KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Viive Ligi, Oliver Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 01.03.2011, Tallinn Haldusasja number 3-08-1610 Haldusas

§ 3

lg 2 p 2 järgi oleks enne ehitusloa väljastamist tulnud koostada detailplaneering.

§ 9

lg 10 p-s 2 sätestatud erandist ei saanud lähtuda, sest ehitusalust pinda sooviti suurendada rohkem kui 100 % võrra, projekteerimistingimused väljastati kahepereelamu projekteerimiseks, ei järgitud piirkonna hoonestuslaadi ning projekteerimistingimusi ei kooskõlastatud naaberkinnistu omanikuga; 2) ehitusluba väljastati üksikelamu laiendamiseks. Laiendamine saab toimuda juurde-, pealevõi allaehitamise teel (EhS § 2 lg 7). Kuna üksikelamu on täielikult lammutatud, ei ole objektiivsetel põhjustel selle laiendamine võimalik; 3) vahemaa projekteeritud elamu ja kaebaja elamu vahel on projekti järgselt umbes 5 meetrit. Projekti kohaselt tuleks kaebajale kuuluva garaaži külge ehitada tulekaitsemüür. Elamute vahekaugust arvestades ei jätaks projekteeritud elamu kaebaja eluruumile piisavalt valgustust. Nii kõrge (varasema 4,5 m asemel 7 m) ja piirkonna kujunduslikule stiilile mittevastava ehitise püstitamine langetaks oluliselt kaebaja kinnisvara väärtust; 4) hetkel krundil oleva vundamendi kõrguse puhul hakkavad sadeveed voolama kaebaja krundile. Kaebaja ei saa tõsta oma eluhoonet ja garaaži. Kaebaja kavatseb ehitada garaažile teise korruse ja teha selle eluhooneks, kuid sellisel juhul puudub aknast väljavaade. 3. Tallinna Linnaplaneerimise Amet palus jätta Vaike Küttise kaebuse rahuldamata: 1) väide, et vaidlusaluse kinnistu ja kaebaja kinnistu vahele jääv 5 m ei jäta kaebaja kinnistule piisavalt valgustust, on paljasõnaline. 5 m on rajatava hoone ja kaebaja garaaži vahe ning 2

§ 9

lg 10 p-des 2 ja 3 sätestatud naaberkinnistu omanikuga kooskõlastamine ei tähenda nõusoleku eeldust. Seega tagati kaebajale võimalus menetluses osalemiseks; 4) tulenevalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 67 lg-st 2 ei saa ehitusluba tühistada, sest kolmandad isikud on teinud tehinguid oma vara käsutamiseks ja muutnud enda elukorraldust. Kolmandate isikute huvi kaalub üles avaliku huvi isegi juhul, kui projekteerimistingimuste menetluses oleks toimunud sisuline viga. Kaebajal on olnud võimalus kooskõlastamismenetluses osaleda, ta on enda seisukoha esitanud ning sellega on arvestatud.

1. Tallinna Halduskohtu 04.05.2010 otsusega rahuldati Vaike Küttise kaebus osaliselt ning tühistati 25.10.2007 ehitusluba nr
2. Kohtuotsuse põhjendused: 1) kaebajal on kaebuse esitamiseks kaebeõigus ning kaebus on esitatud tähtaegselt. Kaebajal puudus põhjus jätkata vaidlust haldusmenetluses, mis päädis ehitusloa kehtetuks tunnistamisega. Kuna ehitusluba oli tunnistatud kehtetuks ning selle alusel ei tohtinud ehitamine jätkuda, siis ei saa kaebuse esitamise tähtaega siduda mistahes eelneva tegevusega. Kaebaja ei saa vastutada selle eest, kuidas tõlgendati tema varasemaid kaebusi ja sõltumata sellest, kas talle vastati tema pöördumiste või vaide alusel, saabus kaebaja jaoks õigusrahu, kui ehitustegevus vastustaja poolt haldusaktiga lõpetati. Kaebaja sai 28.07.2008 teadlikuks, et ehitamine jätkub endise ehitusloa alusel. Kohtusse pöördus kaebaja 13.08.2008, so tähtaegselt; 2) kuna vastustaja algatas ehitusloa kehtivaks tunnistamiseks uuesti haldusmenetluse, tulnud menetlusse kaasata piirinaabritena nii kaebaja kui J. Janina. Ühtlasi oli teada, et kaebaja väidab õiguste rikkumist. Vastustaja ega kolmandad isikud pole tõendanud, et kaebajale näidati projekteerimistingimusi ja asendiplaani. Kaebaja on naaberkinnistu omanikuna projekteerimistingimuste ja ehitusloa andmise menetluses kolmandaks isikuks ehk menetlusosaliseks, kes tuleb üldjuhul menetlusse kaasata ja ära kuulata. Kuna projekteerimistingimuste p-s 7 nähti kooskõlastajate ringis ette ka naaberkinnistute omanikud, siis oli see nõue muutunud kohustuslikuks. Isegi juhul, kui tõene oleks vastustaja väide, et projekteerimistingimusi vastavas osas muudeti, oleks see muutmine olnud õigusvastane. Kaalutlusõiguse kohaldamine ehitusloa väljastamisel ei saa olla veatu, sest vastustaja ei teadnud naabrite asjakohast arvamust. Kooskõlastamise sisuks on menetlusse kaasamine ja osalemine menetluses, mis omab olulist tähtsust selleks, et teha kaalutletud otsus. Puudub mõistlik põhjus, miks jätta isikud ilma ärakuulamise õigusest, kui ehitamine lubatakse läbi

§ 9lg 10 p 2; 3

§ 9lg 10 p 2 alusel lubada ehitamist ilma detailplaneeringut koostamata.

Takistuseks ei ole asjaolu, et kavatsetakse kahepereelamu ehitamist, sest ka see on sätte mõttes üksikelamu ehitamine. Ehitise lammutamine ei ole üldjuhul lubatav, kui õiguspärane olukord on taastatav mingil muul viisil. Kohus ei saa antud juhul vastustaja eest lammutamisotsustust teha, sest ei ole teada, millistel tingimustel ehitamine jätkub. Kaebaja ei saa keelata naaberkinnistule ehitamist, sealjuures isegi uue eluhoone rajamist. Olemasoleva vundamendi suurus ja asukoht ei tekita kaebajale piiranguid ega ohusta tema kinnistu olukorda. Kohtuotsusega mõisteti vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu 20 319,60 krooni ning riigilõiv 80 krooni. Kaebaja oli taotlenud 42 848,16 krooni väljamõistmist. Kolmandad isikud palusid välja mõista 58 764 krooni. Kohus jättis kolmandate isikute menetluskulud nende endi kanda. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 6. Vaike Küttise apellatsioonkaebuses palutakse Tallinna Halduskohtu 04.05.2010 otsus tühistada osas, millega kohus jättis rahuldamata kohustamisnõude ebaseadusliku ehitise lammutamiseks. Põhjendused: 1) kolmandate isikute poolt püstitatud ehitis on nii formaalselt kui ka materiaalselt õigusvastane, mistõttu on ehitise lammutamiseks kohustamine ainuvõimalik variant. Vaidlusalusele kinnistule rajatud vundament ei ole käsitletav õiguspärase rajatisena ning ei vasta elamu laiendamise eelprojektile; 2) vastupidiselt Tallinna linna ehitusmääruse (EhM) § 13 lg 8 p-le 2 ei ole käesolevas asjas projekti ega projekteerimistingimusi kooskõlastatud naabritega, ei ole järgitud piirkonna hoonestuslaadi ja planeerimispõhimõtteid. Lisaks ei ole tegemist üksikelamuga; 3) väär on kohtu seisukoht, et ehitada oli võimalik ilma detailplaneeringut koostamata. Kohus on ebaõigesti kohaldanud

§ 4lg-t 2 ja § 9 lg 10 p 2. Eh

M § 2 lg 1 p-de 10 ja 11 kohaselt ei saa kahepereelamut käsitleda

§ 9

lg 10 p-s 2 nimetatud üksikelamuga, mille püstitamist ilma detailplaneeringuta saaks kohalik omavalitsus lubada.

§ 9lg 10 p 2 eeldab kaalutlusõiguse kohaldamist.

Tiheasustusega piirkonnas tuleks ilma detailplaneeringuta ehitamist vältida. Asjaolu, et

§ 9

lg 10 p 3 lubab korterelamute püstitamist ilma detailplaneeringuta, ei tähenda, et korterelamuid saaks ilma detailplaneeringuta püstitada senisesse väikeelamute piirkonda; 4) õige ei ole kohtu seisukoht, et antud juhtum ei allu

§ 3lg 2 p 2 juhtumile.

Lisaks on käesoleval juhul tegemist uue ehitise ehitamisega, mille korral on vastavalt

§ 3

lg 2 p-le 1 detailplaneeringu koostamine kohustuslik; 5) püstitatav ehitis rikub kaebaja huve. Vaidlusaluse kinnistu praktiliselt täis ehitamine ei ole põhjendatud ka tuleohutuse nõuete osas; 6) jääb arusaamatuks, milline oleks õigusvastase ehitusloaga ehitusprojektile mittevastavalt ehitatud vundamendi õiguslik staatus, mille allesjätmist on kohus võimalikuks pidanud. Ehitise materiaalne õigusvastasus ei ole antud juhul kõrvaldatav detailplaneeringu koostamise, ehitusloa taotlemise ja väljastamisega või muude toimingutega. 4