MS §162,§165 lg 3 §173, §407, §415, §420, §§434-§436, §442, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada X AS hagi A. M. ja K. M. vastu täies ulatuses. Välja mõista A. M. ( is.kood xxxxxxxxxxx) ja K. M. ( is.kood xxxxxxxxxxx) solidaarselt laenulepingu järgi võlgnevus summas 7910,96 eurot (123 779,69 krooni) ja alates 23.09.2010.a. kuni tagastamata krediidisumma (4625,63 euro/ 72 375,35 krooni) täieliku tasumiseni viivis 25,17% aastas ning menetluskulud summas 673,63 eurot (10540 krooni) X AS kasuks. Kõik asjas kujunevad menetluskulud jätta kostjate kanda. Kohtuotsuse resolutsioon ja otsuse peale edasikaebe kord avaldada viivitamatult kohtuteadete avaldamiseks ettenähtud ametlikus väljaandes. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (21.03.2011) Kostja võib juhul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks või TsMS § 415 lg.1 pp.1-3 sätestatud asjaolude esinemisel, esitada 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. menetluses, kui ASJAOLUD Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et 26.07.2006.a. sõlmiti A. M. ja hageja vahel tarbijakrediidileping nr xxxxxxx/xx kt ja antud lepingu raames sõlmiti kolm kokkulepet krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta. Antud lepingu alusel hageja andis kostjale krediiti 4848,67 eurot (75865.18 krooni). Lepingu kohaselt võlgnik kohustus maksma intressi 25,17 % krediidisummast ühe aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldati lepingule X AS krediidilepingute üldtingimusi. Laenu tagamine oli tagatud K. M. 26.07.2006.a. sõlmitud käenduslepinguga, millega käendaja võttis endale hageja ees vastutuse hageja ja põhivõlgniku vahelisest tarbijakrediidilepingust ning võimalikest krediidiandja ja krediidisaaja vahel 2
) (RT 81/02-336) §76 lg.1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Kostjad kohustusid laenu ja intressid tagastama osade kaupa annuiteetmaksetena iga kalendrikuu 15. kuupäeval. Asja materjalidega on tõendatud, et kostjad pole hagejale intresse ja püsimakseid nõuetekohaselt tasunud. Asja materjalidega on tõendatud, et kostjad võlgnevad hagejale tagastamata krediidina 4625,63 eurot (72 375,34 krooni).
ja §401 lg.1 annavad hagejale õiguse nõuda kostjatelt intressi tasumist lepingus ettenähtud määras. Hageja on intressi arvutamisel lähtunud lepingus sätestatud määrast ja –tingimustest, saades intressivõla suuruseks 634,40 eurot (9926,17 krooni).
sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni nõuda viivitusintressi (viivist). Hageja on viivise arvutamisel lähtunud eelnimetatud tingimustest.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega nõuda kohutuse rikkumise eest tekitatud kahju hüvitamist. Kostjad on jätnud lepingu alusel hagejale tasumata sissenõudmisega seotud kulud kokku 23,01 eurot (360 krooni) ja kostjate poolt on tasumata lepingu sõlmimise tasu 19,17 eurot (300 krooni) krooni.
lg.1 p.p.1,3,4,6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja lepingu üles öelda ning nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, viivist ja kahjude hüvitamist. Kuna kostjad on kohustust rikkunud, tuleb kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja mõista krediidilepingujärgne võlgnevus kogusummas 7910,96 eurot( 123 779,69 krooni), millest 4625,63 eurot (72375,34 krooni) on tagastamata krediidisumma, 634,40 eurot ( 9926,17 krooni) sisenõutavaks muutunud tasumata intress, 19,17 eurot (300 krooni) tasumata lepingu sõlmimise tasu, 23,01 eurot (360 krooni) võla sissenõudmisega seotud kulud, 2608,76 eurot ( 40 818,18 krooni) sissenõutavaks muutunud viivis. Käendus
lg.1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise ees. Asja materjalidega on tõendatud, et laenulepingust tulenevate (A. M. ) kohustuste täitmise tagamiseks sõlmiti 26.07.2006.a. hageja ja kostja K. M. vahel käendusleping ning kokkulepped, millega kostja võttis endale kohustuse täita laenulepingust tulenevad 4
lg.1 sätestavad, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendusleping sätestab käendaja solidaarvastutuse ega fikseeri käendaja piiritletud vastutust. Seega on hageja õigustatud nõudma käendajast kostja suhtes solidaarvastutuse kohaldamist. Menetluskulud TsMS §173 lg.1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on nõudnud menetluskuludena kostjatelt solidaarselt hagi esitamisel tasutud riigilõivu, summas 577.76 euro (9040 krooni) ja õigusabikulude 95,87 euro (1 500 krooni) väljamõistmist. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt menetluskuludena hageja kasuks välja mõista 673,63 eurot (10540 krooni). Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad asja menetlemisega kaasnenud muud võimalikud menetluskulud kostjate kanda. Kuna kostja K. M. ei ela registrijärgses elukohas ning tema tegelik viibimiskoht on hagejale, pädevatele ametiasutustele ja kohtule teadmata, tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult, otsuse resolutsiooni ja otsuse peale edasikaebe korra avaldamisega kohtuteadete avaldamiseks ettenähtud ametlikus väljaandes. Annemarie Gerassimov kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.