Kuigi Keskkonnaametil puudub seadusest tulenev pädevus anda hinnangut kohaliku omavalitsuse toimingute õiguspärasusele, leiab Keskkonnaamet, et Palupera Vallavolikogu kaalutlus ei pruugi olla teostatud kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. 3 KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega, on seisukohal, et kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Riigikohtu hinnangul on kohaliku omavalitsuse nõusoleku andmine või andmisest keeldumine maapõueseaduse (
) § 14 lg 2 alusel menetlustoiming – tegemist on osaga uuringuloa taotluse menetlusest, mis lõppeb loa andmise või sellest keeldumisega.
lg 1 p 9 sätestab, et üldgeoloogilise uurimistöö loa ja uuringuloa andmisest keeldutakse, kui kohalik omavalitsus ei ole nõus maavara otsingu eesmärgil üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringu andmisega.
lg 3 kohaselt on
lg 1 punktis 9 nimetatud juhul üldgeoloogilise uurimistöö loa andmisest keeldumise aluseks kohaliku omavalitsuse mittenõustumine, kui üldgeoloogilise uurimistöö luba antakse maavara otsinguks. Mittenõustumise korral tohib üldgeoloogilise uurimistöö loa maavara otsinguks või uuringuloa anda Vabariigi Valitsuse nõusolekul. Seega on kohaliku omavalitsuse seisukoht siduv selles tähenduses, et ei loa andja ega ka Vabariigi Valitsus ei saa ümber hinnata kohaliku omavalitsuse seisukohti, sh hinnata nende õiguspärasust, millest tulenevalt on kohaliku omavalitsuse poolt nõusoleku andmisest keeldumise peale kaebuse esitamine halduskohtusse lubatud. Vaidlustatud Palupera Vallavolikogu otsusest (tl 6-7) nähtuvalt on vastustaja nõusoleku andmisest keeldumist põhjendanud sellega, et käesoleva geoloogilise uuringu loa taotlusega nõustumisel annaks Palupera vald sisuliselt nõusoleku ka Miti kinnistu kaevandamise loale. Kohus sellise seisukohaga ei nõustu, kuna see ei ole piisav kaalutlus geoloogilise uuringu menetlusele nõusoleku andmata jätmiseks. Kohus nõustub kaebajaga, et uuringuloa andmine ja kaeveloa andmine on eraldiseisvad ja eraldi kriteeriumitel põhinevad menetlused, ning et uuringuloa andmine ei garanteeri hiljem selle loa omanikule kaevandamise loa saamist.
sätete kohaselt on geoloogilise uuringu luba ja kaevandamisluba kaks sõltumatut menetlust. Kaevandamisloa taotlemine on geoloogilise uuringuloa menetlusest eraldiseisev ja oluliselt põhjalikum menetlus, kuivõrd kaevandamisega seotud erinevate huvide ja õiguste puutumus ning võimalikud keskkonnamõjud ja –tagajärjed on uuringu teostamisega võrreldes oluliselt kaalukamad. Samas annab geoloogilise uuringu läbiviimine Miti kinnistul nii kinnistu omanikule, kohalikule omavalitsusele ja kui ka selle territooriumil elevatele isikutele teavet, kas antud piirkonnas üldse on võimalik maavara kaevandada või mitte. Käesoleval ajal ei ole võimalik hinnata, kas Miti kinnistul üldse on võimalik ja otstarbekas maavara kaevandada või mitte. Samas ei anna geoloogilise uuringu luba uuringu teostajale garantiid ja ei tekita õigustatud ootust, et talle hilisemalt maavara kaevandamiseks luba väljastatakse.
lg 1 sätte kohaselt tekib lõplik maavara kaevandamise õigus maavara kaevandamise loa alusel. Seega on kohtu arvates vastustaja etteruttavalt asunud hindama, kas kaevandamisluba on võimalik välja anda, kuid seda hinnangut ei ole ei ole temalt taotletud. Kuigi Palupera Vallavolikogult küsiti arvamust geoloogilise uuringu osas, on vastustaja põhjendanud kaevandamisega mittenõustumist järgmiste asjaoludega: olemasolevates kaevandustes on ehitusmaavara varusid piisavalt järgnevaks kümneks aastaks, samuti leitakse, et mõistlik on enne uue kaevanduse avamist kasutada ära olemasoleva Palupera ja Kasemäe karjääri varud. 4 Seega ei ole kohtu hinnangul välistatud ka kaevandamise lubamine, kui olemasolevad karjääride varud on ammendunud. Mis puutub vastustaja põhjendusse, et vajalik on anda esialgne keskkonna mõjude hinnang antud ala kaevetöödele, sest geoloogilisele uuringule järgneva kaevandamisega ei ole välistatud kahju tekkimise oht, siis on Keskkonnaamet, juhindudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2 kohaselt teostanud keskkonnamõjude eelhindamise ja leidnud, et Miti kinnistul kavandatava geoloogilise uuringuga ei mõjutata kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000 võrgustiku alasid, kohalikku veerežiimi, ei ületata piirmäärasid müra, õhu, saastatuse ja vibratsiooni osas, mistõttu Miti III uuringuruumi geoloogilise uuringu loa andmise menetluse käigus ei algatata keskkonnamõju hindamist. Samas ei välistata, et taotluse otsuse eelnõud ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõud, mis on esitatud Palupera Vallavalitsusele koos Lignator taotlusega ja esitatakse pärast kohaliku omavalitsuse seisukoha saamist arvamuse andmiseks Eesti Maavarade Komisjonile, võidakse loa menetluse käigus arvamuse andjate esitatud põhjendatud asjaoludest ja seisukohtadest tulenevalt loa menetluse käigus täiendada. Kohtu arvates ei mõjuta geoloogiliste uuringute tegemine Miti kinnistul ka üldplaneeringu järgset maakasutust, sest geoloogilise uuringu tulemusena on isikul õigus algatada planeering, millega muudetakse ära kehtestatud planeering. Ka Keskkonnametile teadaolevalt ei näe Palupera valla üldplaneering ega arengukava Miti kinnistu suhtes ette piiranguid, mis välistaksid või piiraksid kaevandustegevust, mistõttu kaalutluse teostamisel nimetatud asjaoludele tuginemine võib viia ebaõige otsuseni. Kohus leiab, et kui vastustajal olid teada põhjendused, mis välistavad igal juhul kaevandamise võimalikkuse tulevikus, siis oleks tulnud nende asjaoludega põhjendada ka geoloogilise uuringu nõusoleku andmata jätmist, sest selliseks uuringuloaks, millise puhul on ette näha, et hilisemalt kaevandamisluba ei väljastata, nõusoleku andmisel ei oleks tegemist tõhusa ja ökonoomse haldusmenetlusega, kuid antud juhul seda tehtud ei ole ja vaidlustatud otsuses on viide üksnes
Kohtu arvates ei saa olla tuginemine ainult kaevandamisloaga seotud
normidele põhjendatud. Kuna kohtus ei leidnud tõendamist, et vald oleks kaalunud poolt- ja vastuargumente uuringuloa andmisel või sellest keeldumisel ja lähtunud seadusest, siis tuleb keeldumine lugeda õigusvastaseks. Eeltoodut arvestades asub kohus seisukohale, et vastustaja mittenõustumine Miti kinnistule geoloogilise uuringuloa andmisega on põhjendamatu, õigusvastane ja riivab ebaproportsionaalselt kaebaja põhiseadusega tagatud omandiõigust, mistõttu kohus rahuldab kaebuse ja tühistab Palupera Vallavolikogu 01.10.2010 otsuse nr 1-1/26 ning teeb ettekirjutuse kaebaja taotlus uuesti läbi vaadata mõistliku aja jooksul. Kohtu arvates on mõistlikuks ajaks antud juhul üks kuu arvates kohtuotsuse jõustumisest. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja OÜ Lignator Mets on kandnud menetluskulusid, mille kohta on esitatud kulude kandmist tõendavad dokumendid järgmiselt: õigusabikulud 2849.17 eurot (ilma käibemaksuta) ja riigilõiv 15.98 eurot, kokku 2865.15 eurot. Kohus leiab HKMS § 93 lg 5 alusel, et põhjendatud ja vajalikeks menetluskuludeks tuleb lugeda 1450 (üks tuhat nelisada viiskümmend) eurot ning nimetatud kulud tuleb välja mõista Palupera Vallavalitsuselt OÜ Lignator Mets kasuks. Maare Aloe kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.