Obsah (7)

§ 9§ 8§ 26§ 18§ 2§ 7§ 10

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Otsuse tegemise aeg ja koht 15.06.2010, Tallinn Haldusasja number 3-09-2740 Haldusasi J.S. ja T.-M.S. kaebus Viimsi

§ 9lõikest 7 tulenevat õigust.

Samas juhime tähelepanu asjaolule, et üldplaneeringut muutvate detailplaneeringute menetlemine saab vastavalt

§ 9

lõikele 7 olla üksnes põhjendatud vajadusest tulenev erand (vallavolikogu kaalutlusotsus) ning sellest tulenevalt ei saa kaebajal olla õigustatud ootust, et (elamu) ehitusõigust on võimalik seada maa-aladel, mille puudub vastav juhtfunktsioon. Vastustaja leiab, et Teemaplaneeringust ei tulene piiranguid maakasutusele ning kaebajatel on võimalik jätkata maa sihtotstarbelist kasutamist nii põllu- kui ka metsamajandamisel. 5 Teemaplaneering ei määratle kiirraudtee Rail Baltica trassikoridori jaoks vajalikku raudteetunneli reservmaad, see määrati kehtivate planeeringutega- üleriigiline planeering „Eesti 2010“ ja Harjumaa maakonnaplaneeringu I etapp ja Viimsi valla mandriosa üldplaneering. Reservmaa täpsem asukoht määratakse menetluses oleva Äigrumäe küla, laiaküla, Metsakasti küla ja osaliselt Muuga küla üldplaneeringuga. Siseministeerium 23.07.09 kirjas teatatakse, et rahvusvaheline transporditrass on vajalik säilitada. Teemaplaneering ei määratle tunneli reservmaad, ta kajastab seda kaardil informatiivse kihina nii nagu ka hoonestust, perspektiivseid teid, äri-ja tootmis-ja elamumaad jms. Väide, et Kaarle kinnistut läbib reservmaa ja mitte rohekoridor ning sellest võiks järeldada, et rohekoridori järgi vajadus seal puudub, ei ole õige. Reservmaa juhtfunktsioon Viimsi valla Äigrumäe küla üldplaneeringust kattub samal maa-alal põllumajandusmaa juhtfunktsiooniga ja koostatavas Äigrumäe küla üldplaneeringus kattub raudtee juhtfunktsioon haljasmaa juhtfunktsiooniga ja seda ka kaebajat kinnistute osas. Kui raudtee reservmaa jääb kasutamata, jääb maale juhtfunktsiooniks haljasmaa ja see täidab rohekoridori ülesaannet. Kui raudtee rajamine realiseerub, siis viiakse läbi keskkonnamõju hindamine. Vastustaja on seisukohal, et raudteetrass ja rohekoridor saavad paikneda samal territooriumil. Raudtee projekteerimise käigus annab keskkonnamõju hindamine teabe, missugused meetmed tagavad rohevõrgustiku toimimise. Täpsemalt käsitleb seda osa Teemaplaneeringu K.Sepp ja J.Jagomägi „Roheline võrgustik“ lisa „Zooloogilised lähtekohad rohelise võrgustiku kujundamisel ja struktuurelementide määramise „ ap 2.1. „Infrastruktuuri logistika ja häirefaktori aste“ märgibki L.Klein, et raudtee on üldjuhul väiksema negatiivse mõjuga kui maantee; kui reservmaa võetakse kasutusele, siis viiakse läbi keskkonnamõju hindamine, täpsustatakse võimalikke olulisi keskkonnamõjusid, kuni selleni toimib reservmaa rohevõrgustiku alana. 5.2 Tegelikkusele ei vasta kaebaja väide, et Kinnistuste aluse maa ositi rohekoridori, haljastu ja rohevõrgustiku astmelauana määramine on põhjendamata Nagu eespool märgitud, siis Teemaplaneeringuga ei seata täiendavaid piiranguid võrreldes juba kehtivate üld- ja teemaplaneeringutega. Seega ei saa vald kohelda maaomanikke ebavõrdselt. Kaebajatel ei saa olla õigustatud ootust, et elamu ehitusõigus on võimlaik seada maa-aladele, millel puudub selleks vastav juhtfunktsioon. Samuti puudub alus väita, et Määrus on Kinnistuste osas põhistamata. Teemaplaneering on koostatud spetsiaalselt rohelise võrgustiku konstrueerimiseks välja töötatud metoodika alusel. Rohevõrgustik koosneb erinevatest elementidest, kus igal elemendil on oma põhifunktsioon lisaks üldeesmärgile (bioloogilise mitmekesisuse alalhoidmine). Kaarle-II kinnistu on haaratud haljastu nr 29 koosseisu ja seda läbib rohekoridori arengusuund, Kaarle-III kinnistu on haaratud haljastu nr 29 koosseisu, KaarleIV ja -VI kinnistut läbib rohekoridori arengusuund ja puhverala ning Kaarle-V kinnistu on haaratud astmelaud nr 9 koosseisu. Vastustaja nõustub kaebaja väitega, et lage põld ei kujuta endast olemuslikult rohekoridori ala. Kaebaja kinnistutele ei ole konstrueeritud rohekoridore. Sellest tulenevalt ongi Teemaplaneeringu kaardil eraldi tingmärgiga välja toodud rohekoridorid, mis vajavad jätkuprojektide raames haljastamist. Viimsi vald ei ole kordagi väitnud, et kaebajate kinnistud on haaratud rohevõrgustikku selleks, et tagada sidusus Viimsi valla rohevõrgustiku ning Maardu linna ja Jõelähtme valla rohevõrgustike vahel. Ühenduskoridorid Maardu linna rohealadega on ette nähtud Muuga ja Aigrumäe külas ning ühenduskoridorid Tallinna linnaga Aigrumäe küla ja Viimsi aleviku 6 kaudu. Vastustaja möönab, et Rail Baltica valmimisel jätkub eeldatavalt Jõelähtme vallas raudteekoridor koos seda ümbritseva haljasalaga, mis on kasutatav ka rohekoridorina. Enne Teemaplaneeringu vastuvõtmist ja avalikule väljapanekule suunamist korrigeeriti planeerimislahendust, et viia ta kooskõlla juba kehtivate planeeringutega. Kaebaja viidatud Kopli I, Viieaia tee 11, Käspre VI-XVI maaüksused olid saanud DP-d ja nende puhul tekkis erinev olukord kaebajast. Ka nn Altmetsa ja Laiaküla elurajooni puhul jätab kaebaja arvestamata, et neile seati DP-dega ehitusõigused. Need alad ei ole haaratud rohevõrgustiku koosseisu; sinna ei ole ka kavas rajada korterelamuid vaid üksikelamud. Käspre VII DP-ga nähakse ette ärihoonete rajamine. Kaebaja seisukohti arvestati ning kompromissina arvati Kaarle I kinnistu välja haljastu nr 29 koosseisut; Kaarle IV- VI kinnistud täies ulatuses ja Kaarle V osaliselt astmelaud nr 9 koosseisust. Seega ei vasta tõele, et astmelaua pindala ei muudetud Kaarle V kinnistu osas. Seda kinnitab ka menetluses oleva Äigrumäe küla üldplaneering, milles Kaarle I , mis märgib selle maaüksuse väikeelamumaana reservmaa juhtfunktsioonis; Kaarle II kinnistu osaliselt väikeelamumaa reservmaa juhtfunktsioonis. Kaarle IV kinnistu osas osaliselt väikeelamumaa reservmaa juhtfunktsioon ning Kaarle V osaliselt äri reservmaa juhtfunktsioon. Määrus ei ole põhistamata, kuna rohevõrgustik koosneb erinevatest elementidest, seda kinnitab ka kasutatud metoodika. Igal elemendil on oma põhifunktsioon lisaks üldeesmärgile. Kaarle II kinnistu on haaratud haljastu nr 29 koosseisu ja seda läbib rohekoridori arengusuund. Kaarle III on haaratud haljastu nr 29 koosseisu ja Kaarle IV- VI kinnistut läbib rohekoridori arengusuund ja puhverala. Kaarle V kinnistut haarab astmelaud nr 9 koosseisu koos seda ümbritseva puhveralaga. Kaartidel on eraldi tingmärgiga tähistatud rohekoridorid, mis vajavad jätkuprojekte ja olemasoleva kõrghaljastuse puudumine ei ole argumenteeritud põhistuseks maakasutuse juhtfunktsiooni muutmisel või rohekoridori mittekonstrueerimisel, kuna jätkuprojektid näevadki ette, kuidas tulevikus saavutada funktsioneeriv koridor, kuivõrd eeldused on juba olemas. Senine maakasutus jätkub, edasisel kasutamisel täiendavaid piiranguid ei seata, ehitusõigust Teemaplaneering ära võtta ei saa.

§ 8

lg 2 p 2 kohaselt võib üldplaneeringu koostada vajadusel teemaplaneeringuna kehtiva üldplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks vastavalt

§ 8lg 3 nimetatud eesmärkidel.

Ehitusõiguse andmist reguleerib vallas Viimsi valla mandriosa üldplaneering koos teemaplaneeringuga „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine“. Elamuehituse põhimõtted“ ja mitte vaidluse all olev Teemaplaneering, mille ülesandeks on

§ 8

lg 3 p 6 ja 7 miljööväärtuslike hoonestusalade, väärtuslike põllumaade, parkide, haljasalade, maastike, maastiku üksikelementide ja looduskoosluste määramine ja nende kaitse-ja kasutustingimuste seadmine, samuti rohelise võrgustiku toimimist tagavate tingimuste seadmine.

§ 8lg 7 õigust ta ära võtta ei saa.

Eeltoodu alusel on vastustaja seisukohal, et kuna Teemaplaneeringu kehtestamisega ei kaasnenud kaebajale mingeid muudatusi tema omanduses olevate kinnistute kasutamisel, siis ei riku ja ei riiva Määrus kaebaja õigusi, mistõttu HKMS § 7 lg 1 ja

§ 26lg 1 sätestatud üldregulatsioonist tulenevalt tuleb kaebus jätta rahuldamata.

7 5.3 Vastustaja täpsustab täiendavalt, et argumenteerimata on kaebaja väide, et Teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne ei rajanenud tegelikele uuringutele. Teemaplaneeringu elluviimisega ei kaasne KeHJS § 5 märgitud olulist keskkonnamõju, KSH aruandes käsitletud mõjud on lokaalse iseloomuga; so positiivset keskkonnamõju kandev planeering, mille eesmärk on määratleda miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustiku struktuurelementide paiknemine. Väide, et roheplaneering ei tugine reaalsele looduskeskkonna uuringule ja kaebaja viitab ka 37 muudatusele, mis justkui viitab rohevõrgustiku struktuurelementide arendamisele elamu-, äri- ja tootmismaadega, st laiendati ehitusõigust. See seisukoht on ekslik, kuna planeerimisjoonisele kanti üldplaneeringust tulenevad juhtfunktsioonid , sh perspektiivsed. Enne Teemaplaneeringu vastuvõtmist tuli see viia kooskõlla juba kehtivate üld-, teema- ja detailplaneeringutega ja need ongi kaebaja viidatud muudatused. Väide, et KSH aruanne ei vasta seadusest tulenevatele nõuetele, on väär. Tegemist on erandliku planeeringuga. Kui üldjuhul üld-ja teemaplaneeringud määravad looduslikele aladele täiendava ehitusõiguse, siis antud juhul on eesmärgiks bioloogilise mitmekesisuse alahoidmine määratledes miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustiku struktuurelementide paiknemise. St positiivset keskkonnamõjuga planeeringut. KeHJS § 40 lg 4 p 4 nõue on täidetud , kuna KSH aruande ptk 8, 10, 11 käsitleb kaasnevaid mõjusid. Et Teemaplaneering ei too kaasa KeHJS § 5 määratletud olulist keskkonnamõju, siis on aruandes käsitletud lokaalseid mõjusid. KSH programm kajastab keskkonnamõju omavahelisi seoseid ning ei pea kajastama piiriülest keskkonnamõju. Keskkonnamõju omavahelised seosed nimetab ära KSH aruande p 10.13, seal on ka kumulatiivsed mõjud nimetatud, kuid piiriülest mõju seal ei saagi hinnata, kuna KeHJS § 46 lg 1 kohast riigipiiri ületavat mõju ei sine. KsH aruanne ei ole üldsõnaline ega paljasõnaline. Sealt saab vastuse kaebaja oma küsimustele. Rohekoridorid ei ole vajalikud mitte ainult suur-ulukite liikumiseks. Rohevõrgustiku eesmärk on laiem ja see peab hõlmama erinevaid maastikke, et tagada bioloogiline mitmekesisus. Aruanne ei rajane oletustele, rohevõrgustiku piirjooned ja kulgemine ei ole meelevaldne. 5.

1. Viimsi Vallavalitsus on valinud Teemaplaneeringu koostajaks väga suurte kogemustega AS-i Pöyry Entec. Teemaplaneeringu koostamisel on osalenud otseselt kõigis töö etappides arhitektuuri- ja planeerimisosakonna juhataja Kaur Lass, maastikuarhitekt-planeerijad Tuuli Veersalu ja Kerttu Kõll. Mõlemad viimatinimetatud on diplomeeritud maastikuarhitektid ja omavad omal erialal töötamise (sh looduse välivaatluste tegemise) kogemust. Kõigil kolmel planeeringu koostamist nõustanud konsultandil on olemas ka keskkonnamõju strateegilise hindamise õigus. Seega nad vastavad riiklikult tunnustatud keskkonnaeksperdi kriteeriumile (ehki ei olnud antud juhul selle teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise ekspertideks). KSH koostajaks olid OÜ Keskkonnakorraldus keskkonnaeksperdid Sixten Kerge ja Teet Kirss´iga ning bioloog Roland Müür´iga (osales töös enne Keskkonnaameti loomist). Teemaplaneeringu koostaja ja KSH koostaja vahel on toimunud läbi planeerimismenetluse jooksvalt koostöö. Kohaliku tasandi kaitsealade moodustamisel on arvestatud bioloogiakanditaat Jaanus Paali ja akadeemik Jüri Martini loodusväärtuste ekspertiisi tulemustega (KSH aruande lisad 3-9). 8 Loomastiku-uuringu osas on koostööd tehtud Riigimetsa Majandamise Keskusega, kellelt on saadud väljavõtted riigimetsa koosseisu kohta – sealt tulevad välja elupaigad. Metsatüübi järgi võib ja saab eeldada, millised elupaigad seal on ja millised loomad seal elavad. Samuti on oma eksperthinnangu teemaplaneeringu osas andnud zooloog Msc Üllar Rammul. Kaudselt on kaasatud olnud maakondliku rohelise võrgustiku metoodika koostajad PhD Kalev Sepp ja Msc Jüri Jagomägi ning PhD Mart Külvik, kes on tunnustatud ökoloogilise võrgustiku uurija. Töö tugines nende poolt välja töötatud teaduslikule metoodikale. Mööname, et infrastruktuurid mõjutavad rohevõrgustiku toimivust, kuid ei ole siiski täielikult välistavaks asjaoluks. Vastasel korral, arvestades infrastruktuuri tihedust Eestis, ei oleks võimalik üleüldse rohevõrgustikku konstrueerida. Rohevõrgustiku konstrueerimisel tuleb leida parim võimalik variant ning vajadusel kasutada konflikte leevendavaid meetmeid. Antud seisukohta toetab ka PhD Kalev Sepp ja Msc Jüri Jagomägi poolt välja töötatud rohelise võrgustiku planeerimise metoodika „Roheline võrgustik“, millele tugineb ka Teemaplaneeringu metoodika. Ebaõige on kaebajate seisukoht, et KSH aruande koostajal puudus selle koostamiseks pädevus. Vastustaja on seisukohal, et KSH juhteksperdi Sixten Kergel on olemas piisav pädevus KSH läbiviimiseks ja seda tulenevalt KeHJS-st. Sama seisukohta on väljendanud ka Keskkonnaministeerium 22.06.2007 märgukirjas. KSH aruanne kiideti heaks 05.08.09.a. Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni Harjumaa kontori poolt. Teemaplaneeringu aruanne kiideti heaks Harju Maavalitsus poolt 05.10.
2. Ekspet Ü.Rammul on täiendavalt täpsustanud 20.04.09 kaebajate huvides, et ta ei ole soovinud märkida 02.12.07 eksperthinnangus muud, kui et detailset ülevaadet ta ei saanud lühikese ajaperioodi tõttu anda, see tuleb teha jätkuprojektide raames, et teostada seiret ja hinnata Teemaplaneeringu toimimist muutuvas ajas. Siis saab täpsemat teavet loomastiku liigilisest koosseisust ja alad kasutamist liikide poolt, Teemaplaneering ongi uuringute aluseks. Planeeringud tuleb regulaarselt üle vaadata. Teemaplaneering koostati heal metoodilisel alusel, piirkonna ja looduskeskkonda puudutavat avalikku teavet, sh Eesti Looduse Infosüsteem- Keskkonnaregistri andmebaasi, loomastiku uuringuid, nt Lauri Klein , Eesti imetajate elupaigad. Harjumaal läbi viidud uuringuid (Harku vald) , samuti EL läbi viidud rohevõrgustiku ja liike puudutavaid uuringuid ja juhendmaterjale ( COST Action). Eesti planeerimispraktika ei eeldagi üldplaneeringu tasandil planeeringu koostamine detailseid uuringuid, kui tegu pole inimesi ja keskkonda oluliselt negatiivseid mõjutavate objektidega. Loomastiku uuring on läbi viidud piisaval tasemel, 02.12.07 hinnangus on see märgitud. KSH aruande mõisted, kriteeriumid ja hindamismeetodid ei ole ebaselged ega argumenteerimata. Vastavalt on kaebajate esindajale juba vastatud 10.02.09, 08.05.
3. Teemaplaneeringu koostamisel osales töö kõigis etappides AS Pöyry Entec arhitektuuri ja planeerimise osakonna juhataja-K.Lass ja T.Veersalu, K.Kõll, kes on suurte erialaste kogemustega maastikuarhitektid (välivaatlemise kogemused). Neil on ka keskkonnamõju strateegilise hindamise õigus, kuigi nad KSH ametlike koostajatena ei osalenud. Jääb ebaselgeks, millistele faktidel tuginedes kaebajad väidavad, et KSH programmi ei ole Harjumaa Keskkonnateenistusega kooskõlastatud nõuetekohaselt. Väide, et vald lähtus Teemaplaneeringu ja KSH menetluses vaid formaal-juriidilistest nõuetest, ei vasta tõele. Järelevalvajale esitati KSH aruanne heakskiitmiseks peale lõplike seisukohtade kujundamist. KeHJS ega

ei reguleeri, millise planeerimismenetluse faasis tuleks KSH aruanne heaks kiita. 9 Teemaplaneeringu edastamisel 15.05.09 kirjaga Harju Maavalitsusele märkis vald, et KSH aruanne on edastatud Keskkonnaametile heakskiitmiseks. Vastustaja arvestas sellega, et maavanem ei saa kiita Teemaplaneeringut heaks enne, kui KSH aruanne kiidetakse heaks. Maavanemale anti materjal aegsasti üle põhjusest, et tegemist oli sedavõrd ulatusliku materjaliga, mis vajas pikka tutvumisaega ning järelvalvaja pidi ka vastama kirjalikele vastuväidetele, mis esitati. Ebaõige on väide, et volikogu arutas planeeringulahendust KSH aruannet nägemata. Tegelikult esitati KSH aruanne koos Teemaplaneeringuga. Viimsi Vallavolikogu maa-ja planeerimiskomisjon ning keskkonnakomisjon olid kogu aeg teinud koostööd planeerimislahenduste leidmiseks ja KSH aruandega arvestamiseks. KSH aruanne avalikustati 2 korral- 28.03.-25.04.08 ja 21.01.09- 10.02.09, kuna esimesel korral ei järgitud kõiki avalikustamise norme (KeHJS § 41). Väide, et rohelahendused ei rajane mitte keskkonda puudutavatel ekspertarvamusel vaid neid kujundatakse Teemaplaneeringu soovitavate lahenduste alusel, on vale. KSH menetlus viidi läbi õigesti. KSH aruanne ei ole Teemaplaneeringuga konkureeriv dokument, vaid selle üks osa. Planeerimismenetluse planeeritakse ja KSH menetluses hinnatakse kaasnevaid mõjusid ja vajadusel pakutakse leevendusvahendeid. 5.5. Tegelikkusele ei vasta kaebaja väide, et vald ei kaalunud sisuliselt alternatiivseid planeerimislahendusi. Teemaplaneeringu koostamisel on kaalutud erinevaid planeeringu lahenduse võimalusi. Teemaplaneering on koostatud spetsiaalselt rohevõrgustike moodustamiseks välja töötatud metoodika alusel ning samuti on arvesse võetud keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusi. Alternatiivide omavahelisel võrdlemisel osutus parimaks alternatiiviks alternatiiv nr 1, so Teemaplaneeringu lahendus, mis ainukesena loob eeldused rohevõrgustiku toimimiseks. Teised alternatiivid ei taga rohevõrgustiku toimimist, sest alad kaotavad sidususe. Rohevõrgustik saab efektiivselt toimida vaid sidusa süsteemina. Parimaks osutunud alternatiivi toetab ka zooloog Üllar Rammul´i eksperthinnang. Vald ei nõustu väitega, et ei ole kaasatud piisaval hulgal eriala spetsialiste. Teemaplaneeringu sissejuhatus nimetab ära planeeringu koostamise korraldajad ja koostajad. . Väide, et Teemaplaneeringu aluseks on enamuses kehtestamata planeeringuid, ei ole õige. Teemaplaneeringu ptk 12 märgib ära kasutatud planeeringud, nii kehtivad kui menetluses olevad. Kahju hüvitamist ei saagi Teemaplaneeringu seletuskiri käsitleda, kuna selle planeeringuga ei muudeta maakasutuse juhtfunktsioone ega maaüksuse sihtotstarbeid. Kompenseerimismeetmeid selle tõttu märkida ei saanudki. Samas on maaomanikele märgitud, et kui tekib seadusest tulenev alus Teemaplaneeringu lõpuni realiseerimiseks, siis koostab vald DP ja näeb ette kompensatsioonid. Teemaplaneeringu menetlusnõudeid ei ole rikutud. Kaebaja viitas avalikustamise nõude puudustele viitega

§ 18

lg 2 p 1 ja leiavad, et Teemaplaneering ja KSH oleks tulnud välja panna Randvere ja Kelvingi keskuses. Tegelikkuses näeb seadus ette avaliku väljapaneku antud juhul valla keskuses. Valla 2 asulat on kokku kasvanud ja moodustavad ühtse tervikuna valla keskuse. Valla keskusega on hea transpordiühendus. Viimsi Vallamajas olid olemas kõik planeeringu ja KSH materjalid, seotud materjalid; vajadusel oleks saanud otsida koheselt ka muid materjale, kui kellegi oleks tekkinud selleks vajadus. Üldust teavitati avaliku väljapaneku suhtes 18.03.08 ajalehes Harju Elu ja 19.03.08 Eesti Päevalehe kaudu. Lisaks saadeti 82 maaomanikule tähitud postiga eraldi teated; teave oli ka kodulehel. Kui 10 avalik väljapanek korraldati Viimsi vallamajas, asukohaga Viimsi alevik, mis on valla keskus ja kokkukasvanud suure aleviku suurim asula, siis on

nõue täidetud. Keegi ei ole kurtnud, et menetluses osalemine oli takistatud. KSH avalik väljapanek oli 21.01.09- 10.02.09, kuid vastuväited ja küsimuse, mis esitati puudutasid Teemaplaneeringut, KSH aruande kohta küsimusi ei esitatud. Teemaplaneeringu kaart oli mõõtudes 1m x 1,25 m , selle lahtivoltimiseks oli olemas eraldi laud, et seda saaks uurida. Üldplaneeringu kaart oli eksponeeritud püsivalt seinal ja seni ei ole keegi märkinud, et oleks tekkinud probleeme kehtiva üldplaneeringu kaardiga tutvumisel, kaebajate probleem on arusaamatu. Keegi ei ole ka varem teatanud ega küsinud, et see kaart oleks olnud kättesaamatu, kui tekkinuks probleem, oleks kohe saanud selle lahendada ja juhtida tähelepanu, kus kaart nähtub. Kaebajad on esitanud kohtule Teemaplaneeringu ja KSH aruande (kaebuse lisa nr 12) mitte viimased versioonid ja nende alusel ei saa esitada väiteid. 5.6. Eeltoodu alusel on vastustaja jätkuvalt seisukohal, et kuna Teemaplaneeringu kehtestamisega ei kaasnenud kaebajale mingeid muudatusi tema omanduses olevate kinnistute kasutamisel, siis ei riku ja ei riiva Määrus kaebaja õigusi, mistõttu HKMS § 7 lg 1 ja

§ 26lg 1 sätestatud üldregulatsioonist tulenevalt tuleb kaebus jätta rahuldamata.

Puuduvad alused kaebuse rahuldamiseks ka muudel alustel. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 2 lg 2 kohaselt on keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ning edendada säästvat arengut. Vastustaja on seisukohal, et antud juhul on KeHJS-is püstitatud eesmärgid täidetud. Kuna Teemaplaneeringu elluviimisel ei teki ühtegi KeHJS § 5 määratletud olulist keskkonnamõju (keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara), siis on KSH aruandes käsitletud mõjud lokaalse iseloomuga. Tegemist on positiivset keskkonnamõju omava planeeringuga, kuna selle eesmärk on määratleda miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustiku struktuurielementide paiknemine. 6. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata ja jätta kaebaja menetluskulud kaebaja kanda. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus uurinud menetlusosaliste seisukohti ja esitatud tõendeid leiab, et Teemaplaneeringu kehtestamine ei riku kaebajate õigusi ja kaebus tuleb jätta rahuldamata. 7. Planeerimisseaduse (

) § 26 lg 1 kohaselt võib planeeringu kehtestamise otsust vaidlustada iga isik, kes leiab, et otsus on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga või selle otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. 19.

1. 2008.a. otsuses haldusasjas nr 3-3-1-61-07 on Riigikohtu Halduskolleegium märkinud, et nimetatud regulatsioon, mis loob ka nn populaarkaebuste esitamise võimaluse, ei välista, vaid pigem toetab nõuet, et iga kaebuse esitanud isik määratleks kaebuse esitamise aluse. Kohustus väljendada kaebuses oma seos vaidlustatud aktiga tuleneb HKMS §-de 7 ja 10 nõuetest. Populaarkaebuse lahendamisel kontrollib kohus akti kooskõla seadustega kaebuses esitatud nõuete ulatuses. Subjektiivsete 11 õiguste kaitseks esitatud kaebuse lahendamisel kontrollib kohus, kas isikul on vastav subjektiivne õigus ning kas planeering reaalselt rikub seda õigust. Kohtuistungil selgitas kaebuse esitaja, et kaebust tuleb käsitleda nii populaarkaebusena kui ka kaebajate subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud kaebusena, sj jääb nn populaarkaebuse piiresse esile toodud planeeringu avalikustamisega seotud küsimus. Lähtudes selgitusest analüüsib kohus kaebuses esitatud argumentidest nii Viimsi Vallavolikogu 13.10.2009.a. määruse nr 22 väidetavat vastuolu kehtiva õigusega kui hindab ka kaebuse esitajate seadusega kaitstud õiguste võimalikku rikkumist.
2. Kohus nõustub menetlusosalistega, et Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et ulatusliku diskretsioonilisuse tõttu on planeeringute kohtulik kontroll oma ulatuselt piiratud. Küsimuse sellest, mida ja kuidas planeeringualale rajada, saab otsustada planeeringu kehtestamisel haldusorgan, kohus ei saa haldusorgani asemel planeeringulahendusi kujundada või muuta. Käesoleva asja raames hindab kohus kehtestatud planeeringu kooskõla kehtiva õigusega ning ei asu hindama planeeringulahenduste sobivust või otstarbekust. Küsimused ühe või teise lahenduse sobivusest või otstarbekusest oli kaebajatel võimalik üles tõsta omapoolsete põhjendatud ettepanekute tegemisega planeerimismenetluses. Kohtumenetluses on võimalik tõstatada küsimus kaalutlusõiguse teostamata jätmisest või kaalumise vigadest nende ettepanekute läbivaatamisel.
3. Kaebuse esitajate arvates on planeeringulahendusega seotud eraomandi piire põhistamata ja ebaproportsionaalne kaebajatele kuuluvate kinnistute Kaarle II- VI osas. Vaidlus ei hõlma Kaarle I kinnistu osa, mille puhul arvestati kaebajate seisukohtade ja vastuväidetega. Kaebajate esindaja leiab, et alusetu on vastustaja seisukoht, et teemaplaneering ei muuda võrreldes üldplaneeringuga kehtivat olukorda. Teemaplaneeringuga välistatakse tulevikus enam kui ¾ kaebuse esitajatele kuuluva maa osas maa hoonestamise võimalusi. Teemaplaneeringust sõltub planeeringualale määratud kasutamis- ja ehitustingimused järgnevas planeeringus.
4. Vastavalt planeerimisseaduse § 8 lg -le 2 on üldplaneeringu eesmärkideks muuhulgas valla või linna ruumilise arengu põhimõtete kujundamine; kavandatava ruumilise arenguga kaasneda võivate majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude ning looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine ning selle alusel säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimuste seadmine ning maa- ja veealadele üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste määramine.

§ 2

kohaselt on planeeringute liikideks: üleriigiline planeering, maakonnaplaneering, üldplaneering ja detailplaneering.

§ 7

ja 8 kohaselt võib maakonnaplaneeringu ja üldplaneeringu koostada teemaplaneeringuna.

§ 8

lg 2 kohaselt üldplaneeringu võib koostada teemaplaneeringuna kehtiva üldplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud eesmärkidele. Teemaplaneering on seega sisuliselt üldplaneeringut täpsustav planeering- § 8 lg 2. Kohus nõustub vastustajaga, et kehtestatud üldplaneering on aluseks detailplaneeringute koostamisele detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel ja juhtudel ning maakorraldusele ja projekteerimistingimuste väljaandmisele väljaspool detailplaneeringu koostamise kohustusega alasid.

§ 9

lg 1 järgi koostatakse detailplaneering lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks valla või linna territooriumi osa kohta. Detailplaneering koostatakse üldjuhul selleks, et saavutada üldplaneeringuga kavandatu 12 elluviimine.

§ 9

lõige 2 sätestab detailplaneeringu eesmärgid, milleks muuhulgas on krundi ehitusõiguse määramine; krundi hoonestusala, see tähendab krundi osa, kuhu võib rajada krundi ehitusõigusega lubatud hooneid, piiritlemine; haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine; kujade määramine; tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramine; keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks ja vajaduse korral ehitiste määramine, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine. Viimsi Valla teemaplaneeringu „Rohevõrgustik ja miljööväärtuslikud alad“ koostamise lähteülesanne nägi ette valla rohestruktuuride ja miljöölisi väärtusi omavad alad, sh haljastud ja puhkealad, mis on olulised vallaelanike elukeskkonna kvaliteedi seisukohalt nii ökoloogilisest kui esteetilisest aspektist määratleda ning kavandada nende perspektiivne lahendamine. Sj täpsustab see Harju Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringut „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused „ valla tasandil ja määratleda Viimsi valla mandriosa rohestruktuuri ja miljööväärtuslike alade edasised üldised arenguprintsiibid ja luua võimalused visioonide elluviimiseks. Teemaplaneeringu aluseks on Harju MK eelmärgitud teemaplaneering, Viimsi valla üldplaneering, Viimsi valla arengukava, elamuehituse teemaplaneering „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted“, kehtivad DP-d ja Viimsi valla ehitusmäärus (Teemaplaneeringu kaust lk 121). Kuivõrd käesolevalt on vallal elamuehitust ja ehituspõhimõtteid kehtestav üldplaneering, siis tulevad DP-de koostamisel piirangud olemasolevast üldplaneeringust, neid võib samas muuta läbi konkreetse DP. Samas tuleb nõustuda vastustajaga, et üldplaneeringu teemaplaneering on samuti muudetav läbi konkreetse DP. Kaebuse esitaja väited, et hetkel kehtiv üldplaneering annab suuremad võimalused kaitsta õigusi läbi konkreetse DP ei ole siiski õigustatud motiivil, et praktikas on ilmnenud, et selliselt asi tegelikult toimib. Üldistatult saaks väita ka teemaplaneeringu suhtes samamoodi, kuid kohtu arvates isegi juhul, kui halduspraktikas on tehtud mõned väärad otsustused, ei ole see õiguslikuks argumendiks, millest teha järeldus, et üldplaneering annab enamad võimalused ja vaidlusalune Teemaplaneering piirab oluliselt või seab lisapiirangud elamuehituses ehitustingimustele. Ka üldplaneeringu muutmine läbi DP-de on erandlik juhtum ning ilmselgelt tuleb sellistel juhtudel kaaluda neidsamu argumente, mis tuleks kaalumisele, kui on kehtestatud teemaplaneering. Keskkonnakaitselised ja rohekoridori mõisted kuuluvad vältimatult üldplaneeringut muutvate DP-de küsimusteringi, sj võetakse arvesse teemaplaneeringu puudumisel muid planeeringuid, mis juba varasemalt määratlesid nn rohekoridoride ja keskkonnakaitselised küsimused. Antud juhul vastuvõetud ja kehtestatud vaidlusalune Teemaplaneering koondab kõik asjakohased käsitlused ühte planeeringusse ja arvestab varem kehtinud nõuetega, sj arvestab temaga seotud planeeringuid. Kohtu arvates vastustaja vastus sellest, et teemaplaneering ei riku ega riiva kaebajate õigusi põhjusest, peab silmas seda, et vastustaja märkis ära, et teemaplaneering ei võta ära võimalusi, mille sätestab

§ 9lg 7.

Kohus leiab, et nii üldplaneering kui selle teemaplaneering ei ole sedavõrd jäigad, et ei võimaldaks põhjendatud vajadusel erandlikel juhtudel ja näiteks olukorra muutumisel, teha muudatusi kas vajadusel uue üld-või teemaplaneeringuga ja ka läbi konkreetse DP. Need võimalused jäävad. Samas ei võta teemaplaneering iseseisvalt maha piiranguid, mis on olemas elamuehitust reguleerivates üldplaneeringutes ja ühteaegu teemaplaneering ei sea iseseisvalt niisuguseid piiranguid, mis ei arvestaks maa senist sihtotstarbelist kasutamist, kuna ta lähtub Viimsi valla mandriosa üldplaneeringust ja selle teemaplaneeringust „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted“. Selle tõttu vastustaja ongi märkinud, et elamuehitus põhineb jätkuvalt üldplaneeringuga määratud alal ehk juba määratud elamumaal; väljapoole elamumaad uusi elamuid ja nende abihooneid rajada ei ole lubatud. Kinnistute hoonestamine on juba 13 reguleeritud Viimsi valla mandriosa üldplaneeringuga koos selle juurde kuuluva teemaplaneeringuga „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted“ ja kaebuse esitaja ei ole seda vaidlustanud, samas ei ole ta ka suutnud siiski esile tuua põhjuseid, miks niimoodi asi ei saaks toimida või juba ei toimi ning et teemaplaneering muudab seda süsteemi. Teemaplaneeringu kehtestamine ei muuda võimatuks

§ 9lg 7 tuleneva õiguse kasutamist.

Teemaplaneeringu puhul ei ole tuvastatud, et ta ületab juba kehtivates planeeringutes kehtestatut, niisuguseid asjaolusid antud kaebuse puhul ei ole esile toodud.

1. Kaebajad väidavad, et kinnistute aluse maa ositi rohekoridori, haljastu ja rohevõrgustiku astmelauana määratlemine on põhistamata. Nimelt märgib kaebaja, et võrdse kohtlemise ja otsuste läbipaistvuse nõuet rikutakse, kuna kinnistuid ümbritseb idast tiheasustusega Altmetsa uus elamurajoon ja Kopli kinnistutele rajatavad korterelamud; läänest Laiaküla elamupiirkond ning naaberkinnistutele kavandatud ärihooned (Käspre VI, VIII ja XVI) ja korterelamud Kopli I ja Viieaia tee
2. Neil kinnistutel oli kasutusotstarve varasemast maatulundusmaa, kuid nüüdseks on see muudetud elamumaaks, ärimaaks, korterelamumaaks. Kuni veebruar 2008 oli kättesaadav planeeringulahendus Kaarle V naaberkinnistute Käspre VI, VII ja XVI kohta, mis olid märgitud haljastutena. Samalaadne haljastatud kinnistu Kaarle IV, V ja VI on nüüd muudetud ja arvatud rohevõrgustikust välja. Vastustaja on selgitanud, et enne Teemaplaneeringu vastuvõtmist ja avalikule väljapanekule suunamist korrigeeriti planeerimislahendust, et viia ta kooskõlla juba kehtivate planeeringutega. Kaebaja viidatud Kopli I, Viieaia tee 11, Käspre VI-XVI maaüksused olid saanud DP-d ja nende puhul tekkis erinev olukord kaebajast. Ka nn Altmetsa ja Laiaküla elurajooni puhul jätab kaebaja arvestamata, et neile seati DPdega ehitusõigused. Need alad ei ole haaratud rohevõrgustiku koosseisu; sinna ei ole ka kavas rajada korterelamuid vaid üksikelamud. Käspre VII DP-ga nähakse ette ärihoonete rajamine. Seega ei näe kohus, et siinkohal oleks rikutud võrdse kohtlemise nõuet ja et asjaolud või otsus ei oleks läbipaistev, erinev olukord tekkis, kuna võrreldavad isikud saavutasid DP kaudu õigused ehitamiseks.
3. Kaebajad väidavad, et Kaarle kinnistu rohevõrgustikku kaasamise otsus on sisuliselt põhistamata, kuivõrd nähtub, et Kaarle IV kinnistul puudub kõrghaljastus, ülejäänud kinnistutel on see vaid ositi. Rohekoridori tuleks rajada sinna, kus on juba eeltingimused funktsioneeriva koridori, haljastu või astmelaua loomiseks. Samamoodi ei tuleks siis Kaarle II, III ja V ning VI lülitada rohevõrgustikku. Kaebajad soovisid kompromissi nii, et rohevõrgustikku jääks kõrghaljastusega kaetud alad ja kõrghaljastuseta alad määratletaks kui äri- ja elamumaa. 09.01.09 ja 07.05.09 vastuses jättis vald selle selgitamata ja vaatamata sellele, et Kaarle I ja II kinnistu osas haljastu nr 29 osaliselt vähendati, on põhjendamatu Kaarle V kinnistu kogu ulatuses astmelauana ning Kaarle III kinnistu kogu ulatuses haljastuna määramist. Kohus ei nõustu kaebuse esitajatega, et sidususe tähendus Temaplaneeringust ei oma tähtsust või et ei selgu, miks sidusus tuleb tagada nende kinnistute kaudu Maardu või Jõelähtme rohevõrgustikuga. Teemaplaneering on koostatud spetsiaalselt rohelise võrgustiku konstrueerimiseks väljatöötatud metoodikast lähtudes, st et lähtuti juba kehtivast üld-, teema- ja 14 detailplaneeringutest, nende aluseks olnud metoodikast ja looduslikest eeltingimustest funktsioneeriva süsteemi saavutamiseks. Metoodikat ei ole keegi vaidlustanud ja ei ole ka välja toonud asjaolusid, et seal on midagi valesti määratud. Vastustaja nõustus, et lage põld ei ole olemuslikult rohekoridori ala, kaebajate kinnistustel ei ole konstrueeritud teemaplaneeringus rohekoridore, millega vastustaja ja kohus nõustusid, kuid kaardimaterjalile ongi selle tõttu kantud, et need alad vajavad jätkuprojekte ja haljastamine toimub nende raames, kui see on vajalik. Kuivõrd maakasutuse juhtfunktsiooni ei muudeta, siis saab rohekoridore konstrueerida, neil aladel on eeltingimused jätkuprojektide kaudu luua funktsioneerivad koridorid. Nn lage põld teemaplaneeringu mõistes kuulub miljööväärtuslikkuse ja rohevõrgustiku teemaplaneeringus hindamisele samaväärselt, kui seda tehakse metsamaastiku ja vee-alade kohta. Ühenduskoridoride küsimus. Kaebajad leidsid, et ühendkoridoride küsimuses ei ole nad saanud piisavat informatsiooni, mis kinnitaks, et töö tugineb tõsikindlatele andmetel. Kohus märgituga ei nõustu, kuna vastustaja on teemaplaneeringus ette näinud kooskõlastajate ringi, vastavalt sellele ringile koguti ka vajalik teave ja arvestati sellega, et saavutada eesmärk, mis võimaldabki tagada sidususe Maardu linna rohealadega Muuga ja Aigrumäe külas ning Tallinna linnaga Aigrumäe ja Viimsi aleviku kaudu; Maardu linna ja Jõelähtme valla rohevõrgustikuga. Vastavalt on andnud oma kooskõlastused planeeringule Maardu Linnavalitsus, kes tegi ka konkreetse ettepaneku rohevõrgustiku koridoriala arvestamisel, et siduda see Maardu rohealaga. Jõelähtme vallaga arvestati eeldusel, et ka Rail Baltica valmimisel jätkub Jõelähtme vallas raudteekoridor koos seda ümbritseva haljasalaga, mis on kasutatav rohekoridorina, vastavalt saadi ka kooskõlastus ja kohus nõustub vastustajaga, et Viimsi vallal ei ole põhjust mitte arvestada naabervaldade soovide ja kooskõlastustega ning veel vähem eeldada, et naabervallad ei oma rohekoridore, mille sidusust sooviti tagada ka vastustaja tegevuse kaudu. Kui jälgida seejuures plaani ja kaardimaterjali, siis on Jõelähtme vallaga puutumus üksnes väikesel alal, sinna jääb tulevane Rail Baltica trassiala, kuivõrd sellega tuleb arvestada kõigil valdadel, siis on mõistetav ja põhjendatud, miks tuli roheteemal moodustada kaebaja kinnistut nn roheteemast välja ei saanud jätta. Märgitud viisil asetuvadki kaebaja kinnistud nö suuremasse pilti Maardu ja Jõelähtme planeeringute suhtes.
4. Kaebajate väide, et planeerimislahendusega seatav eraomandi piire on põhistamata ja ebaproportsionaalne. Alusetu on Valla väide, et teemaplaneeringuga ei sekkuta maa juhtfunktsioonidesse ja sihtotstarvetesse ning kaebaja majandustegevusse/elutegevusse. 13.
5. Kaebuse esitajate ja kaebaja omanduses olevate kinnistute Kaarle II, Kaarle III, Kaarle IV, Kaarle VI kinnistud (Kinnistud) on sihtotstarbelt 100 % maatulundusmaana arvel; Viimsi Vallavolikogu 11.01.200 a otsusega nr 1 kehtestatud Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kohaselt on Kinnistute juhtfunktsiooniks metsamajandusmaa; Kaarle II kinnistul väikses osas väikeelamumaa. Kaebuse esitajatele kuuluvast maast 14,46 ha-st hõlmab rohevõrgustik 11,8 ha maad, sellest 77% ulatuses on teemaplaneeringu kohaselt ehitustegevus täielikult välistatud (haljastud, astmelaud ja raudtee reservmaa). Teemaplaneeringu seletuskirja p 2.2.2.
6. märgib, et tugialadel ja astmelaudadel ehitada ei saa, sama märgib ka haljastuse osa (haljastu nr 29), et alale on keelatud ehitada hooneid. Raudtee reservala eeldab samuti ehitamise keeldu. Kaebuses leitakse, et kinnistu aluse maa ositi raudteetunneli reservmaa määratlemiseks puudub alus. 15 Kohus leiab, et kaebaja tugineb valedele eeldustele ja eksib, kui leiab, et Rail Baltica raudteetunneli reservmaa broneerimiseks puudub alus ja viitab Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi kirjale. Kohus nõustub, et kaebuse esitajad olid selle küsimuse esitanud 25.04.08 vallale ja et ka Maavanem on samuti juhtinud tähelepanu järelevalve teostamisel reservmaa küsimusele. Teemaplaneering ei määratle Rail Baltica trassikoridori jaoks vajalikku raudteetunneli reservmaad, kuna ka see on juba varasemalt määratud üleriigilise planeeringuga „Eesti 2010“, Harju maakonnaplaneeringu I etapp ja Viimsi valla mandriosa üldplaneeringuga. Rahvusvaheline transporditrass kuulub säilitamisele. Kuivõrd kaebuses oli märgitud, et ei ole arusaadav, mille alusel määrati reservmaad, siis nähtubki, et seda tehti varasemate planeeringute alusel. Kuigi vastustajale esitati erinevate ametkondade poolt erinevaid selgitusi ja isegi paluti reservmaad mitte planeeringusse jätta, nähtub, et vastustaja õigesti lähtus kõrgemalseisvatest planeeringutest ega eksinud ehkki sai ametkondadelt erinevaid vastuseid. Vastustaja märkis kohtukaebuses selle tõttu, et vastavat osa selgitab täpsemini lisaks Siseministeeriumi kiri 23.07.09 nr 13-3/5330; Eesti Vabariik ei ole loobunud kiirraudtee rajamise soovist. Seega nähtub kohtule, et vastustajal ei olnud siinkohal valikuvõimalusi ära märkida reservmaa ning ta ei saanud jätta tähelepanuta, et üleriigilises planeeringus on see endiselt olemas, samuti Harju MK planeeringu I etapis. Juhul, kui kõrgema astme planeeringutes tehakse muutusi, ei ole ka teemaplaneering selline jäik dokument, mida ei saaks või ei tuleks muuta. Reservmaa kajastub kaardimaterjalil ja kaebajad ei väida, et sinna kantu ei ole vastavuses eelmärgitud planeeringutega. Raudtee reservmaa kattub haljastusmaa juhtfunktsiooniga kaebajate kinnistuste osas. Kui mingil põhjusel raudtee reservmaa jääb kasutamata jääb maa-alale kehtima paralleelselt määratud haljastusmaa juhtfunktsioon, mis täidab rohekoridori ülesannet. Raudtee reservmaa kasutuselevõtt eeldab keskkonnauuringuid. Viimsi valla üldplaneeringu kohaselt on Äigrumäe külas raudtee reservmaa juhtfunktsiooniga paralleelselt samal maa-alal põllumajandusmaa juhtfunktsioon, raudtee reservmaa juhtfunktsioon kattub haljasmaa juhtfunktsiooniga. Teemaplaneeringus on „Roheline võrgustik“ osas kirjeldatud, kuidas ja mis kuulub täpsustamisele, kuid kuni raudtee ehitamiseni toimib kogu reservala rohevõrgustiku alana. Raudtee rajamisel säilib rohekoridor ikkagi, nt raudteega risti ca 200 m laiuse koridorina, vastavalt on teemaplaneeringus seda teemat ka kajastatud. Raudtee ja rohekoridor selles mõttes saavad ka paikneda samal territooriumil. Raudtee reservmaa kasutusele mittevõtmine raudtee puudumise ajaks ei muuda ära olukorda, mille kohaselt neile aladele elamuehitust ette ei nähtud. Kui Rail Baltica planeering rajatakse, siis on see rahvusvahelise tähtsusega transporditee, selle paiknemise määrab Viimsi valda kehtiv üleriigiline planeering 2010 ja eelnimetatud Harjumaa maakonnaplaneeringu I etapp. Samas nähtub, et raudtee ehitamise kavatsuse korral viiakse läbi täiendavad uuringud, keskkonnamõjude hindamine konkreetses menetluses määrab ehitamise võimalused. Kaebuse esitajad on Teemaplaneeringuga seotud läbi nendele kuuluvate kinnistute Kaarle- II, Kaarle III, Kaarle IV, Kaarle V, Kaarle VI. Kohus ei nõustu kaebuse esitajaga selles, et planeeringumaterjali alusel ei saaks kontrollida, kuidas konkreetseid kinnistuid Teemaplaneering puudutab. Nimelt on rohelise võrgustiku määratlemisel kasutatud territoriaalse planeerimise ja ruumikujundamise võtet, mis juhindub võrgustiku ideest, konstrueerimisel kasutatakse EPMÜ ja AS Regio koostöös väljatöötatud metoodikat (Sepp, Jagomägi, 2002). Sama metoodika alusel koostati aastal 2003 Harju MK teemaplaneering 16 „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ rohelise võrgustiku osa. Seda metoodikat kohandati Viimsi valla eripärale ja töö täpsustamisele; sj sama Metoodika kasutamisele on üle läinud mitmed vallad, mis kohtu arvates ühtsetel alustel looduna hakkab tagama edasise rohealade teemal sidususe ja kuivõrd metoodika suhtes ei ole tehtud kriitikat, siis tuleb otsida vastuseid metoodika tulemusel koostatud tabelitest (Teemaplaneeringu kaust) Vastavalt on kaebajate kinnistute osas leitavad andmed, mille kohaselt nt Kaarle II ÜP kohane juhtfunktsiooniks on metsamajandusmaa ja väikeelamumaa, sihtotstarbeks maatulundusmaa, ta on seotud rohevõrgustiku struktuurelemendiga haljastu nr 29 ja rohekoridori arengusuund. Seega tuleb kaebajal jälgida, mis vastava rohevõrgustiku struktuurelement kinnistu suhtes määratleb. Teemaplaneeringu koostamise metoodika ja alused p 1.3 märgib ära kasutatud mõisted ja selgitab lahti rohelise võrgustiku komponendid. Kaarle III on ÜP kohaselt metsamajandusmaa sihtotstarbega maatulundusmaa, asub haljastul nr 29; Kaarle IV on ÜP kohaselt juhtfunktsiooniga metsamajandusmaa, sihtotstarbega maatulundusmaa ja asub rohevõrgustiku rohekoridori arengusuunal ja puhveralal. Planeeringu avaliku väljapaneku käigus arvati kinnistu välja astmelaua nr 9 koosseisust. Kuigi kaebajad ei olnud ise märkinud, et nad esitasid vallale maa kasutamise jätkamiseks sihtotstarbel (aiamaadena) ja vald seda märkis, siis ei saa ka väita, et maa senine kasutus ei jätku soovitud viisil. Teemaplaneeringu ptk 9 „rakendussätted“ ap 9.1 „Üldplaneeringu elluviimise majanduslikud võimalused“ kohaselt maatulundusmaa sihtotstarbega avatud maastikuga aladel jätkub maa sihtotstarbeline kasutamine. Nii metsa- kui ka põllumaa ehk maatulundusmaa edaspidiseks sihtotstarbeliseks kasutamiseks täiendavaid ja piiravaid tingimusi Teemaplaneeringus ei seata. Kaarle V on metsamajandusmaa sihtotstarbega maatulundusmaa, rohevõrgustikus jääb astmelaud nr 9 koosseisu ja seotud puhveralaga. Selle kinnistu osas on metsamajandusmaa vähendamisel ette nähtud äri reservmaa. Äri reservmaal on puhverala, mida on võimalik hoonestada, kuna selle näeb ette Äigrumäe küla, Laiaküla küla, Metsakasti küla (edaspidi lühidalt Äigrumäe küla ÜP) ja osaliselt Muuga küla üldplaneeringu juhtfunktsioon ja kuna kohtuistungil oli kaebaja kasutada olnud plaani ja kaardimaterjalis erinevus, siis oli kaebajal tekkinud arusaam, et temale lubatud perspektiivne äri reservmaa on jäetud Teemaplaneeringus arvestamata, küsimus lahenes istungil ning vastustaja kaardimaterjal kinnitab, et Kaarle V suhtes on äri reservmaaga arvestatud ning sellel alal on puhverala, mida on võimalik hoonestada peale eelmärgitud ÜP kehtestamist. Kaarle VI on ÜP kohaselt juhtfunktsiooniga metamajandusmaa, sihtotstarbelt maatulundusmaa, rohevõrgustiku koridoris seotud rohekoridori arengusuunaga ja puhveralaga. Menetluses olevas Äigrumäe küla ÜP-s märgitakse ära raudtee reservmaa/haljasmaa kaustuse vajadus. Vastustaja märkis, et kaebajate poolt esitati avaldus maa sihtotstarbeliseks kasutamiseks (aiamaana). Teemaplaneeringu ptk 9 „rakendussätted“ ap
7. kohaselt jätkub ka siin maatulundusmaa kasutus, kuna avatud maastikuna maa sihtostarvet ei muudeta. Nii metsakui põllumaa ehk maatulundusmaa edaspidine sihtotstarbeline kaustus ei ole selliselt muutunud ja täiendavaid piiranguid ei seata Teemaplaneeringuga. Kaarle I jäeti rohevõrgustikust välja. Teemaplaneering „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted“ p 4.1 „Üldised nõuded elamuehitusele kogu Viimsi valla territooriumil „ märgib, et kõik elamud Viimsi vallas peavad asuma üldplaneeringuga määratud elamumaal. Väljapoole elamumaad uusi elamuid ja nende abihooneid ei ole lubatud rajada. Seega ei nähtu kohtule, et Teemaplaneering toob kaebajate senises maakasutuses negatiivseid või kahjulikke muutusi, mistõttu vastustaja korduvalt ka märkis, et Teemaplaneering ei muuda kaebajate senist maakasutust. 13.
8. Asjaolu, et teemaplaneering peab arvestama ja arvestab senist maa sihtotstarvet, kinnistute juhtfunktsiooni ning Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 a määrusega nr 155 vastu 17 võetud „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise korda“ ongi tagatiseks, et teemaplaneering selles osas muutusi ei saa tekitada. Kui kaebajatele kuuluv maa on maatulundusmaa vastavalt korra § 6 p 9, siis see tähendab, et ta on mõeldud põllumajandussaaduste tootmiseks või metsakasvatuseks või et sellisel maal on metsa-või põllumajanduslik potentsiaal. Maatulundusmaa hulka leotakse ka need maa-alad, mida ei kasutata põllumajandussaaduste tootmiseks või metsa kasvatamiseks, kuid millele ka ei määrata muud sihtotstarvet. Kuna vaidlustatud teemaplaneering ei tohi muuta sihtostarvet ja kaebajad ka ei ole tõendanud, et planeering seda muudab, siis ei ole kohtul põhjust kinnitada, et teemaplaneering ületab seadusega sätestatud tagatisi. Vastavalt ka vaidlusalune planeering märgib ptk 9 „Rakendussätetes“ aptk 9.1 „Üldplaneeringu elluviimise majanduslikud võimalused, et rohevõrgustiku alal olevaid metsamaid majandatakse vastavalt metsaseadusele ja kohalike kaitselade kaitse-eeskirjadele. Maatulundusmaa sihtotstarbega avatud maastikuga aladel jätkub maa sihtotstarbeline kasutamine. Nii metsa-kui põllumaa ehk maatulundusmaa edaspidiseks sihtotstarbeliseks kasutamiseks täiendavaid piiravaid tingimusi ei sea. Juhul, kui kohtus oleks leidnud kinnitust, et kaebajatele saabusid niisugused täiendavad piirangud, oleks tegemist planeeringu veaga, mis tuleks kõrvaldada; samas isegi vea avastamisel ei oleks ka seeläbi kinnitatud, et teemaplaneering kavatseb või juba kavandas murda senikehtinud haldusaktide ja õigusnormide jõudu. Kohus leiab, et teemaplaneering ei toonud kaebajate suhtes kaasa keelatud mõjutus ega riku nende õigusi. Kohus ei nõustu eelneva tõttu kaebajatega, et teemaplaneeringuga seatakse kaebajate eraomandi kasutamisel piiranguid ebaproportsionaalselt ja ilma põhistamata. Kaebajatele kuuluvad kinnistud on 100% maatulundusmaa, vastavalt on lisatud kinnistusraamatu väljavõtted vastustaja vastusele (tlk 148-150). Seda olukorda teemaplaneering ei muuda. Viimsi valla üldplaneeringuga, mis kehtestati 11.01.2000 otsusega nr 1 on kinnistute juhtfunktsiooniks metsamajandusmaa ja Kaarle II kinnistul väheses osas lisaks elamumaa (tlk 153). Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määrusega nr 155 vastu võetud ,,Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord" § 6 p 9 ja § 7 lg 4 tulenevalt maatulundusmaaks on põllumajandussaaduste tootmiseks või metsakasvatuseks ettenähtud maa, mille hulka loetakse ka maa-alad, mida ei kasutata eelmärgitud tegevuseks. Teemaplaneering siinkohal muutusi ei ole toonud. Ehitustegevust reguleerib veel Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneering "Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted", ka sellest normist ei tulene õigust ehitada nii, et elamud võiksid asuda väljaspool üldplaneeringuga määratud elamumaad. Suvilad peavad asuma aiamajade või suvilate maal. Selle tõttu on vastustaja õigesti märkinud, et teemaplaneering ei sea täiendavaid piiranguid ehitustegevusele ega senisele maakasutusele, mis jätkub maa sihtotstarbe järgi. Kaebuse esitajate õigusi teemaplaneering ei kitsenda, arvestatakse juba kehtestatud DP-de ja ehitusõigustega, mille suhtes kaebuse esitajad paraku ei ole muudatusi saavutanud. Teemaplaneering seda olukorda ei muutnud ja kaebaja vastupidist ei tõendanud ei planeeringumenetluses ega ka kohtus. Kaebuse esitajatel ei saanud olla õigustatud ootust, et neile antakse võimalus hakata ehitama, kui kehtis üksnes üldplaneering ilma vaidlusaluse Teemaplaneeringuta. Kui kaebajad ka soovisid hakata maa sihtotstarvet muutma, et tegelda arendustegevusega kinnisvara vms viisil, ei nähtu kohtule, et vald oleks seda neile varasemalt lubanud, samas ei taganud seda õigust ka üldplaneering ja seda ei taga vahetult ka seadus. Maakatastriseaduse § 18 lg 2 kohaselt ja

§ 2

lg 2 p 3 kohaselt saaks seda teha läbi DP; isik võib teha

§ 10

lg 1 kohaselt 18 planeeringu algatamise ettepaneku, seda peab menetlema kohalik omavalitsus, kuid sellega ei kaasne kohaliku omavalitsuse automaatset kohustust DP algatada, omavalitsus võib sellest keelduda. Üld- ja detailplaneeringute kaudu kujundab kohalik omavalitsus valla või linna arengu põhimõtted ning seab säästva ja tasakaalustatud arengu tingimused, see ongi aluseks maakasutuse ja ehitustegevusele. Antud juhul on kaalutud isiku erahuvi ja avalikku huvi, Teemaplaneering tuli sisse seada ja kehtestada ka siis, kui see võib hilisemalt mõjutada planeeringuga hõlmatud maaomanike õigusi ja kohustusi. Kuipalju Teemaplaneering täpsemalt mõjutab hiljem kaebajate õigusi, on selles kaebuses asjatu prognoosida, kuna DP taotluse lahendamist kaebaja veel ei vaidlusta, kuid omandiõiguse riive on vältimatu, samas lubatav, kui riive tugineb õiguslikule alusele. Kinnisvara-arenduse või elamuehituse puudumisel ka lähtudes Teemaplaneeringust ei muutu kaebaja jaoks midagi. Teemaplaneeringu ja kehtiva üldplaneeringu seisukohad väljendavad avalikku huvi. Kui kaebajal DP taotluse esitamisel ei ole sellist ülekaalukat ja põhjendatud erahuvi, mis võimaldaks erandkorras DP-d algatamist, siis on tegemist seadusliku takistusega. Kui kaebajatel ei ole kunagi tekkinud kellegi tegevusest õiguspärast ootust DP algatamise suhtes, siis õiguspärase ootuse ja õiguskindluse põhimõtet ei rikuta asjaolust, et kehtestatakse Teemaplaneering. Teemaplaneeringu vaidlustamisel tuleb kaebuse esitajal tõendada, et see on seadusevastane ja rikub tema õigusi. Maaomanikel ei ole nö üldist õigustatud ootust, et elamu ehitusõigust saab seada neile aladele, millel puudub ehitusõigust võimaldav funktsioon. Kaebaja ei saanud eeldada muuhulgas, et üldplaneeringu ja muudest senistest planeeringutest tulenevad piirangud kaovad. Vald ei saa maaomanikke e eraomanikke kohelda mittevõrdselt, kui kehtiva üld-ja teemaplaneeringu kohast ehitusõigust ei muuda.

1. Kaebajad küll viitavad, et maa-omanike koheldi ebavõrdselt, kuid toodud näited seda ei kinnita. Täiendavaid piiranguid ei ole teemaplaneering seadnud, kuivõrd ta tugineb juba kehtestatud planeeringutele, valla üld-ja teemaplaneeringutele varasemast ajast, samuti DPdele. Kopli I mü suhtes kehtib DP 13.06.2000 a, see otsustati Viimsi Vallavolikogu otsusega nr 139; Viieaia tee 11 mü suhtes kehtib 18.01.05 Viimsi Vallavolikogu otsus nr 9 (Loigu I DP). Käspre VI- XVI mü ehitusõiguse aluseks on Viimsi Vallavolikogu 17.11.09 otsus nr
2. Viited Altnurme elamurajooni ja Laiaküla osas pidas vastustaja asjakohatuteks, kuna need ei ole haaratud rohevõrgustiku kooseisu.
3. Teemaplaneeringu menetluses tehti ka kompromisse, vastavalt kaebajate soovile arvati Kaarli I kinnistu välja haljastu kooseisust haljastu nr 29 ja Kaarle IV ja VI kinnistud täies ulatuses, Kaarle V osaliselt astmelaud nr 9 kooseisust. Seega muudeti Kaarle V osas astmelaua pindala, kuid see ei tähenda, et seati täiendavaid maakasutuse piiranguid, kui ülejäänud kaebaja soovitud muutusi ei rahuldatud.
4. Kaebajad väidavad, et puuduvad roheplaneeringu aluseks vajaminevad nõuetekohased keskkonnauuringud, kuna avalikustamisele esitatud keskkonnamõjude strateegiline hindamise aruanne ei rajanenud tegelikele uuringutele. Kaebuses märgitakse, et 11.10.05 kiideti heaks teemaplaneeringu lahendus, mis ka avalikustati. 11.03.08 vastu võetud teemaplaneering erineb varem heaks kiidetust ja avalikustatud lahendist märkimisväärselt, tehti ca 37 muudatust, mis on suunatud rohekoridori kärpimisele ehituspiirangute tõttu. KSH peaks olema alusdokumendiks roheplaneeringule, kuid praegu on olukord vastupidine. Roheplaneering nähtuvalt sellest ei tugine looduskeskkonna uuringutele, st et planeeringut mugandatakse vastavalt planeeringu dokumendile. Kaebajad märgivad veel, et KSH aruanne ei vasta seadusest tulenevatele nõuetele. Kaebaja viitab, et aruanne ei kajasta, mis saab siis, kui strateegilist planeerimisdokumenti ellu ei viida, ka ei nähtu, missugused on 19 keskkonnaprobleemid planeeringu elluviimisel, piiriülene mõju ei ole nähtav; aruanne on üldsõnaline (korratakse mõistet „ökoloogiline lõks“; kahjude küsimus on käsitlemata; see tugineb oletustele ja otseselt ebapiisavatele uuringutele nt loomastiku uuringu eksperthinnang lausa tõdeb seda, et uuringu ei saadud teha; vastamisel vald aga keskendub enda õigustamisele, sj esitas vald kirja 07.05.09 täiendava tõendina, mis peaks kummutama loomatiku uuringu mittekohasuse. Aruandes on arusaamatuid väiteid, nt p 10.2, ekslikke seisukohti, et rohevõrgustiku planeering tõstab kinnisvara hindu vallas; ebaselge on, mis valemit kasutati aruande lk 79-81 kriteeriumide puhul, miks on loomastiku kriteeriumi tähtsus 8,5 %, kui planeering on väidetult just tagatiseks loomadele; 7-st negatiivsest mõjust on 5 seotud loomadega; kas KSH pinnalt tekkis tõesti vaid 2 ettepanekut planeeringu täiendamiseks; märgitakse loomastiku seire vajadused, kuid jääb arusaamatuks, miks seiret ei tehtud juba 2004.-st; vahetegu mõistetes lk
5. Kohus nõustub vastustajaga, et KSH on lahti mõtestatud, ta on kehtiv akt ning selle kohta on kaebajate esindajale esitatud eraldi selgitused 08.05.09 kirjaga 15-3/503-1, seega ei ole jäetud nad informatsioonita, kui eelmärgituid osa oli arusaamatu. KSH avalikustamisel muuhulgas ei esitatud küsimusi ega tehtud ettepanekuid, neid tehti seotult Teemaplaneeringuga. Kuivõrd kaebajad ei ole esitanud nõuet KSH aruande tühistamiseks või selle õigusvastaseks tunnistamises, siis ei pea kohus hakkama uurima ega hindama KSH kehtivust käesoleva kaebuse raames. Kohus siiski märgib, et kuivõrd KSH on jõusolev dokument, siis sai ta olla Teemaplaneeringu koostamiseks arvestatav. Nii nagu KSH märgib, on ka Teemaplaneeringus selgitatud, kuidas „Keskkonnamõjude hindamise metoodika“ seadis kriteeriumid, et hindamisel oleks kaalutud keskkonna-, sotsiaal-majanduslikke aspekte. Kriteeriumid hinnati läbi paariti ekspertrühmas, olulised kriteeriumid hinnati 1 punktiga, vähemolulised 0-punktiga. Võrdselt olulised kriteeriumid said hinnatud 0,5 punktiga. KSH aruande tabelis on veerg 11 „summa“, milles ridade summa väljendabki saadud tulemust. Ridade summa alusel kujunes üldine punktisumma, mille alusel leiti kriteeriumide kaal, mis omakorda väljendati protsentides. Kuna aluseks oli konkreetne metoodika, siis selle metoodika kestel hindamistel saadud tulemused võttis Teemaplaneering arvesse, kohus ei saa ümber hinnata, kas valitud metoodika oli õige või vale, vastavalt ka ei ole kaebaja esile toonud, et valitud metoodika ei ole asjakohane ning Teemaplaneering ei saa toimida selle metoodika valiku tõttu. Kaebajat huvitas loomastiku osakaalu madal protsent/osatähtsus on Teemaplaneeringus kajastatud. Vastustaja on toonud esile, et loomastiku mõju osakaal oli 8, 5 %, kuid see oligi kõige kõrgem osakaal teistest kriteeriumitest, mis kinnitab loomastiku mõju olulisust hindamissüsteemis. Kuivõrd loomatiku osas oli neile negatiivne mõju suurim, siis on käsitletud nende osa enam ja suuremas mahus kogu menetluse kestel. KSH käigus võrreldi omavahel 3 alternatiivset lahendust teemaplaneeringu koostamise vajaduses ja mõjudes. O-variant tähendas, et teemaplaneeringut ei kehtestata, st et jääb senikehtiv regulatsioon, mis aga nagu kohus eelnevalt välja tõi, ei muuda kaebajate õigusi ega võta maha neid piiranguid, mis juba maakasutusel on seatud.
6. alternatiiv hõlmas sellise teemaplaneeringu lahenduse, mil Viimsi valla rohevõrgustik hõlmas nii kaebajatest maaomanikke, valla ja riigimaid; 2-altrnatiiv aga lahendusi, mil Viimsi valla rohevõrgustik paikneks ainult riigi-, valla-, või üldkasutatavatel maadel. Teemaplaneeringu lahendusel valiti alternatiiv nr 1, mis loob eeldused rohevõrgustiku toimimiseks; alternatiiv 0 ja 2 ei tagaks selle toimimist, kuna nende sidusus kaoks. Kõigil nendel juhtudel maakasutuse seniseid piiranguid Teemaplaneering ise ei muuda, vastavalt ongi vastustaja korduvalt rõhutanud, et muutusi see maakasutuses ei too. 20 Väide, et KSH aruandes sisalduvad mõisted, kriteeriumid, hindamismeetodid on kas ebaselged või argumenteerimata, ei ole käesolevalt enam õigustatud. Viimsi vallavalitsus on selles osas juba vastanud 08.05.09 kirjaga (tlk 173 ). Kohus märgitud selgitusi eraldi ei korda, kuid leiab, et selgitused mõistete osas anti asjakohaselt ning ka Teemaplaneeringusse ei kandu nad üle meelevaldselt, sj argumenteeritakse asjaolusid kirjelduste kaudu, mis võimaldab võrdlusi ja kokkuvõtteks arusaamist. Kuigi kaebajad leidsid, et KeHJS § 40 lg 4 p 4 nõue on aruandes kajastamata, nähtub sellest ptk 8, 10, 11 osast, et see analüüsib lisaks peaeesmärgile ka kaasnevaid mõjusid. KSH aruande ptk 10 toob välja „Planeeringu elluviimisega kaasnevad mõjud“. Alapt 10.2 „Majanduslik mõju“ kinnitab, et Teemaplaneeringuga ei kaasne olulist negatiivsest majanduslikku mõju, eelnevalt oli märgitud, et omavalitsus ei muuda sellega ega ole kohustatud muutma maakasutuse juhtfunktsioone. Kuna olulist keskkonnamõju ei tuvastatud, seda ei kaasne, siis ei rikuta KeHJS § 5 tingimusi, järelikult ei ole ka Teemaplaneeringus sellkohast viga. KSH aruanne toob välja lokaalsed mõjud ning kaebaja ei ole ka tõendanud, et edaspidiselt Teemaplaneeringust tulenevalt esinevad olulised keskkonnamõjud, mis takistaksid teemaplaneeringut ellu viia. Olulisi mõjutusi ei saabu ka kumulatiivsest mõjust, vastavalt on KSH aruande punktis 10.13 seda käsitletud ja põhistatud. Piiriülest mõju KeHJS § 46 lg 1 kohaselt hinnatakse, kui on tuvastatud selline mõju, kuid see tähendab, et mõju peaks olema teise riigi keskkonnale. Kaebaja ekslikult võis viidata piiriülesele mõjule seotult eksliku arusaamaga analüüsist kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumi piiri ületava mõju osas, kuid antud juhul piiriülest mõju KeHJS § 46 lg 1 kohaselt ei esine. Kuivõrd kaebajate väited on esitatud läbisegi Teemaplaneeringu, kui haldusakti kohta ja samas on viidatud ka KSH aruande puudustele, siis on vastustaja erinevatel kordadel vastanud kaebajate küsimustele, kohus ei hakka siinkohal neid vastuseid kordama, kuid nähtub, et rohekoridori mõistet käsitleb kaebaja ise ekslikult valesti ning vastustaja on õigesti välja toonud, et rohevõrgustik ei puuduta vaid suur-ulukite liikumist ja paiknemist. Vastavalt käsitlebki nii aruanne kui Teemaplaneering rohevõrgustikuna, sj rohekoridori selle laiemas tähenduses nii, et jälgitakse loodust selle bioloogilises mitmekesisuses selle säilitamise eesmärgil. Eriilmelised looduskooslused koosnevad ka väikestest populatsioonidest, vastavalt seletab selle üksikasjaliselt lahti teemaplaneeringu lisa nr 8 „Loomastik“. Kaebajate väide kahjude tekitamisest teemaplaneeringuga ei leidnud kinnitamist. Vastavalt on kohus juba selgitanud, et teemaplaneering ei sea ehitamisele lisatingimusi ega piiranguid, samuti maakasutusele, sellest ta ka ei saa käsitleda ja motiveerida, kuidas tagatakse kahju hüvitamine. KSH programm on heaks kiidetud Harjumaa keskkonnateenistuse poolt, seega on nõutav kooskõlastus olemas, Teemaplaneering arvestas sellega, kui kehtivaga. Kaebaja märgib veel, et KHKS § 39 lg 3 kohaselt keskkonnamõju strateegilise hindamise järelevalvaja ei kiida keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi heaks, kui programmi on koostanud ekspert, kes ei vasta käesoleva seaduse § 34 lg 3 sätestatud nõuetele. Kaebuses leitakse, et programmi ja aruande koostas isik, kes ei vasta KHKS § 34 lg 3 sätestatud eksperdi nõuetele; Sixten Kerge on olnud MTÜ Keskkonnakorralduse juhatajana eksperdiks, kelle puudub 2 aastane töökogemus valdkonnas, mille keskkonnamõju ta hindab, tal on küll KHKS § 15 tähenduses keskkonnamõju hindamise litsents. Kaebus viitab veel, et tutvudes MTÜ Keskkonnakorralduse seniste töödega keskkonnamõju strateegilise hindamise valdkonnas nähtub, et neid töid ei ole teostatud enne 2007.a. Kaebuses järeldatakse, et S.Kergel ei saa selle tõttu olla vajalikku kogemust ja § 34 lg 3, § 39 lg 3, § 42 lg 2 ja § 43 p 1 arvesse võttes on Teemaplaneering ebaseaduslik. Kohus selgitas kohtuistungil, et viide MTÜ Keskkonnakorralduse tegevusele ei saa veel iseenesest olla aluseks, et arvestada S.Kerge tegevuse alustamisele vaatavas valdkonnas 2007.a., kuid antud juhul ei ole kaebuses nõuet, mis võimaldaks kohtul hakata hindama KSH aruannet, et seda tühistada või lugeda õigusvastaseks. Seega arvestab kohus, et Teemaplaneeringu aluseks oli keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne, mis on kiidetud heaks seaduses sätestatud KHKS § 39 lg 3 korras, kaebaja märgib ka 21 ise, et Keskkonnamet kooskõlastas KSH aruande 05.08.09.a., mis tähendabki, et Teemaplaneering tugineb kooskõlastatud aruandele. Kooskõlastaja on pädev hindama, kas eksperdi tööd sai kinnitada.
7. Teemaplaneering tugineb valla poolt nimetatud spetsialistide töödele ehk küsimus spetsialistide tasemest peaks kaebajat veenma, et kaasatud olid oma ala parimad. Viimsi Vallavalitsus on valinud Teemaplaneeringu koostajaks väga suurte kogemustega AS-i Pöyry Entec, kaebusest ei nähtu, et selle firma kogemustes või kvalifikatsioonis tuleks kahelda. Vastustaja esitas andmed spetsialistide kohta, kes osalesid Teemaplaneeringu koostamisel. Teemaplaneeringu koostamine toimus koostöös arhitektuuri- ja planeerimisosakonna töötajatega (K. Lass, T. Veersalu, K. Kõll), st maastikuarhitekti haridusega isikutega. KSH aruande koostamisel osalesid keskkonnaeksperdid (S. Kerge, T. Kirss), bioloog (R. Müür). Uurimustöid koostasid kõrge erialase ja teaduskraadiga isikud (J. Paal, J. Martin, Ü. Rammul, K. Sepp, J. Jagomägi, M. Külvik). Materjale loomade elupaikade kohta eraldas Riigimetsa Majandamise Keskus. Kaebuse esitajaid huvitavat lõiku ekspertiisihinnangust, mille andis Ü. Rammul, on eraldi lahti selgitatud 20.04.09 nii, et väliuuringute lühike periood tähendab, et detailne uuring esitatakse jätkuprojektides, teemaplaneering on aluseks, et hakatakse koguma veelgi enam andmeid. Kohus leiab, et selgitus on asjakohane ja kuigi võetud täiendavalt kaebaja sellekohase pretensiooni alusel, ei ole kohtul põhjust kahelda, et isik, kes andis varem oma uurimuses seletuse, ei saaks anda täiendavalt selgitust, mis tema oli oma uurimuses esile toonud ja miks ei tohiks seda mõista teistmoodi. Kuigi kaebaja märgib kaebuse p 3.1, et kaasatud ei olnud piisaval hulgal eriala eksperte, ei ole see väide kohtule arusaadav. Kaebaja selgitus, et Teemaplaneeringu seletuskirjast lk 4 nähtub, et planeeringu koostajate ringi kuulusid peaasjalikult vallavalitsuse ametnikud ja 4 planeerijat ning et vald oma vastuses 07.05.09 nimetab mõningaid keskkonnateadlasi, ei selgitanud kohtule, mis nimelt on valesti. Ka kohtuistungil ei selgunud midagi täpsemat. Kaebuses märgitakse, et roheplaneering peaks tuginema ulatuslikele keskkonna-alastele uuringutele, mille koostamisel peaksid osalema keskkonnaeksperdid. Veel märgib kaebaja, et planeeringudokumentatsioon nende isikute nimesid ei märgi, seega võib oletada, et isikute nimede näitamine on pigem formaalne ja sisuline panus puudub. Kohus esmalt märgib ära, et Teemaplaneering märgib ära, et täpsemad nn sireuuringud järgnevad juba lähtudes Teemaplaneeringust, mis on edaspidiseks töö aluseks, sj ka loomade täpse liikumise ja arvu osas, kuivõrd soovitakse jälgida, kas planeeringust järgnes mõjusid ja missugused need mõjud on. Samas on mitmed muud teemad edaspidiselt täpsustamisel läbi jätkuprojektide. Planeering on ajas muutuv, eesmärk on orienteeritud keskkonnaseisundi säilitamisele ja edendamisele, seega ei ole planeeringu kehtestamisega roheteema ammendatud. Missugused teadlased vastustaja selleks palkab, ei ole ette näha. Kuivõrd kaebaja teadmisel kaasati töösse vallaametnikud ja ka 4 planeerijat, siis ei nähtu kohtule, et planeetring muutuks sellest õigusvastaseks. Valla ametnikud on valitud haridustasemelt pädevatena tegema planeeringualast tööd, seega tegi vald teadliku valiku ja see on tema õigus, kohus ega keegi muu isik neid isikuid ei saa määrata, kes valda vastavas töölõigus esindavad. Viide 4 planeerijale kinnitab, et kui planeerijad oli vaja kaasata, siis vald seda ka tegi. Kas vald on nimetanud fiktiivselt tööde autoriteks ühte või teist eksperti, kohus seda ei tea, kuivõrd Teemaplaneeringu alusmaterjalidesse esitati konkreetsete isikute tööd, mille nimetas vald. Kohus ei saa tuvastada isikute töötegemise fiktiivsust pelgalt oletusest, et nii võis see olla. Kohus saab tugineda kirjalikele allikatele ja järeldab, et keskkonna-alaseid teadmisi ja planeeringualaseid teadmisi omavad isikud olid kaasatud, vastupidiselt Teemaplaneering neid 22 ära ei nimetaks. Kui kaebajad leiavad, et eksperte oli vähe, siis vald on leidnud õigesti, et see on nende kaalutlusotsus ja igati asjakohane. Kohtul tuleb sellega nõustuda. Kui kaebuse esitajad kahtlevad nendes andmetes, siis saab eraldi teha teabenõude, vastavalt oli seda võimalik teha kogu menetluse kestel. Kaebajate väide, et eeldatud oli spetsiaalsete uuringute või ulatuslike uuringute tegemist ja mitte kabinetivaikuses, märgib kohus, et iga uuringu teostanud isik otsustab ise, kas ta teeb seda välivaatlusega või kogub muul viisil andmeid, oluline on, et vastav teemalõik saab tööga kaetud ja see on asjakohane. Vastustaja on esile toonud, missugused tööd olid aluseks võetud eraldi teemade lõikes, samuti, kuidas on olema spetsiaalne metoodika, mille järgimisel saadakse tulemus, mis annab võimaluse planeeringut koostada. Küsimus kaasamata ekspertide suhtes on ka valla arvates alusetu, kuivõrd eelnevalt nähtus, et KSH koostamisel töötas grupp parima erialase ettevalmistamisega isikutest. Teemaplaneeringu sissejuhatus nimetab ära, et koostamise korraldasid mitte ainult Viimsi Vallavalitsuse ja Volikogu töötajad, vaid AS Pöyry Entec, OÜ ERKAS Pärnu Instituut, kes moodustasid töögrupi. Vastustajal ei ole keelatud koostöö töögrupiga ning selline koostöö äratab usaldust ning kahtlemata sedavõrd ulatusliku planeeringu puhul tagab selle edukuse. Kaebajate väide, et kusagilt ei nähtu uuringumaterjale või kokkuvõtete aluseks olevat materjali märgib kohus, et nö musta töömaterjali ei pea esitama haldusakti materjalide juurde, juhul, kui planeeringu avalikustamisel oli huvi, saanuks seda kontrollida või küsida koostajatelt või nt avaliku teabe seaduse alusel.
8. Väide, et volikogu arutas planeeringulahendust KSH aruannet nägemata on alusetu. KSH avalikustati 28.03-25.04.08 ja 21.01.09-10.02.
9. Teistkordne avalikustamine tagas seaduskohase avalikustamise. Viimsi Vallavolikogule esitati aruanne otsustamiseks koos Teemaplaneeringuga. Teistsuguseid tõendeid kohtule ei ole esitatud. Kaebuses märgitakse vaid, et teadaolevalt oli nii, kuid vald kinnitab vastupidist. Kaebajate esindaja möönis ka ise kohtuistungil, et seda väidet ei saa tõendada ja täpsemalt ei osanud ka esindaja märkida, millest see küsimus kaebuses ära märgiti. Kohus leiab, et kaebajad ei tõendanud rikkumise olemasolu.
10. Väide, et rohelahendused ei tugine mitte ekspertarvamustele vaid vastupidi, on kohtule mõnevõrra arusaamatu. Kui ekspertarvamusi kujundasid väidetult teemaplaneeringu soovitud lahendused, siis tekiks küsimus, kes need lahendused pakkus, kui mitte eksperdid. Kui need pakkus ekspertide grupp, siis rohelahendused pakutigi ekspertide teadmisele ja allikmaterjalile tuginevalt, st kaebaja soovitud viisil. Kaebaja märgib veel, et vald on küll planeeringu seletuskirjas loetlenud võimalikud alternatiivid kehtestatud planeeringulahendusele, kuid jätnud nad sisuliselt kaalumata. Kaebaja viitab KSH aruande 3 alternatiivile, mida analüüsiti. Kaebuses märgitakse, et alternatiiv nr 1 ja nr 2 vahe oli väikene ehk suhteliselt võrdväärsed lahendused. Sellega nõustus ka vastustaja. Kaebuses märgitakse, et vaatamata sellele ei võetud kordagi arutlusele alternatiivi nr 2., st rohevõrgustiku rajamist valla ja riigimaale. Kaebaja toob ka esile, mis vald temale vastas ja et sellest ei piisa, mis kinnitab, et vald rikkus planeeringus diskretsiooni piire ja jättis kaalumata võrdväärse, maaomanike huve vähem kahjustava alternatiivi. Kohus märgituga ei nõustu, kuna valla vastus ei ole kaevatav haldusakt ja eraldi ei pea vaidlema ühe või teise vastuse üle, vaid uurima vaidlustatud Teemaplaneeringut, kui akti. Valla vastuse sisu nappus ei tähenda, et diskretsioon haldusmenetluses ja selles tehtud otsuses puuduks. Teemaplaneeringust nähtub, et valiti alternatiiv nr 1, mis tagas soovitud eesmärgi, so rohevõrgustiku toimimise eeldusega variant. KSH pakub planeerimislahenduste teostamiseks 23 vajaliku teabe ja kaalutlused. Antud juhul ei ole see toimunud teistmoodi ja kaebaja vastupidine väide on paljasõnaline. Alternatiivide kaalumine valla poolt. Alternatiivide
11. ja
12. vahe ei ole oluliselt suur, kuid tulemusel jõuti järeldusele, et teised alternatiivid ei loo efektiivset ja sidusat süsteemi. Põhjuseks, miks valiti alternatiiv nr 1 on asjaolu, mille toob välja Ü. Rümmeli eksperthinnang (KSH aruande lisa nr 10) ja Harju maakonna teemaplaneering ptk 2.2.
13. Viimsi poolsaar on liialt väike, et tagaks iseseisvalt ja isoleeritult suuremate maismaaloomade populatsiooni, mistõttu ongi eriti oluline rohekoridoride kaudu tagada sidusus; selle sidususe parandamine on oluline just nimelt Tallinna mõjupiirkonnas. Tugialasid ja koridore tuleb Tallinna rohelises vööndis tugevdada. Alternatiiv nr
14. näeb ette hõlmata nii riigi, eraomanike, kui ka vallale kuuluvad maad. Kavandati 28.53 km2 ulatuses rohealasid, eramaale 11.33 km2 (39,7%), riigimaale ja munitsipaalmaale 17.2 km2 (60.3%), sellest nähtub, et eramaade protsent on vähemuses. Kaebaja eksib, kui leiab, et rohealad moodustuvad eramaade arvelt ning naaberomavalitsustega ei ole koostöös saavutatud parim lahendus.
15. Väited, et toetutakse kehtestamata planeeringutele, ei anna alust lugeda Teemaplaneering õigustamatuks. Ptk 1.2 Teemaplaneeringu alused “nimetab ära need valla ruumilise arengu dokumendid, mis võeti asjakohaselt arvesse. 1) Harju Maakonna teemaplaneering 2) Viimsi valla mandriosa üldplaneering 3) Lubja küla klindiastangu piirkonna üldplaneering 4) Viimsi valla arengukava 5) elamuehituse teemaplaneering 6) kehtivad DP-d seisuga veebruar
16. 7) Viimsi valla ehitusmäärus Punktis 8 märgitakse ära koostamisel olevad teemaplaneeringud ja valla osa üldplaneeringud - teemaplaneeringud (teede kohta), ,, Lapsesõbralik Viimsi“, Äigrumäe, Laiaküla, Metsakasti ja osaliselt Muuga küla üldplaneering; - Viimsi aleviku ja lähiala üldplaneering; - Haabneeme aleviku ja lähiala üldplaneering. Seega on eralduvad nii juba koostatud kui koostamisel olevad planeeringud. Kohtu arvates tagab kõigi allikmaterjalidega tutvumine eelkõige planeeringute järjepidevuse ja sidususe, mis aitab esile tuua tahtmatuid vigu ja neid parandada. Kaebaja viitas teemaplaneeringu seletuskirja ptk. 2.1 , kuid ka sellest nähtub hoopiski garantii olemasolu – kui on vajalik oluliselt kinnisasja senist otstarvet piirata, siis saab seda teha kas läbi DP ning läbi kinnisasja omandamismenetluse. Sellisel juhul seab tagatised ja käitumisreeglid seadus. Kohus leiab, et vaidlustatud haldusakt viitab alusmaterjalile piisava täpsusega ja haldusakt on kontrollitav, sj on passistatud ka menetluses esitatud vastulaused ja nendele esitatud vastused. Haldusakti ei muuda ebaselgeks asjaolu, et viitamisel allikmaterjalile märgiti ära veel kehtestamata planeeringud. Kohus möönab, et sedavõrd ulatuslikku teemat esitada haldusaktis on keeruline, kuid vallavolikogu määrus selgitab selle eesmärke, viitab alusmaterjalidele ja on seotud materjaliga, mis tegelikult ka oli vormistatud korrektselt määruse alusena. Määruses on esitatud õiguslikud viited. Kohus eelnevalt märkis, kuidas kinnistute osas on võimalik kontrollida, et Teemaplaneering ei muutnud nende senist maakasutusõigust, kokkuvõttes nähtus seatud eesmärk ja selle saavutamise võimalus, et Teemaplaneering koos teiste planeeringutega tagab senist maakasutus-ja ehitustingimusi arvestades valla arengukavas 24 toodu eesmärkide saavutamise. Loodusliku keskkonna , ehitatud keskkonna ja inimkeskkonna tasakaalustatud arvestamine ei saanud kaasa tuua kahjulikke mõjutusi, selliseid mõjutusi ka ei tuvastatud.
17. Väited menetlusnõuete rikkumise kohta. Kaebuses leitakse, et Teemaplaneeringu avalikustamine oleks tulnud läbi viia ka Randvere ja Kelvingi keskuses.

§ 18

lg 2 p 1 nõuab, et planeeringu avalik väljapanek korraldatakse üldplaneeringu puhul valla või linna keskuses ja valla suuremates asulates või planeeritavas asulas. Kohus kontrollis kohtuistungil Viimsi Vallavolikogu määruse nr 19 18.08.09 kehtestatud põhimääruse alusel, et põhimääruses on lg 4 kohaselt märgitud, et vald jaguneb alevikeks ja küladeks. Valla haldusterritooriumil on lg 5 kohaselt asulateks – Haabneeme alevik ja Viimsi alevik. Küladena loetletakse 18 küla, sh kaebaja nimetatud Randvere ja Kelving. Kelvingu küla elanikkond valla kodulehe andmetel on ca 447 elanikku ja Randvere külas 1305 elanikku. Viimsi alevikus elab ca 2371 elanikku ja Haabneemes ca 4503 elanikku. Valla suuremad asulad Viimsi ja Haabneeme alevikud on kokku kasvanud ja Valla keskus asub teede ja ühistranspordi suhtes asukohas, mis tagab planeeringu avalikustamise. Teemaplaneering, mis on üldplaneeringu tasandil, tuleks avalikustada valla keskuses või asulates. Viimsi Vallavalitsus on seadusjärgselt kohaks, kus tuli planeering avaldada ja nähtub, et seal oli esitatud kogu planeeringute materjal. Seaduses ei ole nõuet avalikustada materjal kõigis külades või mõnes külas, mis viiks omakorda ebaselgele valikutulemusele. Kohus leiab, et antud juhtumil ei ole rikutud

§ 18

lg 2 p 1, kui planeering avalikustati vallavalitsuses, sest seaduse tingimus täideti, pealegi ei ole mõistlikku põhjust, miks peaks sedavõrd ulatuslikku materjali avalikustama külades, kus ei ole võimalust igal ajahetkel esitada lisaks väljapandud materjalidele veel teisigi materjale, mis võiksid menetluses osalejale vajalikuks osutuda ja anda täiendavat informatsiooni. Vallavalitsuse on kahtlematult kõige operatiivsem leida kõikvõimalikke teemaga haakuvaid materjale ja dokumente, mida külades teha ei ole võimalik ning muudaks menetluses osaleva isiku teenindamise ebaefektiivseks. Valla keskuses oli tagatud ka pädevate töötajate alaline kohalolek ja vajadusel abi ning selgituste andmine. Kaebaja selgitas, et märgitu puudutab nn populaarkaebuse osa, seega ei ole vaidlust küsimuses, et kaebuse esitajaid oleksid jäänud kuidagi takistatuks menetluses osalemises, neile pole ka teada isikuid, kelle vastuväited oleks arutamata /vaatamata jäetud. Kaebaja selgitused, et selles küsimuses hoidub vastamast ka Harju Maavanem oma 05.10.09 kirjas, eraldi esitatud kaebajate päringule, maavanem ei ole tänaseni vastanud ja vald vastas. Kohus leiab, et maavanema vastus puudumine ei takista asja lahendamist ja kohus lahendas küsimuse. Kaebuses märgitakse veel, et vallamajas ei loodud adekvaatseid tingimusi teemaplaneeringuga tutvumiseks, kuna kaardimaterjal oli volditult kaustade vahel. Puudus võrdluseks kehtiv üldplaneeringu kaart, antud juhul oli üldplaneeringu kaart hädavajalik esitleda. Vastustaja kinnitas kohtuistungil, et oli igati loogiline esitleda kehtiva üldplaneeringu ja muude planeeringute materjale ja need olid ka olemas, sj üldplaneeringu kaart oli püsivalt eksponeeritud seinal ja ei saanud jääda märkamatuks. Keegi ei ole ka esitanud sellist pretensiooni, mistõttu on see väide üllatav ega vasta tõele. 25 Kohus leiab, et kuivõrd ka kohtuistungil ei olnud esindajal võimalik täpsustada, kes nimelt ja mis kuupäeval või ajal seda kaarti ei näinud või küsis ja ei saanud, tuleb pretensioon lugeda paljasõnaliseks. Asjaolu, et kaardi korrektselt volditakse kausta vahele, ei saa rikkuda kellelgi õigusi ega kujuta õigusvastast tegevust, samas ei ole ka teada, et keegi vajas abi kaardimaterjali avamiseks ning seda ei osutatud. Seega ei leia kohus, et avalikustamise nõudeid rikuti. 22. Vastustaja on veel märkinud, et 21.01.09 – 10.02.09 kui oli KSH avalik väljapanek, oli nende materjalide hulgas ka Teemaplaneeringu materjal kõigi lisadega. KSH oli avalikustatud Viimsi vallamajas ja veebilehel. Teade ilmus 09.01.09 ajalehes Viimsi Teataja, 12.01.09 Ametlikes Teadaannetes; teade edastati kõigile ettepanekuid teinud isikutele. Vastustaja tähelepanek, et planeeringu avalikustamiseks olid kasutatud adekvaatsed tingimused, vastab ka viidatud RK lahendi 3-3-1-42-02 nõuetele. DP materjal oli samuti avalikustatud valla kodulehel. Planeeringu avalikust väljapanekust teavitati 82 maaomanikku tähitud postiga, st kelle maadele planeeriti rohevõrgustik. Vallavolikogu 11.03.08 otsus nr 15 avaldati 29.03.08 ajalehes Viimsi Teataja. Avalikust väljapanekust teavitati üldsust 18.03.08 ajalehes Harju Elu, 19.03.08 Eesti Päevaleht ja valla kodulehel. 23. Kehtiva Teemaplaneeringu esitas vald, kaebusele lisatud materjal ei tugine kehtivale redaktsioonile ja on eksitav, kuid see ebaselgus kohtuistungil kõrvaldati. 24. Kohus jätab kaebuse rahuldamata ja kohtukulud kaebajate kanda. Vastustaja ei taotle menetluskude väljamõistmist kaebajatelt. Karin Kalmiste Kohtunik 26