vangla poole küll kahju hüvitamise taotlusega, milles selgitas, et dokumendid on tähtaegselt esitamata, kuid valeandmetele pole isik tähelepanu juhtinud. Vastustaja juhib tähelepanu sellele, et A. Dmitrijev esitas omapoolsed väited dokumentide ning väidetavalt valeandmete esitamise kohta määruskaebuses. Ringkonnakohus maakohtu määrust ei muutnud ja jättis A. Dmitrijevi määruskaebuse rahuldamata. Kohtumääruses selgitatakse, et isikul on küll õigus taotleda ennetähtaegset vabastamist, kuid tal puudub subjektiivne õigus seda nõuda. Ringkonnakohus on välja toonud, et A. Dmitrijevi on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud, sh tingimusliku karistusega, kuid sellest olenemata ei ole suutnud käituda õiguskuulekalt ning hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Ringkonnakohus pidas vajalikuks märkida, et süüdimõistetu kannab karistust esimese astme raske isikuvastase kuriteo toimepanemise eest. Samuti märgib ringkonnakohus, et A. Dmitrijevi on korduvalt karistuse kandmise ajal karistatud distsiplinaarkorras. Kuna A. Dmitrijevi käitumine vangistuses ei ole olnud õiguspärane, siis ei ole ringkonnakohtu arvates alust eeldada, et A. Dmitrijevi käitumine vabaduses oleks õiguspärane. Samuti pidas kohus silmas, et A. Dmitrijevil puudub toetav sotsiaalne võrgustik, mis soodustaks ühiskonda resotsialiseerumist ja vähendaks riski uute kuritegude toimepanemisele ning puudub ka kindel elukoht, mis välistab kriminaalhoolduse kohaldamise. Eelpooltoodust tuleneb, et dokumentide edastamisega hilinemine ning väidetavate valeandmete esitamine ei mõjutanud isiku tingimisi ennetähtaegset vabanemist. Vastustaja märgib, et mittevaralise kahju hüvitamise kaebuse lahendamisel tuleb tuvastada, kas ja milline kahju on tekkinud, kas haldusakt või toiming, millega isikule väidetavalt kahju tekitati on õigusvastane ning kas esineb põhjuslik seoses õigusvastase tegevuse ja kahju tekkimise vahel. Kui üks nimetatud tingimustest puudub, siis kahju hüvitamise kaebus rahuldamisele ei kuulu. Samuti on mittevaralise kahju puhul oluline süülisus ning avaliku võimu kandja vabaneb mittevaralise kahju rahalise hüvitamise kohustusest, kui ta tõendab, et kahju põhjustanud avalikku ülesannet täitnud isik ei olnud kahju tekitamises süüdi. Kuna kohus ei vabastanud A. Dmitrijevi vanglast tingimisi ennetähtaegselt ning materjalide edastamisega viivitamine ei olnud vabastamata jätmise aluseks, siis puudub käesoleval juhul kahju, mille hüvitamist A. Dmitrijev vanglalt taotleb. Seoses kaebuse esitaja väidetega, et Viru Vangla sotsiaalosakond on süüdi selles, et probleeme 3 seoses isikut tõendava dokumendi saamisega ning elukoha leidmisega pole aidatud lahendada, märgib vastustaja, et Viru Vangla ei ole isiku probleemi seoses isikut tõendava dokumendi puudumisega ignoreerinud, vaid on väga aktiivselt erinevate ametkondadega suhelnud ning kinnipeetavat selles vallas nõustanud. Paar aastat tagasi jõudsid sotsiaaltöötaja Karis Paumetsani kinnipeetava elamis-ja tööloa taotlused. Rahvastikuregistri andmetel selgus, et isikul ei ole kunagi olemas olnud isikut tõendavat dokumenti. 06.10.2008 edastas sotsiaaltöötaja kinnipeetav A. Dmitrijevi ankeedid tööja elamisloa saamiseks Kodakondsus-ja Migratsiooniametisse (edaspidi KMA) ning 15.10.2008 võeti need menetlusse. Seejärel laekus KMA-st telefoni teel info, et A. Dmitrijev olevat kirjutanud elulookirjeldusse, et ta on viibinud lastekodus ning seoses sellega on tal võimalus taotleda Eesti kodakondsust. Paluti, et kinnipeetav kirjutaks enda Eestis viibimise kohta seletuskirja ning selgitaks, kus lastekodus ta viibis aastatel 1990-1991 ning kas seda saab dokumentaalselt tõestada. Kinnipeetavaga vesteldi sellel teemal 27.10.2008, võeti seletuskiri ning 30.10.2008 edastati see KMA-sse. 16.12.2008 teavitas KMA kinnipeetavat, et seoses lastekodus viibimisega on ta Eesti Vabariigi kodanik ja tal on õigus elada Eestis ilma elamisloata, mistõttu loeti elamisloa taotlus põhjendamatuks ja jäeti läbi vaatamata. 23.12.2008 on kinnipeetav kirjutanud avalduse, milles teavitas, et palub abi Eesti kodakondsust tõendava dokumendi taotlemisel. Sotsiaaltöötaja uuris KMA-st telefoni teel, millised toimingud tuleb selleks sooritada ja millised dokumendid peab esitama. Selgus, et esitada tuleb sünnitunnistuse notariaalselt kinnitatud koopia, maksta riigilõiv 250 krooni ning hankida lastekodust tõend seal viibimise kohta. Kaebajalt abistati sünnitunnistuse duplikaadi saamisel ning selgitati, kuhu tuleb tasuda riigilõiv ning kuidas saada lastekodust vajalikku tõendit. Kaebuse esitaja tegi korduvad päringud erinevatesse lastekodudesse. Kohtla-Järve lastekodusse, kust teatati, et teda ei ole olnud lastekodu kasvandike nimekirjas ega ka I Internaatkooli nimekirjas. A. Dmitrijevil soovitati pöörduda Narva-Jõesuu lastekodu poole. Kinnipeetav sai vastuse NarvaJõesuu lastekodust, milles teavitati, et temanimelist kasvandikku ei ole nende lastekodus olnud. Seejärel tegi A. Dmitrijev päringu Lääne-Viru Maa-arhiivi. Kinnipeetava sõnul ei saanud ta ka Maa-arhiivist vastust enda lastekodus viibimiste kohta. Sotsiaaltöötaja helistas KMA-sse ja Tapa Erikooli, kust sai teada, et et A. Dmitrijev läks Tapale 15.06.1992 ja ta saabus sinna koduselt aadressilt Kohtla-Järve Estonia pst
- KMA-st selgitati, et ka Vahtra tänava lastekodu ei olnud lastekodu vaid erikool ja seetõttu isik kodakondsust taotleda ei saa. 29.10.2009 esitas A. Dmitrijev taotlused elamis- ja tööloa saamiseks. Antud avaldused jäid KMA-sse saatmata, kuna 15.12.2009 helistas inspektor-kontaktisik Anna Romanenko sotsiaalosakonda, küsis dokumente ja teavitas, et A. Dmitrijev võtab eelnevalt esitatud taotlused tagasi ning ei soovi taotlust esitada läbi vangla, vaid teeb seda iseseisvalt. A. Dmitrijevile selgitati, et ta ei saa taotlusi iseseisvalt KMA-sse saata, sest sinna peab lisama veel vangla kaaskirja koos pildi, rahalise liikumise väljavõtte ja isikusamasuse kontrollimise aktiga. 07.01.2010 sai A. Dmitrijev Politsei- ja Piirivalveametilt kirjad selle kohta, et tema taotlus tagastatakse, kuna taotlusele ei ole lisatud vangla kaaskirja ja isikusamasuse kontrollimise akti koos fotoga. A. Dmitrijev pöördus 15.01.2010 sotsiaalosakonda avaldusega, milles palub tegeleda probleemiga ja peale dokumentide läbivaatamist tagastada tema paberid. 27.01.2010 vastati isikule, et tema edastatud ankeedid saadetakse esimesel võimalusel vangla vahendusel PPA-sse. 01.02.2010 edastas vangla kinnipeetava elamis-ja tööloa taotlused PPA-sse menetlemiseks. 4 12.02.2010 võttis PPA taotlused menetlusse.05.03.2010 edastati kinnipeetavale vastus, et tema isikut tõendav dokument (elamis-ja tööluba ning ID-kaart) on valmis ning kehtib alates 22.02.2010 kuni 21.02.
- 17.03.2010 on toodud vanglasse kinnipeetava elamis- ja tööluba PPA Jõhvi büroost ning edastatud arvestusosakonnale, kes paigutas selle A. Dmitrijevi toimikusse. Seoses probleemiga, et kinnipeetaval puudub vabanemisel elukoht, märgib Viru Vangla, et isik ei ole juhtinud vangla tähelepanu sellele, et tal puudub elukoht. Sotsiaaltöötajalt abi saamiseks peab kinnipeetav enda probleemist ise teada andma. Kui isik enda probleemist vanglat ei teavita, siis ei oska vangla ka probleemi lahendamisel abi pakkuda. 28.11.2008 koostatud riskihindamisest nähtub, et kinnipeetav on avaldanud, et vabanemisjärgselt aitab väidetavalt elukohaga Vladimir Ofsenko, kinnipeetav ei mäleta täpset aadressi, kuhu elama asub, kuid väidetavalt on maja Ida-Virumaal, Kukruse alevikus. Viru Vangla sotsiaaltöötaja Kadri Eraparti õiendist nähtub, et ta koostas 02.02.2010 A. Dmitrijevile tingimisi ennetähtaegse vabastamise tarvis riskihindamise. Kinnipeetava sõnul elas ta enne vangistust koos isaga 1-toalises korteris aadressil Estonia pst 44-2, Kohtla-Järve. Vabanemisjärgselt kindel eluase puudub. Plaanib esialgu üürida korteri. Eelpooltoodust järeldas sotsiaaltöötaja, et kinnipeetaval ei ole probleemi seoses eluasemega. Sotsiaalosakonnal puudub info, et kinnipeetav soovib abi eluaseme leidmisel. Vangla on seisukohal, et isegi juhul, kui isik ei saanud õigeaegselt isikut tõendavaid dokumente ja tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluses selgitati välja, et tal polnud elukohta, siis Viru Vangla ei olnud nimetatud asjaoludes süüdi. Isik ei ole elukohaprobleemiga Viru Vangla poole pöördunud ning nende probleemidega, millega isik on vangla poole pöördunud, on Viru Vangla aktiivselt tegelenud, mistõttu ei saa isikule väidetavalt tekkinud kahju olla Viru Vangla tegevuse tulem. Seoses taotlusega mõista välja hüvitis selle eest, et kaebajal ei võimaldatud alates 03.12.2009 käia tööl, selgitab vastustaja, et A. Dmitrijev määrati 17.10.2008 käskkirjaga Viru Vangla majandustöödele abitööliseks. Esialgselt oli kinnipeetav tööle määratud tähtajatult, kuid seoses eesmärgiga tõsta tööhõives osalevate kinnipeetavate arvu olemasolevate ressursside ja võimaluste piires ning tekitada kinnipeetaval karistuse kandmise ajal töötamise harjumus ja selle säilimine, mis on kinnipeetava taasühiskonnastamise oluliseks osaks, muudeti 28.08.2009 käskkirjaga nr 6.-2/187-T A. Dmitrijevi tööle määramise käskkiri tähtajaliseks. Muudatuste kohaselt võimaldati A. Dmitrijevile töötamist kuni 01.12.
- 09.09.2010 käskkirjaga nr 6.2/909-T määrati A. Dmitrijev jälle sektori koristajaks tööle alates 13.09.2010 kuni 12.12.
- Vangistusseaduse § 37 lõikest 1 tuleneb kinnipeetavale küll üldine töökohustus, kuid VangS § 38 lg 1 sätestab, et vangla kindlustab võimaluse korral kinnipeetavat tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel. Eelpooltoodust nähtub, et vangla kindlustab isiku võimalusel tööga ning kinnipeetaval endal puudub subjektiivne õigus nõuda enda tööle määramist. Kuna kinnipidamisasutuses on tööd, millel saab kinnipeetavaid rakendada, piiratud, siis puudub vanglal võimalus kõiki kinnipeetavaid tööga hõivata. Kuna isikule ei tule subjektiivset õigust nõuda enda tööle määramist, siis puudub tal ka õigus nõuda hüvitist selle aja eest kui ta ei olnud tööle määratud. Kaebaja töölt eemaldamine ei olnud õigusvastane ning seda tehti õiguspärase haldusakti alusel, mistõttu ei ole kahju hüvitamise eeldused täidetud. Samuti pole isik välja toonud ühtegi põhjendust, miks vangla peaks maksma talle hüvitist selle aja eest, mil ta tööl ei käinud. Pelgalt see, et isik tahab töötada, aga talle seda ei võimaldata, ei saa olla 5 hüvitise väljamaksmise aluseks. A.Dmitrijev on kohtule esitatud kaebuses juhtinud tähelepanu, et talle pole võimaldatud osaleda sotsiaalprogrammides ning riigikeele kursustel. Kaebaja on edastanud vanglale ja kohtule väga vastuolulist infot enda sotsiaalprogrammides ja keeleõppes osalemise soovi kohta. Kord isik ei soovinud keelt õppida ja programmides osaleda, sest prioriteediks on töötamine, kord jälle süüdistab vanglat, et talle ei ole programme ja keeleõpet võimaldatud. Vangla on seisukohal, et selles osas ei ole isik Viru Vanglale kahju hüvitamise taotlust esitanud, mistõttu on kinnipeetaval läbimata kohustuslik kohtueelne kord. Kui kohus siiski leiab, et käesolevas asjas tuleb võtta seisukoht ka sotsiaalprogrammide ja riigikeele problemaatika osas, siis järgnevalt on välja toodud vangla seisukoht selles osas. 17.10.2008 kuni 01.12.2009 oli isik määratud tööle. Töötavaid kinnipeetavaid valdavalt töötamise perioodil programmidesse ei määrata, sest sellisel juhul võivad tekkida probleemid programmi ja tööaja kattumisega. Samuti aitab töötamine kaasa vangistuse täideviimise saavutamise eesmärkidele. Aprillist 2009 kuni septembrini 2009 määratud kinnipeetava A. Dmitrijevi inspektorkontaktisikuks määratud Igor Zotov. Tema poolt 23.09.2010 koostatud õiendist nähtub, et 2009.a. koostas ta kinnipeetav A. Dmitrijevile individuaalse täitmiskava (edaspidi ITK). Riskihindamise alusel oli ITK-sse määratud sotsiaalprogrammid riskide maandamiseks ja riigikeele kursused. ITK tutvustamise ajal kinnipeetav väitis, et teda ei huvita sotsiaalprogrammid. Seda põhjendas kinnipeetav sellega, et tal on varsti kohtuistung ennetähtaegseks vabastamiseks ja tema võib-olla läheb koju. Juulis viidi kinnipeetavaga läbi motiveeriv vestlus, mille tulemusena isik oli nõus minema riigikeele kursustele. Ülejäänud sotsiaalprogramme, mis oli määratud kinnipeetavale ITK-s isik läbida ei soovinud. Programme ja riigikeelekursusi hakkas isik nõudma alles siis kui ta ei vabanenud tingimisi ennetähtaegselt. 24.05.2010 on kaebajale tutvustatud individuaalset täitmiskava ning sellele on inspektorkontaktisik kirjutanud: „Kinnipeetav keeldus allkirjast ning ütles, et ei kavatse osaleda üheski programmis". See näitab isiku suhtumist sotsiaalprogrammides osalemisse. Pärast töölt eemaldamist oli isiku prioriteediks see, et teda tagasi tööle määrataks — sotsiaalprogrammidest isik ei hoolinud. Isik on ka 16.06.2010 esitanud taotluse nr 6-10/23040, milles ta teavitab, et ta ei kavatse osaleda sotsiaalabi programmides ning soovib, et teda hoopiski tööle määrataks. Keeleõppe kohta selgitab vangla, et tegelikkuses ei olnud kaebuse esitaja keeleõppeks Viru Vanglas motiveeritud. Viru Vangla 09.07.2010 taotluse tagastamisest nr 6-10/23040 nähtub, et tal soovitatakse aktiivselt kasutada eesti keelt igapäevases suhtlemises, vastupidisel juhul puudub tema suunamisel keeltekursustele otstarve. Vangla on seisukohal, et isik soovis osaleda keeleõppe koolitusel vaid seetõttu, et see kajastatakse iseloomustuses, mis koostatakse ennetähtaegseks vabanemiseks ja saadetakse kohtule. Kahjuks on Viru Vangla ressursid piiratud ning keeleõpet pole võimalik võimaldada koheselt kõikidele soovi avaldanud kinnipeetavatele. Eelisjärjekorras eelistatakse kinnipeetavaid, kes on keeleõppeks motiveeritud ja on alust eeldada, et ka riigikeelt reaalselt kasutama hakkavad. Vangla on seisukohal, et isegi juhul, kui isik ei oleks Viru Vangla tegevuse tulemusena saanud õppida riigikeelt või osaleda sotsiaalprogrammides, siis ei oleks tegemist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamisega, mistõttu tal puudub õigus nõuda rahalise hüvitise väljamaksmist. 6 Kohtu põhjendused ja otsus Kohtule esitatud kaebuses, mille taotlusi kaebaja kohtuistungil täpsustas, taotleb A. Dmitrijev: 1) kohustada Viru Vanglat andma talle töö ja maksta kompensatsiooni aja eest 03.12.2009 kuni päevani, mil ta tööl ei käinud ning 2) kohustada Viru Vanglat maksma hüvitist au riivamisega tekitatud moraalse kahju eest. Kaebaja au ja väärikust on riivatud sellega, et maakohtusse esitati dokumendid tema ennetähtaegseks vabastamiseks hilinemisega ja vangla esitas kohtule valede andmetega iseloomustuse. Töö mittevõimaldamisega taotletava hüvitise suuruseks hindab ta 20 000 krooni ning au riivamise eest palub välja mõista õiglase hüvitise kohtu äranägemisel. Kohus käsitleb esmalt kaebuse taotlust kohustada Viru Vanglat andma talle töö ja maksta kompensatsiooni aja eest, mil ta tööl ei käinud. Seoses toimingu sooritamiseks kohustamise taotlusega märgib Riigikohtu halduskolleegium 06.03.2001 otsuses haldusasja nr 3-3-1-2-01, et vastavalt HKMS § 6 lg. 2 p-le 2 võib kaebusega nõuda sooritamata toimingu sooritamist. Kohus peab sellise kaebuse rahuldama, kui vastustaja on kohustatud sooritama toimingu; kaebuse esitajal on õigus nõuda toimingut vastustajalt; toimingut ei ole vaatamata kaebaja taotlusele veel sooritatud; ei esine muid põhjendatud vastuväiteid, millest tulenevalt õigus toimingule võiks olla ära langenud. Vangistusseaduse § 37 lg-s 1 sätestatakse kinnipeetava töökohustus. Kuna kinnipidamisasutuses on võimalused, kus kinnipeetavaid saab nende võimeid ning oskusi arvestades tööle rakendada, piiratud, puudub vanglal võimalus hõivata kõiki kinnipeetavaid tööga. VangS § 38 lg 1 kohaselt kindlustab vanglateenistus kinnipeetava tööga võimaluse korral, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel. Kohus nõustub vastustajaga, et lähtudes VangS § 38 lg-s 1 sätestatust puudub kinnipeetaval subjektiivne õigus nõuda enda tööga kindlustamist. 24.07.2009 jõustunud vangistusseaduse § 38 lg 3 kohaselt rakendatakse vangla majandustöödel töötavat kinnipeetavat tööle vastavalt töö eripärale vanglateenistuse äranägemisel. Vastustaja selgitab, et A. Dmitrijev määrati 17.10.2008 käskkirjaga Viru Vangla majandustöödele abitööliseks. Esialgselt oli kinnipeetav tööle määratud tähtajatult. Eesmärgiga tõsta tööhõives osalevate kinnipeetavate arvu olemasolevate ressursside ja võimaluste piires ning tekitada kinnipeetaval karistuse kandmise ajal töötamise harjumus ja selle säilimine, muudeti Viru Vangla 28.08.2009 käskkirjaga nr 6.-2/187-T majandustöödele määratud kinnipeetavate tööle vormistamise käskkirjade kehtivust määrates käskkirja kehtivuseks kolm kuud alates 01.09.2009 (tl 21). Selle käskkirjaga muudeti ka A. Dmitrijevi vangla majandustöödele määramise käskkirja ning talle võimaldati töötamist kuni 01.12.
- Kaebaja sõnul anti talle vangla abitöölisena töötamise võimalus taas alates novembrist
- 01.12.2009 ei eemaldatud kaebajat töölt mitte distsiplinaarüleastumise eest nagu kaebaja ekslikult arvab, vaid tema tähtajaline töötamine vangla majandustöödel lõppes 01.12.2009 töölemääramise tähtaja lõppemisega. Distsiplinaarkorras on kaebajat ajutise töölt eemaldamisega kuni üheks kuuks karistatud varasemalt – 13.11.2008 ning 31.08.2009 (distsiplinaarkaristuste õiend tl 22). Ajutine töölt eemaldamine 2008 novembris ning 2009 augustis distsiplinaarkaristusena ei ole käesoleva kaebuse nõudest lähtudes asjassepuutuv. Kuna kinnipeetaval ei ole subjektiivset õigust nõuda enda tööga kindlustamist ning vangla majandustöödel töötavat kinnipeetavat rakendatakse tööle vastavalt töö eripärale vanglateenistuse äranägemisel, siis puudub kaebajal ka õigus nõuda tema tööle määramist ning 7 vanglal kohustus teda tööle määrata. Sellest tulenevalt puudub kaebajal ka õigus nõuda hüvitist selle aja eest, kui teda ei olnud tööle määratud. Eeltoodud põhjendustel jääb rahuldamata kaebuse taotlus kohustada Viru Vanglat andma kaebajale töö ja maksta kompensatsiooni aja eest 03.12.2009 kuni päevani, mil ta tööl ei käinud. Kohus leiab, et rahuldamata tuleb jätta ka kaebuse taotlus mõista Viru Vanglalt välja hüvitis (kohustada Viru Vanglat maksma kaebajale hüvitist) au riivamisega tekitatud moraalse kahju eest. Väidetavalt on kaebaja au ja väärikust riivatud sellega, et maakohtusse esitati dokumendid tema ennetähtaegseks vabastamiseks hilinemisega ja vangla esitas kohtule valede andmetega iseloomustuse. Et kaebaja au ja väärikust on kahjustatud sellega, et maakohtusse esitati dokumendid tema ennetähtaegseks vabastamiseks mõningase hilinemisega ning et vangla esitas kohtule kaebaja arvates valede andmetega iseloomustuse, on kaebaja subjektiivne hinnang asjaoludele. Kohtu veendumusel ei ole Viru Vangla kaebaja au ja väärikust süüliselt alandanud. Kaebuse esitajat ei jäetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata põhjusel, et materjalid tema vabastamiseks esitas vangla kohtusse mitte
- veebruariks 2010, kui saabus võimalus enne tähtaega vabastamist taotleda, vaid
- märtsil
- Karistusseadustiku § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemiste asjaolusid, süüdimõistetud isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vastavalt Viru Maakohtu
- märtsi 2010.a. ja Tartu Ringkonnakohtu 23.aprilli 2010 määrustele kriminaalasjas nr 1-09-1158 ei ole A. Dmitrijevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud ja otstarbekas muudel põhjustel. Ringkonnakohus märgib, et karistust kandvatel süüdimõistetutel on õigus taotleda ennetähtaegset vabastamist, kuid neile ei kuulu subjektiivset õigust vangistusest vabaneda, mis tähendab, et igal juhul tuleb käsitleda ja hinnata KarS § 76 sätestatut. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt käsitletuga. Kohtud märgivad, et, A. Dmitrijev on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud, sh tingimusliku karistusega, kuid sellest olenemata ei ole suutnud käituda õiguskuulekalt ning hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Siinjuures peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et ei ole võimalik jätta arvestamata asjaolu, et süüdimõistetu kannab karistust esimese astme raske isikuvastase kuriteo toimepanemise eest. Lisaks on A. Dmitrijevit korduvalt karistuse kandmise ajal karistatud ka distsiplinaarkorras, kuid süüdimõistetu vanglast ennetähtaegse vabanemise puhul on esmatähtsaks õiguskuulekas käitumine vanglas karistuse kandmise ajal. A. Dmitrijevi käitumine vangistuses ei ole olnud õiguspärane, mistõttu ei ole ringkonnakohtu arvates alust eeldada, et A. Dmitrijevi käitumine vabaduses oleks õiguspärane. Samuti on paljasõnalised A. Dmitrijevi väited vanglateenistujate omavoli kohta distsiplinaarkaristuste mõistmisel. Samuti on oluline, et A. Dmitrijevil puudub toetav sotsiaalne võrgustik, mis soodustaks viimase ühiskonda resotsialiseerimist ja vähendaks riski uute kuritegude toimepanemisele, ning kindel elukoht, mis välistab kriminaalhoolduse kohaldamise, samas on vangistuses tal võimalus osaleda erinevates sotsiaalabiprogrammides (tl 75-76 ). Arutamisel olnud haldusasjas leiab kaebuse esitaja, et Viru Vangla on süüdi selles, et tal ei olnud materjalide kohtusse esitamise ajaks veel elamis- ja tööluba ega isikuttõendavat dokumenti, et teda ei abistatud elukoha leidmisel, ei võimaldatud osaleda sotsiaalprogrammides ega riigikeele kursustel. 8 Käesoleva haldusasja materjalidest nähtub, et Viru Vangla on kaebuse esitajat isikut tõendava dokumendi ning elamis- ja tööloa hankimisel igati aidanud, suhelnud aktiivselt erinevate ametkondadega ning kinnipeetavat selles vallas nõustanud. Abipalvega vanglast vabanemisel elukoha leidmiseks pole kaebaja Viru Vangla poole pöördunud. Osalemiseks erinevates sotsiaalprogrammides on kinnipeetavale pakutud võimalust, kuid ta on sellest keeldunud (tl 107109). Põhjendatud ei ole kaebaja seisukoht, et Viru Vangla poolt kohtule ennetähtaegse vabanemiseks esitatud iseloomustus (tl 52) sisaldab andmeid, mis on valed ja et iseloomustuses märgitud andmete ja hinnangute esitamisega alandati kaebaja väärikust või riivati tema au. Vangistusest kohtumäärusega tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmine ei saa riivata isiku au ega alandada tema inimväärikust. Kaebuse esitaja ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmist Viru Maakohtu ning Tartu Ringkonnakohtu poolt ei ole põhjustanud väidetavad õiguserikkumised Viru Vanglas või vangla väidetavad tegematajätmised. Kuna Viru Vangla ei ole kaebaja au ja väärikust süüliselt alandanud, jääb rahuldamata kaebuse taotlus Viru Vanglat au riivamisega tekitatud moraalse kahju eest hüvitise väljamõistmiseks. Seega jääb kaebus ka tervikuna rahuldamata. Mai Saunanen kohtunik 9