3-10-1506/27

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-1506 Otsuse kuupäev 14.04.2011 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi Vjatšeslav Julini (Julin) kaebus Tartu Vangla 20.04.2010 kinnitatud individuaalse täitmiskava õigusvastaseks tunnistamiseks ja kohustada koostama uus täitmiskava Asja läbivaatamise kuupäev 31.03.2011 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Vjatšeslav Julin ja vastustaja – Tartu Vangla esindaja Anastassia Rjabova Resolutsioon Jätta Vjatšeslav Julini kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib selle avalikult teatavakstegemisest 14.aprillist 2011 arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt 16.mail 2011 (k.a). Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 20.04.2010 kinnitas Tartu Vangla V.Julinile kinnipeetava individuaalse täitmiskava (ITK). 07.05.2010 esitas V.Julin vaide tema kohta koostatud ja 04.05.2010 kinnitatud ITK peale. Vaidlustatavaks toiminguks märkis V.Julin ITK koostamise, et seda tehti ilma temalt arvamust küsimata ning osaluseta, milline õigus tuleneb temale VangS §-st 16 lg 1 ja 2, HMS § 3 lg 2, EV Põhiseadusest ja teistest seaduslikest aktidest. Vaidega taotles V.Julin 04.05.2010 kinnitatud ITK tühistamist ja ettekirjutuse tegemist uue ITK koostamiseks. Vangla leidis, et vaie on puudustega ja andis kuni 20.05.2010 kirjaga aega 10 päeva puuduste kõrvaldamiseks. Kuna V.Julin ei kõrvaldanud vaide puudusi määratud tähtajaks, tagastas Tartu Vangla 28.05.2010 direktori kirjaga nr E5 164 V.Julini vaide tuginedes HMS § 79 lg 1 punktile 2. 09.06.2010 saabus Tartu Halduskohtule Vjatšeslav Julini kaebus Tartu Vangla 20.04.2010 kinnitatud ITK õigusvastaseks tunnistamiseks ja kohustada vastustajat koostada uus täitmiskava. Halduskohus tagastas 15.06.2010 kohtumäärusega V.Julini kaebuse HKMS § 11 lg 31 p 1 ja VangS § 11 lg 81 alusel (tl 16). V.Julin esitas määruskaebuse, milles palus tühistada halduskohtu määruse ja teha uus määrus, millega määruskaebus rahuldada. Tartu Ringkonnakohtu 22.10.2010 kohtumäärusega tühistati Tartu Halduskohtu 15.06.2010 määrus ja saadeti V.Julini kaebus samale halduskohtule asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise jätkamiseks (tl 39-40). 21.12.2010 võttis halduskohus V.Julini kaebuse menetlusse. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS V.Julin esitas kohtule kaebuse, milles taotleb tunnistada Tartu Vangla 20.04.2010 koostatud ITK õigusvastaseks ja kohustada vanglat koostama temale uus ITK. Kaebaja väidab, et ITK-s on märgitud valed andmed – ta ei saa olla ohtlik ametnikele, teistele kinnipeetavatele, teistele isikutele ega lastele. Ta ei ole alkohoolik ja talle ei ole vajalikud ITK-s märgitud programmid. Kaebuse kohaselt koostati ITK ilma tema arvamust küsimata ning ilma tema osaluseta, mistõttu ta taotleb kohtult kohustada teha vanglal uus täitmiskava. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja vastuväidete kohaselt taotles V.Julin 04.05.2010 esitatud vaidega 20.04.2010 koostatud ITK tühistamist ja ettekirjutuse tegemist uue ITK koostamiseks. Kuid kuna ITK näol ei ole tegemist haldusaktiga, siis ei ole võimalik selle tühistamist taotleda. Samuti paluti V.Julinil selgitada, milles seisneb vangla poolt tema õiguste rikkumine ehk milline kahjulik tagajärg on V.Julinile saabunud. Kuna V.Julin vaides puudusi ei kõrvaldanud, siis tagastas Tartu Vangla oma 28.05.2010 otsusega nr E5 164 vaide V.Julinile. Vastustaja on seisukohal, et vaide tagastamine V.Julinile oli õiguspärane. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste seletused, on seisukohal, et kaebus on aluseta ja tuleb jätta rahuldamata. Justiitsministri 14.05.2008 määrusega nr 21 kehtestatud kinnipeetavate individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhendi § 1 lg 1 kohaselt on individuaalne täitmiskava kinnipeetava karistuse täideviimise programm, milles esitatakse kinnipeetava kriminogeensete riskide vähendamise abinõud ning nende rakendamise ajagraafik. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et täitmiskava koostamise ja rakendamise eesmärk on suunata kinnipeetavat õiguskuulekale käitumisele läbi kriminogeensete riskide maandamise, toetada kinnipeetava arengut haridustaseme tõstmise ning kutse-, töö- ja sotsiaalsete oskuste täiendamise kaudu ning tõsta kinnipeetava iseseisvat õiguskuulekat toimetulekuvõimet vabaduses. 2 Seega on kohtu arvates täitmiskava soovitusliku iseloomuga programmiline dokument, mis ei oma vahetut mõju kinnipeetava õigustele ja kohustustele. Riigikohtu halduskolleegium on oma 17.06.2010 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-95-09 täitmiskava õigusliku iseloomu osas nõustunud Tallinna Ringkonnakohtu seisukohaga, et vaidlusalusel ajal kehtinud täitmiskava koostamise juhendi §-st 11 tulenevalt ei ole täitmiskava haldusakt, vaid soovitusliku iseloomuga programmiline dokument. Sellest tulenevalt ei tohiks ühelgi täitmiskava sättel olla vahetut mõju kinnipeetava õigustele ja kohustustele. Täitmiskavas ette nähtud eesmärkide saavutamiseks vajalikud otsustused, millega piiratakse kinnipeetava õigusi, tuleb seetõttu teha eraldi haldusaktidega. Üksnes vastavate haldusaktide alusel võib vangla teha kinnipeetava suhtes koormavaid toiminguid. Järelikult ei ole võimalik juhendile vastava täitmiskava vaidlustamine kohtus, kuna täitmiskava ei saa iseseisvalt rikkuda kinnipeetava õigusi (p 19). Samas lisab kolleegium otsuse punktis 20, et see ei välista, et juhendile mittevastava täitmiskava mõni osa võib vastata sisult haldusakti tunnustele (tekitada, muuta või lõpetada kinnipeetava õigusi ja kohustusi). Halduskohus jagab ka eelviidatud Riigikohtu otsuses kohtunik I.Koolmeistri eriarvamuses märgitud seisukohta, et halduskohtu pädevusse ei kuulu kinnipeetava turvariskide kujunemisel kasutatava informatsiooni ja selle allikate nõuetekohasuse kontroll. Kohtu arvates ei piira antud juhul Tartu Vangla 20.04.2010 kinnitatud individuaalse täitmiskava ükski säte kaebaja õigusi ega pane talle ka mingeid kohustusi. Seega ei ole antud individuaalne täitmiskava haldusakt, mille õigusvastaseks tunnistamist ja uue täitmiskava tegemise kohustamist võiks halduskohtult taotleda. Vaidlustatud ITK sisaldab infot kaebaja ohtlikkuse/ohustatuse kohta, uue kuriteo riske tulenevalt kinnipeetava isikuomadustest ja käitumisest, soovitatavaid tegevusi riskide maandamiseks, sh soodustusi, mida võimalusel tuleks kohaldada ja mille kohaselt avaneb kaebajal võimalus tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks 04.11.2011 (tl 53-54). Kuigi V.Julin märgib oma kaebuses, et ITK sisaldab valesid ning ebaõigeid andmeid, ei saa kohus sellega nõustuda, kuna ITK-s sisalduv info tema ohtlikkuse ning ohustatuse kohta ei ole kaebaja jaoks midagi uut ega üllatavat, sest neid on kirjeldatud ka eelmises 22.09.2009 kinnitatud ITK-s (tl 55-56). Ühtlasi ei ole kohtu arvates võimalik vaidlustada ka 20.04.2010 kinnitatud ITK-s sisalduvaid andmeid kinnipeetava kohta, mis tulenevad tema isikuomadustest ja varasemast käitumisest (riskihinnang), sest individuaalne täitmiskava ei ole koostatud mitte kinnipeetava iseloomustamiseks, vaid on ajagraafikuga tegevusprogramm kriminogeensete riskide vähendamiseks. Kohus leiab, et 20.04.2010 kinnitatud ITK ei ole dokument, mida saaks iseseisvalt halduskohtus vaidlustada, kuna täitmiskavas ei piirata kaebaja õigusi ega panda talle ka mingeid kohustusi, samuti ei ole V.Julini individuaalse täitmiskava ühelgi osal vahetut mõju tema õigustele ja kohustustele, mistõttu jääb rahuldamata kaebaja taotlus tunnistada õigusvastaseks 20.04.2010 kinnitatud ITK. Isegi juhul, kui tõlgendada kaebuse taotlust selliselt, et kaebaja soovib tunnistada õigusvastaseks 20.04.2010 täitmiskava koostamise ja kinnitamise kui haldustoimingu, jääb see kaebuse taotlus rahuldamata põhjusel, et kaebajal puudub põhjendatud huvi. Kui õiguste rikkumine või põhjendatud huvi puudumine ilmneb asja sisulisel lahendamisel, saab kohus kaebuse rahuldamata jätta (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-3-1-32-10). HKMS § 7 lg 1 teise lause kohaselt võib kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Riigikohtu halduskolleegium on oma lahendites korduvalt rõhutanud, et põhjendatud huvi olemasoluks peab kaebuse esitaja omama isiklikku puutumust vaidlusaluse haldusakti, toimingu või halduslepinguga ning 3 õigusvastasuse tuvastamine peab isiku jaoks olema kasulik ehk aitama edaspidi tuvastamiskaebuse esitajat õiguste teostamisel või kaitsmisel. Seega peab kaebaja tuvastamiskaebuse esitamiseks näitama, kuidas toimingu õigusvastasuse kindlakstegemine parandab tema olukorda. Antud juhul seda tehtud ei ole. Kaebaja väitel kontaktisik individuaalse täitmiskava koostamisel temaga ei kohtunud ja ei vestelnud, kuid ei kaebusest ega ka kohtuistungil ei leidnud tõendamist, milles seisneb tema jaoks kahjulik tagajärg ehk mis oleks teisiti või kuidas oleks tema paremas õiguslikus olukorras, kui temaga oleks vesteldud. Kaebaja väide, et täitmiskava on koostatud ainult sel eesmärgil, et tema õigusi kahjustada ja luua temast negatiivne ilme, on ekslik ja mitteusutav. Lähtudes eeltoodust jätab kohus Vjatšeslav Julini kaebuse tervikuna rahuldamata. Maare Aloe kohtunik 4