MS §162,§165 lg 3 §173, §407, §415, §420, §§434-§436, §442, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada X AS hagi M. M. ja R. I. vastu täies ulatuses. Välja mõista M. M. ( is.kood xxxxxxxxxxx) ja R. I. ( is.kood xxxxxxxxxxx) solidaarselt laenulepingu järgi võlgnevus summas 2360,92 eurot (36 940,36 krooni) ja alates 16.09.2010.a. kuni tagastamata krediidisumma (1113,42 euro/ 17 421,20 krooni) täieliku tasumiseni viivis 29,30% aastas ning menetluskulud summas 369,41 eurot (5780 krooni) X AS kasuks. Kõik asjas kujunevad menetluskulud jätta kostjate kanda. Kohtuotsuse resolutsioon ja otsuse peale edasikaebe kord avaldada viivitamatult kohtuteadete avaldamiseks ettenähtud ametlikus väljaandes. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (21.03.2011) Kostja võib juhul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks või TsMS § 415 lg.1 pp.1-3 sätestatud asjaolude esinemisel, esitada 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. menetluses, kui ASJAOLUD Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et 25.08.2006.a. sõlmiti M. M. ja hageja vahel tarbijakrediidileping nr xxxxxxx/xxxxx. Antud lepingu alusel hageja andis kostjale krediiti 1278,23 eurot (20000 krooni). Lepingu kohaselt võlgnik kohustus maksma intressi 29,30 % krediidisummast ühe aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldati lepingule X AS krediidilepingute üldtingimusi. Laenu tagamine oli tagatud R. I. 25.08.2006.a. sõlmitud käenduslepinguga, millega käendaja võttis endale hageja ees vastutuse hageja ja põhivõlgniku vahelisest tarbijakrediidilepingust ning võimalikest krediidiandja ja krediidisaaja vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevate nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest. Hageja kinnitab, et kostjad pole lepingut nõuetekohaselt täitnud ning võlgnevust tasunud, mistõttu palub kostjatelt solidaarselt välja mõista lepingu järgi võlguolevad summad kogumahus 2360,92 eurot (36 940,36 krooni). 2
) (RT 81/02-336) §76 lg.1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele.
ja §401 lg.1 annavad hagejale õiguse nõuda kostjatelt intressi tasumist lepingus ettenähtud määras. Hageja on intressi arvutamisel lähtunud lepingus sätestatud määrast ja –tingimustest.
sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni nõuda viivitusintressi (viivist). Hageja on viivise arvutamisel lähtunud eelnimetatud tingimustest.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega nõuda kohutuse rikkumise eest tekitatud kahju hüvitamist.
lg.1 p.p.1,3,4,6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja lepingu üles öelda ning nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, viivist ja kahjude hüvitamist. Kuna kostjad on kohustust rikkunud, tuleb kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja mõista krediidilepingujärgne võlgnevus kogusummas 2360,92 eurot ( 36 940,36 krooni), millest 1113,42 eurot (17 421,20 krooni) on tagastamata krediidisumma, 243,47 eurot ( 3809,54 krooni) sisenõutavaks muutunud tasumata intress, 86,28 eurot (1350 krooni) võla sissenõudmisega seotud kulud, 915,75 eurot ( 14 359,62 krooni) sissenõutavaks muutunud viivis. Käendus
lg.1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise ees. Asja materjalidega on tõendatud, et laenulepingust tulenevate (M. M. ) kohustuste täitmise tagamiseks sõlmiti 25.08.2006.a. hageja ja kostja R. I. vahel käendusleping ning kokkulepped, millega kostja võttis endale kohustuse täita laenulepingust tulenevad kohustused, juhul kui M. M. jätab need täitmata. Asja menetluses on tuvastatud, et käendaja põhivõlgniku lepingujärgseid kohustusi ei täitnud.
lg.1 sätestavad, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendusleping sätestab käendaja solidaarvastutuse ega fikseeri käendaja piiritletud vastutust. Seega on hageja õigustatud nõudma käendajast kostja suhtes solidaarvastutuse kohaldamist. Menetluskulud TsMS §173 lg.1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §162 sätestab, et 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.