2-09-64484/17

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-09-64484 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2010, Tallinn Kohtukoosseis Eesistuja Ülle Jänes, liikmed Reet Allikvere, Kaupo Paal Tsiviilasi H. N. hagi A. P. vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 19 575 krooni Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 21.07.2010 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A. P. apellatsioonkaebus Menetluse liik Menetlusosalised, nende esindajad Kirjalik menetlus Hageja H. N. (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXX, XXXXXXXX X-X), esindaja adv Natalia Suvorova Kostja A. P. (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX XXXXXXXX, XXXXXXX, XXXXXXXXXX XXX, XXXXX) RESOLUTSIOON
2. Tühistada Pärnu Maakohtu 21.07.2010 otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
3. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
4. Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Hagiavalduse asjaolud ja menetluse käik H. N. esitas 03.12.2009 Pärnu Maakohtule hagi A. P. vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks. Poolte lähedastest suhetest sündis XX.XX.XXXX poeg R.. Kostja ei ole perekonnaseaduse (PKS) § 41 lg 1 sätestatud korras lapse põlvnemist endast tunnistanud. Ta on poja vastu huvi tundnud vaid ühel korral, mil laps oli 2-aastane. Hageja on kostjale küll teada andnud, et poeg soovib viimasega kohtuda, kuid kostja ei ole selle vastu huvi tundnud. Hageja igakuiseks sissetulekuks on 3800 krooni, mis ei kata hageja ja tema poja kulusid. Kuna lapse kasvades suurenevad ka kulutused, siis ei suuda hageja oma majandusliku olukorra tõttu poega üksi üleval pidada. Kostja on hagejat toetanud ühel korral 1000 krooniga. Kostja keeldub vabatahtlikult poja ülalpidamisest. Hageja palus tuvastada, et R. N. põlvneb kostjast ning kostjalt välja mõista elatis lapsele 2175 krooni kuus. Kostja on telefoni teel kohtule teatanud, et ta ei tunne hagejat ning hiljem nõustus tuvastama isadust ekspertiisiga, kuid ta on Soomes ega tea, millal Eestisse tuleb. Kostja tunnistas, et ta võib lapse isa olla, kuid tal ei ole võimalust teda rahaliselt toetada. Kohtuistungi toimumise aeg on kostjale tehtud teatavaks elektrooniliselt ja ka väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, kuna kostja ei kinnitanud elektrooniliselt saadetud kohtukutse kättesaamist. Nii Tallinnas kui ka Helsingis olevatelt aadressidelt on kutsed kohtule tagastatud, kuna kostja ei ole kutsetele järele läinud. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus rahuldas hagi ja tuvastas, et R. N. põlvneb A. P. ning mõistis kostjalt välja elatise 2175 krooni kuus alates 03.12.2009 kuni poja täisealisuseni. Menetluskulud jäid poolte endi kanda. 11.08.2004 sünnitunnistusega nr XX XXXXXXX on tuvastatud, et R. N. on sündinud XX.XX.XXXX XXXXXX ning tema ema on H. N.. Sünd on registreeritud XXXXXXXX Vallavalitsuses XX.XX.XXXX, kanne nr XX. Tunnistaja H. N.. ütlustega on tuvastatud, et alates 2000.a kuni hageja dekreeti jäämiseni elasid nad koos hagejaga Tallinnas. Nende elukohas on tunnistaja kostjat enne hageja rasedust ühe korra näinud, ta ööbis hageja juures. Hageja ja kostja käisid kohtamas enne hageja rasedaks jäämist. Samuti on kostja ööbinud hageja juures. Peale lapse sündi pooled suhtlesid. Kuid ühes hetkest kostja enam hagejaga suhelda ei tahtnud. Hageja on kostjalt saanud ühel korral 1000 krooni. Hageja on koos lapsega kahel korral kohtunud kostjaga. Kostja olevat imestanud, et laps on tema nägu. Kostja tunnistas lapse enda omaks. Mittetunnistamine hakkas peale siis, kui hageja palus rahalist abi. Laps on kostjaga suhelnud telefoni teel. Laps teab, et kostja on tema isa, tunneb teda piltide järgi. Lapse eostamise ajal hagejal lähedasi suhteid teiste meestega ei olnud. Poolte kirjavahetusega on tuvastatud, et pooled on olnud kirjavahetuses alates 2006.a. 2006.a kirjas kostja teatas, et hageja võiks talle R. pildi saata. Poolte kirjavahetusest nähtuvalt ei taha kostja hagejale lapse ülalpidamiseks raha anda. 23.01.2008 kirjutas kostja hagejale, et kohtub poisiga. 07.09.2008 kirjutas kostja hagejale kirja, kus teatas, et saatis hagejale pildi, millel on R. poolõde. Tunnistaja ütlustega ja A. P. kirjadega on tuvastatud, et pooltel olid lähedased suhted, millest sündis XX.XX.XXXX poeg R.. Kohus ei tuvastanud, et hagejal oleks olnud lapse eostamise ajal 12.10.2003 intiimsuhteid teiste meestega peale A. P.. DNA-ekspertiisi ei olnud võimalik läbi viia, kuna A. P. hoidub kohtumenetlusest kõrvale. Sundtoomine ei ole võimalik, kuna kostja elab Soomes. Kostja kui lapse R. isa on kohustatud teda ülal pidama. PKS § 100 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 2 Kuna hageja palub välja mõista kostjalt elatise miinimummääras, siis hageja ei pea tõendama lapse peale tehtavaid kulutusi. Kostja ei ole tõendanud, et ta on töövõimetu või tal puudub sissetulek või tema varaline olukord ei võimalda lapse ülalpidamist toetada. Seega tuleb kostjal tagada oma lapse minimaalsete vajaduste rahuldamine vastavalt perekonnaseadusega kehtestatud määras. Apellatsioonkaebus Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja asjas menetluse lõpetada. Maakohus on olulisel määral rikkunud menetlusõiguse norme. Kohus ei ole järginud menetlusdokumendi kättetoimetamiseks seaduses ettenähtud korda ega ole kostjat teavitanud asja läbivaatamise ajast ja kohast, samuti ei ole talle käte toimetatud mitte ühtegi menetlusdokumenti. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsus Tsiviilkolleegium, tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja asi saata TsMS § 646 ja § 656 lg 1 p 5 alusel uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Ringkonnakohus otsustas asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kuna leidis, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses. TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib kohtu määruse alusel menetlusosalisele toimetada menetlusdokumendid kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse ega ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas sätestatud viisil; p 2 kohaselt võib menetlusosalisele toimetada menetlusdokumendid kätte avalikult, kui välisriigis ei ole eeldatavasti võimalik dokumenti nõuetekohaselt kätte toimetada. Toimiku materjali kohaselt on kohus kostjale kohtukutsed edastanud meiliaadressidel XXXXXXX@XXXXXX.XXX ja XXXX@XXX.XX, kuid toimikus puudub kostja kinnitus kutsete kättesaamise kohta. Seejärel on kohus kohtukutse avaldanud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kuna kohtule oli teada kostja elukoht Soomes, oleks tulnud kohaldada TsMS § 3161 alusel EÜ määruse nr 1393/2007 kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades sätteid. Riigikohus on mitmes lahendis asunud seisukohale, et ajalehekuulutuse kaudu võib kohtukutset kätte anda ainult siis, kui ükski muu kätteandmise viis ei ole tulemust andnud (näiteks lahendid 3-2-2-1-08, 3-2-2-2-09). Riigikohus on oma lahendites ka rõhutanud, et kohtusse kutsumine ja hagiavalduse kostjale kätteantuks lugemine ajalehekuulutuse avaldamisega riivab põhiseaduse § 24 lg-s 2 sätestatud põhiõigust olla oma kohtuasja arutamise juures ja seab sellega kõrgendatud nõuded kohtusse kutsumisele ja hagiavalduse kätteantuks lugemisele. Kohtudokumentide avaldamine väljaandes Ametlikud Teadaanded ei olnud ka praegusel juhul nõuetekohane viis anda füüsilisest isikust protsessiosalisele teada temale saadetud dokumentidest. R. Allikvere Ü. Jänes K. Paal 3