← Eesti

2-10-32389/21

Obsah (10)§ 82§ 100§ 101§ 113§ 142§ 145§ 367§ 127§ 65§ 146

VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-10-32389 31. märtsil 2011, Narva Narva kohtumaja Tamara Šabarova Kohtuas

) § 113 lg-st 6 ei arvesta Hageja viivist intressi- ja viivisesummalt. Käesoleva hagiavalduse (04.10.2010.a) esitamise hetkeks on sissenõutavaks muutunud alljärgnev viivis: võlasumma (EEK) viivitatud päevade arv seisuga 30.06.2010.a (hagiavalduse esitamise kuupäev) viivis päevas (0,25%) (EEK) viivise summa 24.08.2009.a30.06.2010 (EEK) 68 977,26 706 172,44 121 742,64 Kuna hagivalduse esitamise hetkel ületab viivisevõlgnevus hagivalduses viidatud võlgnevust, soovib Hageja antud juhul viiviste väljamõistmist kuni vastava põhivõla ulatuses ehk summas 77 987,35 Eesti krooni. Käenduslepingu punkti

  1. kohaselt kohustus Kostja vastutama Liisingulepingu alusel tasumisele kuulunud osamaksete, intressi, viivise, kahju hüvitamise või mis tahes muu Liisingulepingust tuleneva summa tasumise eest. Üldtingimuste punkt 4.
  2. sätestab Liisinguvõtja kohustuse tasuda osa- ja intressimakseid vastavalt Liisingulepingu lisaks olevale maksegraafikule. Käenduslepingu punkti
  3. kohaselt ei või Kostja esitada vastuväiteid, kui Hageja nõuab nõude rahuldamist Kostjalt, mitte kõigepealt Liisinguandjalt või mõnelt teiselt käendajalt, kes samuti tagab Liisingulepingust tulenevaid nõudeid. Üldtingimuste punkti 4.
  4. järgi on Hagejal õigus nõuda viivist tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest viivist Liisingulepingu eritingimustes toodud määras, s.o 0,25% päevas. Kostja vastutab viivise tasumise eest Käenduslepingu punkti 1 alusel. Üldtingimuste punkti 10.1.3 ja 10.
  5. kohaselt oli Hagejal õigus Liisinguleping erakorraliselt üles öelda, kuna Liisinguvõtja oli jätnud tasumata maksegraafiku järgse makse ning ei täitnud vastavat kohustust ka 14 päeva jooksul pärast vastavasisulise hoiatuse saamist. Üldtingimuste punkt 10.
  6. järgi kohustus Liisinguvõtja Liisingulepingu lõpetamisel viivitamatult Hagejale üle andma Vara valduse. Üldtingimuste punkt 10.
  7. fikseerib, et Liisingulepingu lõpetamisel kuulub Vara Hageja poolt võõrandamisele. Üldtingimuste punkt 10.
  8. järgi tuleb Liisinguvõtjal hüvitada Hagejale Liisingulepingu ülesütlemisest tekkinud lisakulud, sealhulgas Vara valduse ülevõtmisega, hoidmisega, müügikõlbulikuks seadmisega vms kaasnevad kulud. Käenduslepingu punkti
  9. alusel vastutab Kostja Liisingulepingu ülesütlemisega seotud kultuste tasumise eest. Võlaõigusseaduse (

) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt

§ 82

lg-le 1, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 punktid 1, 4 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, öelda lepingu üles ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. 3

(8)Tsiviilasi nr 2-10-32389

§ 113

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõustavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ettenähtud kõrgem intressimäär kui seadusejärgne viivisemäär, loetakse viivisemääraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

§ 142

lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja vastutama põhivõlgniku võlausaldaja ees põhivõlgniku kohustuse täitmise.

§ 145

lg 1 ja lg 2 fikseerib, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt ja käendaja vastutab käendatava kohustuse ees täies ulatuses.

§ 367

lg 1 fikseerib, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses llislnguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega.

§ 367

lg 4 sätestab, et liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Hageja palub mõista E S AS-i DnB NORD Liising kasuks välja võlgnevus summas 77 987,35 Eesti krooni; mõista E S AS-i DnB NORD Liising kasuks välja hagiavalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivis summas 77 987,35 Eesti krooni; jätta kõik menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 10 000,00 Eesti krooni, E S kanda. KOSTJA VASTUVÄITED Hagi vastuse kohaselt (tl 41-43) kostja ei võta hagi õigeks, ei tunnista esitatud hagiavalduses nõuet järgmiste põhjuste alusel. Vastavalt Liisingulepingule nr 060561 liisinguvõtjaks on OÜ Setplus (pankrotis) reg nr 10445631. 08.06.2009.a OÜ Setplus on väljakuulutatud pankrotiks. Seega põhivõlgnikuks on OÜ Setplus (pankrotis). Käenduslepingu nr 060561 alusel kostja on käendajaks. Vastavalt Võlaõigusseadusele § 145 lg 1 ja käenduslepingule kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja solidaarselt. Vastavalt Võlaõigusseadusele § 146 lg 2 põhivõlgniku pankroti korral peab võlausaldaja esitama oma nõude pankrotimenetluses pankrotiseaduses ettenähtud korras. Pankrotimenetlusest teada saamisel peab võlausaldaja sellest viivitamata teatama käendajale. Kostja teavitab, et AS DnB NORD Liising ei teavitanud kostjat sellest ning kostja ei ole teadlik millises summas on esitatud nõue põhivõlgniku vastu ja millises summas nõue rahuldatud põhivõlgniku poolt. Vastavalt VOS § 146 lg 3 kui võlausaldaja ei täida § 146 lg 1 ja 2 kohustusi, väheneb tema nõue käendaja vastu kohustuse rikkumisest käendajale tekkinud kahju ulatuses. Praegu kostjale tekkinud kahju on võlausaldaja hagi nõue summas 165 974,70 krooni. Kostja ei soovi esitada vastuhagi. Kohtukulud peab kandma hageja. Asja ei ole võimalik lahendada kompromissiga või muul viisil kokkuleppel. Seega arvab kostja, et AS-i DnB NORD Liising hagi on põhjendamatu ja ülalmainitud asjaolude alusel palub jätta hagiavaldus rahuldamata. HAGEJA ARVAMUS HAGI VASTUSE KOHTA Hageja arvamuse kohaselt hagi vastuse kohta (tl 49-51) hageja, tutvunud Kostja poolt 29.11.2010.a koostatud vastusega annab eelviidatud vastusele omapoolse hinnangu: 4

(8)Tsiviilasi nr 2-10-32389 Hageja teavitamiskohustus Hageja ei nõustu, et jättis Kostjat teavitamast OÜ Setplus (registrikood 10445631; pankrotis) osas 08.06.2009.a algatatud pankrotimenetlusest ning rikkus seeläbi võlaõigusseaduse (edaspidi

) § 146 lõigetes 1 ja 2 sätestatud teavitamiskohustust. Äriregistri andmetel on Kostja OÜ Setplus ainuosanik äriseadustiku (edaspidi ÄS) mõistes. ÄS § 168 lg 1 punktide 1-12 järgi kuulub osanike pädevusse põhikirja muutmine, osakapitali suurendamine ja vähendamine, nõukogu liikmete valimine ja tagasikutsumine, juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine, majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine, osa jagamine, audiitori valimine, erikontrolli määramine, prokuristi nimetamine ja tagasikutsumine, osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise otsustamine. Ühtlasi nähtub äriregistrist, et Kostja oli OÜ Setplus juhatuse liige kuni 08.06.2009.a kell 16.00, kui kuulutati Viru Maakohtu kohtumäärusega välja OÜ Setplus pankrot ning osaühingu esindusõigus läks üle pankrotihaldur Martin Kruppile. ÄS § 180 lg 5-1 kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikult olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatuse viivitamata kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Väär on väita, et Kostjal puudus informatsioon OÜ Setplus majandusliku olukorra kohta ning Kostja ei olnud teadlik OÜ Setplus pankrotimenetlusest. Tuginedes ülaltoodule peab Hageja absoluutselt põhjendamatuks Kostja väidet

§ 142lg-st 2 tuleneva teavitamiskohustuse rikkumise osas.

Kahju hüvitamine

§ 127

lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku seadmine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei ole esinenud. Kahju hüvitamise kohustuse tekkimise üheks vajalikuks tingimuseks on kahju tekkimine kahjustatud isikul. Kui kahjustatud isikul pole kahju tekkinud, siis kahjuhüvitusnõuet ei eksisteeri. Tõendamiskoormise osas kehtib kahju hüvitamise nõude puhul üldreeglina järgmine põhimõte: kahjustatud isik peab tõendama kohustuse rikkumist, kahju olemasolu ja suurust, samuti põhjuslikku seost kahju tekitaja käitumise la kahlu tekkimise vahel. Hageja on seisukohal, et Kostjal pole kahju tekkinud ning kahjuhüvitusnõuet ei eksisteeri, st Kostja väited kahju tekkimise osas on paljasõnalised ning tõendamata. Tõendid Tuginedes tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 230 lg-le 1 ei ole vaja tõendada asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks. Üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest. Hageja teatab, et tema väited tuginevad avalikest registritest kättesaadavatele andmetele. KOHTUISTUNG Kohtuistungil jäid pooled oma nõuete, vastuväidete ja nende põhjenduste juurde. 5

(8)Tsiviilasi nr 2-10-32389 Hageja esindaja seletas, et nõue OÜ Setplus (pankrotis) pankrotimenetluses on esitatud, hageja ei saanud veel midagi. Pankrotimenetluses on nõudesumma suurem, kui nõutakse kostjalt. Sõiduauto realiseerimisest saadud summa võrra on võlgnevus vähendatud. OÜ-ga SETPLUS oli sõlmitud kaks lepingut (nr 014423 ja nr 060561), pankrotimenetluses lähtutakse kahest lepingust, kostjalt nõutakse võlgnevus ainult ühe lepingu alusel (nr 060561), teine liisingleping (nr 014423) ei puutu antud asjasse. Hageja käitub heas usus, vastasel juhul summa oleks suurem. Sõiduauto Renault oli müüdud 40 000 euro eest. Kostja hagi ei tunnistanud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle: et AS DnB NORD Liising (hageja) ja J Š (kostja E S) vahel 19.03.2008 oli sõlmitud käendusleping nr 060561 (tl 16), mille alusel kohustus kostja tagama kõigi hageja ja OÜ Setplus (registrikood 10445631, pankrotis) vahel 19.03.2008.a sõlmitud liisingulepingust nr 060561 tulenevate kohustuste kohase täitmise eest solidaarselt liisinguvõtjaga. Kostja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks on 140 307,71 eurot, s.t 2 195 338,61 eesti krooni et hageja omandas liisinguvõtja huvides ja soovil veoauto Renault Premium 450.26S 6x2 (tl 17) ning andis selle liisingulepingu kehtivuse perioodiks liisinguvõtja valdusesse ja kasutusse (tl 18) et liisingulepingu üldtingimustest tulenevalt (tl 19-29) oli liisinguvõtja peamiseks kohustuseks liisingulepingu lisaks olevas maksegraafikus (tl 30-31) fikseeritud osa- ja intressimaksete tasumine et liisinguvõtja rikkus eelnimetatud maksete tasumise kohustust (01.03.2011 kohtuistungi protokoll), mistõttu hageja saatis liisinguvõtjale ja kostjale 11.11.2008.a liisingulepingu ülesütlemise hoiatused (tl-d 32, 33) et liisinguandja ütles liisingulepingu ühepoolselt ennetähtaegselt üles et seoses liisingulepingu ennetähtaegse lõpetamisega, kohustus liisinguvõtja hagejale üle andma vara valduse et pärast valduse taastamist asus hageja vara realiseerima, et tekkinud võlgnevust võõrandamise kaudu katta et vara oli realiseeritud 40 000 euro eest (01.03.2011 kohtuistungi protokoll) et OÜ SETPLUS (registrikood 10445631) ainsaks juhatuse liikmeks oli kostja E S et Viru Maakohtu 08.06.2009 määrusega kuulutati välja OÜ SETPLUS pankrot. Võlaõigusseaduse (

) § 142 lg 1 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Vastavalt

§ 145

lg 1 kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Poolte vahel 19.03.2008 sõlmitud käenduslepingu nr 060561 punkti 1 kohaselt käendaja vastutab lepingu rikkumise ja selle tagajärgede eest solidaarselt kliendiga ehk antud juhul liisinguvõtjaga (OÜ SETPLUS). 6

(8)Tsiviilasi nr 2-10-32389

§ 65

lg-st 1 tuleneb, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. 10.08.2009 nõudeavaldusega on tõendamist leidnud (tl 67-74), et liisingulepingust nr 060561 tulenev nõue on hageja poolt esitatud OÜ SETPLUS pankrotimenetluses ja on tunnustatud.

§ 146

lg 2 kohaselt põhivõlgniku pankroti korral peab võlausaldaja esitama oma nõude pankrotimenetluses pankrotiseaduses ettenähtud korras. Pankrotimenetlusest teada saamisel peab võlausaldaja sellest viivitamata teatama käendajale. Kohus on juba tuvastanud, et põhivõlgniku OÜ SETPLUS pankrotimenetluses hageja esitas liisingulepingust nr 060561 tulenev nõudeavaldus. Kohus leiab, et iseenesest on õige kostja väite sellest, et OÜ SETPLUS pankrotimenetlusest teada saamisel pidi hageja sellest viivitamata teatama kostjale isegi vaatamata sellele, et kostja on OÜ SETPLUS (pankrotis) ainus juhatuse liige ja igal juhul teadis pankrotimenetlusest, millega hageja rikkus teatamiskohustust. Seadus ei tee erandeid, mil juhul võlausaldaja vabastatakse teatamiskohustusest. Vastavalt

§ 146

lg 3 kui võlausaldaja ei täida käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kohustusi, väheneb tema nõue käendaja vastu kohustuse rikkumisest käendajale tekkinud kahju ulatuses. Kohus ei nõustu kostjaga, et hageja teatamiskohustuse rikkumisega on kostjal tekkis kahju hagi nõue summas 165 974,70 krooni. TsMS § 230 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja ei esitanud kohtule mitte ühtegi tõendit oma väide tõendamiseks. Kohtuistungil sai teatavaks, et liisingulepingu nr 060561 objekt oli realiseeritud 40 000 euro eest. Hageja väitis, et selle summa võrra ta vähendas põhivõlgniku ja käendaja vastu esitatud nõuded. Kostja ei esitanud sellele vastuväiteid. Vastavalt

§ 145lg 2 käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses.

Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Vastavalt hagiavaldusele selle esitamise seisuga (13.09.2010) on hageja nõue kostja vastu liisingulepinguga seonduvalt 817 863,31 eesti krooni, s.o: tähtajaks tasumata liisingumaksed summas 244 098,70 Eesti krooni; tasumata kindlustusmaksed summas 5 288,00 Eesti krooni; vara tagastus- ja müügiprotsessis kantud kulu summas 141 272/95 Eesti krooni; vara omandamiseks tehtud hüvitamata kulutused summas 427 203,66 Eesti krooni. Hageja palub kohtul kostjalt välja nõuda 28.10.2008.a tasumisele kuulunud liisingumakse summas 77 987,35 Eesti krooni, sealhulgas osamakse summas 68 977,26 Eesti krooni ja intressimakse summas 9 010,09 Eesti krooni. 7

(8)Tsiviilasi nr 2-10-32389 Vastavalt ülaltoodud selgitustele on hageja tegelik nõue Kostja vastu suurem. Kostja ei ole esitanud vastuväited hageja poolt esitatud võlgnevuse ja viivise arvutuskäigu kohta. Ülaltoodust lähtudes rahuldab kohus hagi täies ulatuses ning mõistab kostjalt välja hageja kasuks võlgnevuse katteks 4 984,30 eurot (77 987,35 krooni) ja viivis seisuga 13.09.2010 summas 4 984,30 eurot (77 987,35 krooni). MENETLUSKULUD TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi täies ulatuses, seega otsus on tehtud kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 162 lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab hagejale, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova Kohtunik 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.