Obsah (4)

§ 5§ 53§ 56§ 54

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-2494 Otsuse kuupäev 11.aprill 2011 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Siiri Reiljani (Reiljan) kaebus Valga Linnavalit

) §-s 6 ettenähtud uurimispõhimõtet järgides ise veenduda, kui oleks vastu võtnud kaebaja kutse tulla olukorraga kohapeale tutvuma. Kaebaja kutsus ehitusameti juhatajat Veiko Fasterit olukorraga kohapeal tutvuma, kuid ametnik keeldus. Sellega rikkus vastustaja kaebaja väitel selgelt

§-s 6 fikseeritud uurimispõhimõtet ja toetus kõrvaltingimust kehtestades tegeliku olukorra täielikult valele hinnangule.

1. Uue abihoone esimese poole ehitamiseks piisab kaebaja väitel lammutusluba mittevajava lauda (reg kood 111014679) ja kuuri (reg kood 111014680) lammutamisest. Need laudadest ja vundamendita väikeehitised on kuurist (reg kood 111014678) hiljem püstitatud ning ei ole eelneva kivist seinaga kuuriga (reg kood 11014678) kokku ehitatud (puuduvad ühised kandekonstruktsioonid ja nende vahel on kivist vahesein). Mingit mõju lauda (reg kood 111014679) ja kuuri (reg kood 111014680) lammutamisest teistele väikeehitistele tekkida ei saa. Uue abihoone esimese poole ja teises etapis lammutamisele mineva kuuri (reg kood 111014678) vahele jääb ca 2 meetrit vaba ruumi, mistõttu ei saa ka ehitustegevus uue abihoone esimese poole püstitamisel sellele kuurile kuni lammutamiseni mingit negatiivset mõju avaldada. Kaebaja on seisukohal, et kuna erinevate ehitiste kandekonstruktsioonid on iseseisvad, siis ei teki nende ehitiste eraldi lammutamisest mingit mõju kõrvalseisvatele ehitistele. Peale selle lammutatakse vanad ehitised järkjärgult nende püstitamisele vastupidises järjekorras (nagu väides selgitati), mis on tunduvalt vähemohtlik kui Valga linnavalitsuse poolt ettekirjutatav kõigi ehitiste koos lammutamine. Ehitusspetsialistide hinnangul ei tekita ehitusprojekti järgimine hoone osade kaupa ehitamisel mingeid probleeme. Seega on ehitusprojekt õigusaktidele vastav ja selles ehitustehnoloogia või etapilisuse kirjeldamise nõudmine Valga Linnavalitsuse poolt on õigusvastane. Ehitusseaduse (EhS) §-st 12 ei tulene mingeid täiendavaid nõudeid ehitusprojektile, mis õigustaksid vaidlusaluse kõrvaltingimuse kehtestamist.
2. Kaebaja esitas taotluse ühe väikeehitise (kuuri reg kood 111014678) lammutamiseks kirjaliku nõusoleku saamiseks, sest ainult see väikeehitis vajas viiest olemasolevast väikeehitisest kirjalikku nõusolekut. Seda ei saa kaebaja arvates õiguspäraselt tõlgendada, 3 nagu teataks kaebaja ainult ühe ehitise lammutamise vajadusest, sest selgelt on kirjas viie väikeehitise lammutamine - neli lihtsalt ei vaja kirjalikku nõusolekut. Seda ei saa õiguspäraselt samuti tõlgendada selliselt, et kaebaja avaldas soovi kõik viis vana ehitist enne ehitustegevuse algust korraga likvideerida. Alla 20 m2 aluspinnaga ehitiste puhul ei vaja kaebaja linnavalitsuselt isegi mitte nõusolekut lammutamiseks.
3. Sama selgelt on ehitusloa taotluses väljendatud kaebaja soov püstitada vanade väikeehitiste asemele uus abihoone, kuid seda ei saa õiguspäraselt tõlgendada sooviavaldusena see abihoone ehitust alustada korraga terves ulatuses. Kogu hoonele korraga vundamendi ehitamist, kõigi seinte korraga püstitamist jms ei nõua ükski õigusakt ja selle nõudmine Valga Linnavalitsuse poolt on seega õigusvastane. Valga Linnavalitsus ise aktsepteeris ehitusloas hoone käikuandmise ajana
4. aasta, mis tähendab hoone ehitamise aktsepteerimist mitme aasta jooksul. Kaebaja jaotab ehitustöö ajaliselt kõige säästlikumal ja ohutumal viisil ning Valga linnavalitsusel puudub õiguslik alus kõrvaltingimuste kehtestamisega seda takistada
5. Kaebaja leiab, et pahatahtlik ja õigusvastane on nõuda temalt Valga Linnavalitsuse seatud kõrvaltingimuse tühistamise taotluse asemel ehitusloa tühistamise taotlus. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 26 lg 11 p 2 kohaselt on halduskohtul õigus tühistada kõrvaltingimus, kui sellega „ei kahjusta avalikku huvi ega piira kolmanda isiku õigusi." Valga Linnavalitsus ei ole suutnud kaebaja väitel tõestada, et kehtestatud kõrvaltingimus kaitseks avalikke huve kahjustamise eest või kolmandate isikute õigusi piiramise eest.
6. Tartu Halduskohtus 01.03.2011 toimunud kohtuistungil täpsustas kaebaja oma seisukohti osas, kuidas vaidlustatud kõrvaltingimus rikub kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebaja lisas, et vaidlustatud haldusakt ja ehitusluba rikuvad kaebaja subjektiivset õigust, mis tuleneb põhiõigusest omandile ja põhivabadusest omandit vabalt kasutada ja käsutada. Põhiõigust omandile ja põhivabadust omandit vabalt kasutada ja käsutada võib avalik võim piirata ainult väga kaaluka avaliku huvi olemasolu korral. Vaidlustatud haldusaktis ja ehitusloas seatud kõrvaltingimusega piiratakse põhjendamatult (ilma kaaluka avaliku huvi olemasolu tõestamata) kaebuse esitaja põhiõigust omandile ja põhivabadust omandit otstarbekalt vallata, kasutada ja käsutada, mis tähendab kaebaja subjektiivse õiguse otsest ja jõhkrat rikkumist. Vaidlusaluse kõrvaltingimuse kehtestamisest tulenevad kaebuse esitajale suured kahjud: a) nõuda korraga kõigi viie praeguse abihoonetena püstitatud väikeehitise lammutamist uue hoone ehitamise alustamise tingimusena jätab kaebaja ehitusperioodiks täielikult ilma abihooneteta, mis tähendab kaebaja elutingimuste otsest kahjustamist ja seega kaebaja elukvaliteedi otsest halvendamist; b) vaidlusalune kõrvaltingimus tekitab kaebajale liigseid kulutusi, millel piirangu objektiivse vajalikkuse puudumise tõttu ei ole õigustust; c) ehitus nõuab suurt kulu ja kaebaja peab selle jagama mitmele aastale, et kulu kanda. Seega asendab kaebaja likvideeritavaid ehitisi osade kaupa. Selle takistamiseks ei ole linnavalitsusel ei õiguslikku alust ega mingit otstarbekusest tulenevat põhjendust. Vastustaja vastuväited
7. Vastustaja ei võta kaebust õigeks ja vaidleb sellele vastu. Vastustaja on seisukohal, et Valga Linnavalitsuse
8. augusti
9. a korraldus nr 71 „Ehitusloa väljastamine” on seaduslik ning põhjendatud. 4
10. Kaebaja ei ole kaebuses välja toonud ühtegi põhjendust selle kohta, kuidas on vastustaja rikkunud kõrvaltingimusega tema subjektiivseid õigusi. Vastustaja arvates on kõrvaltingimus seatud eelkõige kaebaja enda huvides, sest sellega püütakse välistada lammutustöödega seotud ohtude tekkimist nii kaebajale kui ka kolmandatele isikutele. Vastustaja on seisukohal, et kõrvaltingimuse kehtestamine on kooskõlas ka

§ 5

lg 2, mis sätestab, et haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt. On ilmselge, et kõrvaltingimuse seadmine on toimunud eesmärgipäraselt – tagada lammutustööde teostamise ajal ohutus.

1. Kaebaja esitas vastustajale taotluse olemasolev hoone lammutada ning püstitada uus abihoone (see soov nähtub selgelt nii projekteerimistingimuste taotlusest, lammutusloa ja ehitusloa taotlustest, esitatud ehitusprojektist ning taotleja suulistest lisaselgitustest). Kaebaja poolt avaldatust ei nähtu, et tema sooviks võib olla olemasoleva hoone laiendamine (olemasolevale ehitisele juurde- (külge-) peale- või allaehitamine). Juhul kui kaebaja sooviks oli tõepoolest vana hoone järk-järguline uuendamine, jättes mingi osa vanast hoonest alles (ehitusseaduse tähenduses laiendamine), on kaebaja ise esitanud vastustajale paraku ebaõiged taotlused. Kui vana hoone lammutatakse etappidena, siis on EhS § 22 lg 1 p 3 mõistes tegemist hoone rekonstrueerimisega, mitte aga uue hoone püstitamisega. Kaebaja poolt koos ehitusloa taotlusega esitatud ehitusprojektist ei nähtu, et püstitatavat hoonet ehitatakse moodulite st osade kaupa. Seega pole kaebaja vastustajale esitatud taotlustes märkinud, et ta soovib lammutamist etappidena.
2. Eelnevalt on kaebaja suuliselt vastustajat teavitanud sellest, et olemasolev abihoone on praegusel kujul väga halvas seisus ja varisemisohtlik. Seetõttu peab vastustaja võimalikuks abihoone osa (puukuuri) lammutamisel varinguohu tekkimist puukuuriga kokku ehitatud muudele hoone osadele (väikeehitistele ehitisregistri koodidega 111014677, 111014679, 111014680 ja 111014681). Et seda vältida, on vastustaja lisanud 02.08.
3. a korraldusele nr 71 kõrvaltingimuse, mille kohaselt kaebaja võib ehitustöödega alustada siis, kui eelnimetatud hooned on lammutatud ning Valga Linnavalitsuse ehitusametile on esitatud antud hoonete kohta teatised ehitiste likvideerimise kohta. 17.

§ 53

lg 2 p 2 alusel võib haldusaktile kehtestada kõrvaltingimuse, kui kõrvaltingimuseta tuleks haldusakt jätta andmata. Vastustaja on seisukohal, et 02.

2. a korraldus nr 71 oleks jäänud ilma kõrvaltingimuseta välja andmata, kuna võimatu on püstitada uut hoonet olemasoleva hoone asukohale ilma et olemasolevat hoonet eelnevalt ei lammutata. Seega on antud kõrvaltingimus kehtestatud ennekõike ohutuse tagamise eesmärgil, millega antud kõrvaltingimust on ka põhjendatud. Tulenevalt sellest on täielikult alusetu kaebaja väide justkui puuduksid kõrvaltingimuste kehtestamisel igasugused põhjendused.
3. EhS § 3 sätestab ehitisele esitatavad nõuded, mille juures pööratakse enim tähelepanu just ohutuse tagamisele. Kaebaja on ise korduvalt avaldanud, et olemasolev ehitis võib põhjustada ohtu inimeste elule ja tervisele. Vastustaja leidis, et ehitusloa kõrvaltingimuse seadmine on proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. Tervikliku ehitise (mis on küll ehitisregistris eraldi ehitistena arvel, kuid sellest hoolimata terviklik ehitis) lammutamise soov osade kaupa, nii nagu kaebaja praegusest soovist nähtub, kujutab endast palju suuremat ohtu kui lammutustööde läbiviimine tavapärasel meetodil (alustades ülaltpoolt ehk katusest kuni alla vundamendini). Seetõttu on vastustaja ka seisukohal, et ohutuse tagamiseks on vaidlusaluses korralduses kõrvaltingimuse seadmine vajalik. 5
4. Väär on kaebaja arusaam, et EhS § 3 kohaselt ei saa vastustaja lammutamiskohustust kohaldada ilma sellekohase ekspertiisita. Sellist nõuet nimetatud säte endas ei sisalda. Ka Riigikohtu halduskolleegium on
5. juuni
6. a kohtuotsuses haldusasjas nr 3-3-1- 42-03 öelnud, et haldusorgani uurimisprintsiip ei tähenda veel seda, et iga ehitusloa väljaandmisel tuleks läbi viia ehitusekspertiis. Vastustaja on seisukohal, et see kehtib ka lammutusloa suhtes, sest ka lammutamine on EhS § 2 lg 6 p 5 kohaselt ehitamine.
7. Kaebaja väide justkui oleks Valga linnavalitsuse ehitusameti juhataja Veiko Faster kaebajale öelnud, et tal on targematki teha, kui tulla kaebaja objektile paikvaatlust teostama, on täielikult alusetu ja ilmselgelt pahatahtlik. Kohtu põhjendused ja otsus
8. Poolte vahel on vaidlus küsimuses, kas vaidlustatud haldusaktides kõrvaltingimuste kehtestamine rikub kaebaja subjektiivseid õigusi ja on kooskõlas kehtiva õigusega või mitte. Halduskohus, uurinud asjas kogutud tõendeid ning hinnates tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, on seisukohal, et vaidlustatud haldusaktid rikuvad kaebaja subjektiivseid õigusi ja ei ole õiguspärased. Kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumise osas nõustub kohus erinevalt vastustajast kaebajaga. Kohus on seisukohal, et kaebaja on ammendavalt ja arusaadavalt kirjeldanud subjektiivsete õiguste rikkumisega seonduvat. Vaieldamatult mõjutavad vaidlustatud koormavad haldusaktid kaebaja varalisi õigusi kaebaja poolt kirjeldatud faktilistel asjaoludel ehitamise protsessis.
9. Valga Linnavalitsuse ehitusameti 02.08.
10. a korraldusega nr 71 (tlk 57) väljastati S. Reiljanile 17.08.
11. a ehitusluba nr 41-10 (tlk 58-60) majapidamisabihoone püstitamiseks. Korralduse punkti 2 kohaselt võib ehitustöödega alustada siis, kui hooned (ehitisregistri koodid: 111014677, 111014678, 111014679, 111014680 ja 111014681) on lammutatud ning Valga Linnavalitsuse ehitusametile esitatud antud hoonete kohta teatised ehitiste likvideerimise kohta. Valga Linnavalitsuse 17.08.
12. a ehitusloa nr 41-10 (tlk 58-60) punkt 5 kehtestab samasisulise piirangu. Kumbki vaidlusalune haldusakt ei sisalda kõrvaltingimuste kehtestamise õiguslikku alust. Seega on mõlemad haldusaktid formaalselt õigusvastased, sest

§ 56

lõike 2 kohaselt tuleb haldusakti põhjendustes märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Haldusaktidest jääb selgusetuks, kas tegemist on üldse põhimõtteliselt võimalike kõrvaltingimustega. 23. Vaideotsuses (tlk 64) ja vastuses kaebusele (vt käesoleva otsuse p 16-18) on vastustaja asunud seisukohale, et kõrvaltingimuste kehtestamise õiguslikuks aluseks on

§ 53

lõike 2 punkt 2 ja et kõrvaltingimuste kehtestamise sisuliseks põhjuseks on ehitamise käigus ohutuse tagamine, eelkõige kaebaja enda aga ka kolmandate isikute suhtes.

1. Halduskohus ei saa asjas kogutud tõenditele tuginedes vastustaja seisukohta toetada, kuna vastustaja ei ole esitanud ühtegi kaalutlust selle kohta, kuidas tagab olemasolevate kõrvalhoonete eelnev lammutamine ohutuse paremini, kui kaebaja poolt soovitud kujul lammutamise ja uue hoone ehitamise korraldamise puhul.
2. Formaalselt asjale lähenedes tundub vastustaja seisukoht loogiline. Kui vastustajale on esitatud hoone (kuuri) lammutamise taotlus ja uue hoone ehitamise taotlus, siis tuleb esmalt olemasolev hoone lammutada ja siis asuda uue hoone ehitamise juurde. 6 Halduskohus on seisukohal, et käeolevas kaasuses on mitmeid asjaolusid, mis vastustaja seisukohta, mis tundub olevat formaalne, ei toeta. Halduskohus ei saa olemasolevate tõendite pinnalt jagada vastustaja seisukohta (vt käeoleva otsuse p 15), et kui vana hoone lammutatakse etapiviisiliselt, siis on automaatselt tegemist hoone rekonstrueerimisega, mitte aga uue hoone püstitamisega. Vastustaja seisukoht on kummutatud kaebaja poolt tõendina esitatud väljavõttega ehitusprojektist (tlk 22-51), mille kohaselt on projektiga lahendatud Karja tn 6 kinnistule majandushoone püstitamine, mitte aga olemaoleva hoone rekonstrueerimine. Projekti seletuskirja p 2 kohaselt (tlk 22) püstitatakse projekteeritav majandushoone lammutatava abihoone asukohta. Seega on ka projekteerija pidanud võimalikuks vanade hoonete lammutamis- ja uue hoone ehitamistööde teostamist kaebaja poolt soovitud kujul ja järjekorras, kuna projekteerija ei ole lähtunud sellest, et uue hoone saab püstitada uue hoone ehitamisega alustamise ajaks juba lammutatud vana hoone asukohta. Mõisted lammutatav hoone ja lammutatud hoone ei ole selles kontekstis samasisulised. Kehtivast õigusest tuleneb, et kaebaja oli kohustatud taotlema vastustajalt nõusolekut ainult kuuri (ehitisregistri kood 111014678) lammutamiseks. Vaidlustatud haldusaktidest ja vastustaja poolt haldus- ja kohtumenetluses esitatud tõenditest ja seisukohtadest ei tulene, millisest õigustloovast aktist tulenes vastustajale pädevus vaidlusalustes haldusaktides reguleerida teiste ehitiste (ehitisregistri koodid: 111014677, 111014679, 111014680 ja 111014681) lammutamisega seonduvat. Neil asjaoludel ei saa halduskohus toetada vastustaja seisukohta, et vastustaja poolt kehtestatud kõrvaltingimusteta oleks tulnud vaidlustatud haldusaktid andmata jätta. 26.

§ 53

lõike 2 punkti 2 kohaselt võib haldusaktile kehtestada kõrvaltingimuse, kui kõrvaltingimuseta tuleks haldusakt jätta andmata. Halduskohtule jääb ka sisuliselt arusaamatuks, miks oli vastustajal käesoleval juhul tarvis vaidlustatud haldusaktides kõrvaltingimuste kehtestamine. Kõrvaltingimuste eesmärgiks haldusmenetluses on tavapäraselt tagada paindlikkus haldusülesannete täitmisel ja erinevate huvide arvestamine, et tagada haldusülesannete täitmise efektiivsus. Vastustaja ei ole vaidlusalusesse haldusmenetlusse kaasanud ühtegi kolmandat isiku, seega on kolmandate isikute ohutusele ja nende huvidega arvestamisele apelleerimine abstraktse iseloomuga. Kohtule on hoomatav, et nii lammutatav kui ehitatav hoone asub naaberkinnistu piiril, kuid arusaamatuks jääb see, kuidas on naabrusõigused paremini kaitstud kõrvaltingimuste kehtestamisel. Samuti jääb arusaamatuks, kuidas sai vaidlusalusel juhul vastustaja poolt kehtestatud kõrvaltingimused tagada haldusmenetluse paindlikkust ja tagada efektiivsust. 27. Vastustaja ei ole vaidlustatud haldusaktides ja haldus- ja kohtumenetluses avaldanud, millise

§ 53

lõikes 1 nimetatud kõrvaltingimuse ta vaidlusalustes haldusaktides kehtestanud on. Halduskohus on seisukohal, et vaidlustatud haldusaktide kõrvaltingimused on ka materiaalselt õigusvastased.

§ 53

lõike 1 kohaselt võib haldusakti kõrvaltingimuseks olla: 1) haldusakti kehtivusaja piiramine kindlaksmääratud tähtpäevast või tulevikus aset leida võivast sündmusest lähtudes; 7 2) haldusakti põhiregulatsiooniga seotud lisakohustus; 3) lisatingimus haldusakti põhiregulatsioonist tuleneva õiguse tekkimiseks; 4) haldusakti hilisema muutmise, kehtetuks tunnistamise või kõrvaltingimuse kehtestamise võimaluse jätmine. Vaidlustatud korralduse punkti 2 (tlk 57) ja ehitusloa punkti 5 (tlk 58) kohaselt on vastustaja kohaldanud järgmist kõrvaltingimust: „Ehitustöödega võib alustada siis, kui hooned (ehitisregistri koodid: 111014677, 111014678, 111014679, 111014680 ja 111014681) on lammutatud ning Valga Linnavalitsuse ehitusametile esitatud antud hoonete kohta teatised ehitiste likvideerimise kohta.“ Kõne alla võib tulla vastustaja poolt

§ 53lõike 1 punktides 1-3 nimetatud kõrvaltingimuste kehtestamine.

28. Võttes arvesse vastustaja poolt kehtestatud kõrvaltingimuse sõnastust, jääb mulje, et vastustaja on kõrvaltingimuse kehtestanud

§ 53

lõike 1 punkti 2 alusel, kuna kõrvaltingimusega pannakse kaebajale kohustus esitada ehitusametile teatised ehitiste likvideerimise kohta. Halduskohtu hinnangul ei saaks sellel alusel kõrvaltingimuse kehtestamine olla kooskõlas kõrvaltingimuse seadmise eesmärgiga, milleks on haldusülesannete täitmise paindlikkuse tagamine, kuna Valga Linnavalitsuse ehitusameti 19.07.

1. a korraldusega nr 64 (tlk 54) lahendas vastustaja väikeehitise lammutamiseks kirjaliku nõusoleku andmise küsimuse. Kuna vastustaja poolt sõnastatud kujul on kõrvaltingimuse eesmärgiks tagada nimetatud korralduse täitmisega seonduvat, siis puudus vastustajal sisuline põhjendus ja vajadus ning ka õiguslik alus selle korralduse täitmise küsimust täiendavalt reguleerida vaidlusalustes haldusaktides.
2. Kui asuda seisukohale, et vastustaja on kõrvaltingimuse kehtestanud

§ 53

lõike 1 punkti 3 alusel, siis tekib jällegi küsimus, miks oli tarvis lisatingimus kehtestada vaidlusalustes haldusaktides. Osundatud alusel kehtestatud lisatingimuse kohaselt ei ole haldusaktist tulenevat õigust võimalik kasutada enne lisatingimuse täitmist. Sellel alusel kohaldatud lisatingimuse puhul saab vastustaja küll keelata vaidlusaluste haldusaktidega antud õiguse kasutamise enne lisatingimuse täitmist, mitte aga sundida lisatingimust täitma. Ka sel juhul oleks jällegi olnud otstarbekam lisatingimusega seonduv reguleerida väikeehitise lammutamiseks kirjalikku nõusolekut andvas haldusaktis. 30.

§ 53

lõike 1 punkti 1 kohaselt võib haldusakti kehtivusaja piirata kindlaksmääratud tähtpäevast või tulevikus aset leida võivast sündmusest lähtudes. EhS § 25 kohaselt on ehitusluba tähtajatu, kusjuures ehitamise alustamise päevaks loetakse esimest ehitusprojektile vastavate tööde tegemise päeva. Kuna vaidlusalustes haldusaktides kehtestatud kõrvaltingimuses on vastustaja piiranud ehitusöödega alustamise aega ja seadnud selle sõltuvusse tulevikus aset leida võivast sündmusest lähtudes, siis asub halduskohus seisukohale, et vaidlustatud korraldused on selles osas vastuolus EhS § 25 sätestatuga. Vastustaja ei ole asja menetluse kestel välja toonud ühegi EhS § 24 nimetatud ehitusloa väljastamisest keeldumise aluse esinemist käesolevas kaasuses. Vastustaja ei ole saanud tugineda ühelegi õigustloovale aktile, millest talle tuleneks pädevus reguleerida vaidlusalustes haldusaktides ehitiste, ehitisregistri koodid: 111014677, 111014679, 111014680 ja 111014681 lammutamisega seonduvat. Seega ei saa tal olla ka pädevust seada sõltuvusse vaidlustatud ehitusloa kehtivust nende ehitiste lammutamisest ja vastavate 8 teatiste esitamisest. Kuna kuuri, ehitisregistri kood 111014678 lammutamisega seonduv oli lahendatud asjakohases haldusaktis, siis ei saanud vastutaja ka kuuri lammutamist ja vastava teatise esitamist seada eelduseks ehitustöödega alustamisele vaidlustatud haldusaktides, sest EhS § 24 ei näe ette taolist ehitusloa väljastamise keeldumise alust. 31. Haldusakti kõrvaltingimused peavad vastama kõigile haldusakti õiguspärasuse eeldustele.

§ 54

kohaselt on haldusakt (muuhulgas) õiguspärane, kui ta on antud andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne ja kaalutlusvigadeta. Ehitusloa väljastamisest keeldumise alused on sätestatud EhS § 24. Vastustaja ei ole osundanud ühelegi õigusaktile, millest talle tuleneksid diskretsioonivolitused täiendavate tingimuste kehtestamiseks ehitusloa kehtivusaja piiramisel. Kaebaja poolt on täidetud tingimused ehitusloa väljastamiseks, kaebaja on EhS § 3 sätestatut kohustatud järgima ka ilma vastustaja poolt kohaldatud kõrvaltingimusteta, mille tõttu on kaebaja õigustatud nõudma vaidlustatud haldusaktide väljaandmist ilma igasuguste lisapiirangute ja kõrvalklausliteta. Vastustaja on vaidlustatud haldusaktide andmisel läinud vastuollu

§ 53

lõike 2 punktis 1 sätestatuga, mille kohaselt võib kõrvaltingimuse kehtestada seaduses või määruses sätestatud juhul.

§ 53

lõige 2 ise sellist volitust ei anna, sest ehitusõigus ei sätesta selliseid eeltingimusi haldusakti andmiseks, nagu vastustaja käesoleval juhul on kehtestanud ja vastustajal puudus selles osas ka diskretsiooniõigus.

1. Halduskohus peab vajalikuks siinjuures meenutada vastustajale haldusmenetluse käiku, millest pidi vastustajale olema poolte vahelistest esimestest toimingutest alates selge kaebaja poolt planeeritav ehitamise käik. Kaebaja poolt esitatud projekteerimistingimuste taotlusest üksikelamu abihoone projekteerimiseks nähtub, et uus abihoone sooviti projekteerida olemasoleva lammutatava abihoone asupaika. Kui vastustajal tekkis mingitel asjaoludel kahtlus kaebaja ja kolmandate isikute või ehitajate ohutusega seonduvalt, oleks tulnud juba Valga Linnavalitsuse ehitusameti 26.05.
2. a korraldusega nr 45 (tlk 19) väljastatud projekteerimistingimustes sätestada ehitustööde järjekord ja käik. Märkimist väärib, et kaebaja esitas ehitusloa taotluse (tlk 14-16) elamu majapidamisabihoone püstitamiseks ja kirjaliku nõusoleku taotluse väikeehitise lammutamiseks (tlk 44-50) samal päeval ehk samaaegselt. Väikeehitise lammutamise taotluse punkti 19 kohaselt järgitakse puukuuri lammutamisel ohutusnõudeid ja ehitusjäätmete käitlemise korda, mille tõttu jääb kohtule jätkuvalt arusaamatuks, kuidas saab vastustaja poolt kohaldatud kõrvaltingimus olla seotud ohutuse tagamisega ehitamise käigus. Vastustaja on kaebaja poolt esitatud taotlustele lähenenud formaalselt ja põhjendamatult püüdnud eristada lammutamise ja uue hoone püstitamise protsessi. Vastustaja ei saa siinjuures apelleerida kaebaja poolt esitatud taotlustele, sest vastustajal on haldusmenetluses õigus selgitusi anda ja juhtida kaebajat asjakohase taotluse esitamisele. Kummastav on vastustaja positsioon, et kui kaebaja oleks esitanud rekonstrueerimise taotluse, poleks kõrvaltingimuse kehtestamine olnud vajalik. Kohtu hinnangul tõendab just see vastustaja vastuväide kõige ilmekamat vastustaja poolt kohaldatud kõrvaltingimuste õigusvastasust. Arusaamatu on, kuidas on rekonstrueerimiseks nimetatava ehitamise käigus ohutus tagatud, aga lammutamise ja uusehitise püstitamise käigus aga ei ole. Kohtule tajutavalt peaks ehitaja mõlemal juhul teostama põhimõtteliselt analoogsed toimingud. Haldusakti põhjendus peab olema loogiliselt seotud haldusakti andmise õigusliku alusega. 9 Käeoleval juhul puudub vaidlustatud haldusaktides aga igasugune põhjendus ja viited kõrvaltingimuse kehtestamise õiguslikule alusele, mille tõttu on tegemist ka sisuliselt õigusvastaste haldusaktidega kõrvaltingimuse kehtestamise osas.
3. Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel ning HKMS § 26 lõike 1 1 tulenevast volitusnormist lähtudes, tühistab halduskohus vaidlustatud haldusaktide kõrvaltingimusi kehtestavad punktid.
4. HKMS § 92 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses kaebuse rahuldamisega peab menetluskulud kandma vastustaja. Kaebaja taotleb kohtukulude nimekirja ja kuludokumentide kohaselt 1 445, 98 euro menetluskulu väljamõistmist. HKMS § 93 lõike 5 kohaselt saab kohus välja mõista üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kuna kaebajat esindas kohtumenetluses abikaasa, siis loeb halduskohus kaebaja põhjendatud menetluskuluks riigilõivu ja jätab rahuldamata taotluse abikaasale tasutud õigusabi kulude 1 425 euro vastustajalt välja mõistmiseks tuginedes asjakohasele kohtupraktikale (vt Tartu Ringkonnakohtu 15.12.
5. a kohtuotsuse haldusasjas nr 3-08-1902 p 25) . Roby Koik kohtunik 10