TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-1991 Otsuse kuupäev 30.11.2010 Kohtunik Mai Saunanen Kohtuasi Anti Sakki (Sakk) kaebus Tartu Vangla 29.06.2010 käskkirja nr 1-4/1045 tühistamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Asjaolud Tartu Vangla 29.06.2010 käskkirjaga nr 1-4/1045 karistati Anti Sakki noomitusega Tartu Vangla kodukorra p 10.14 nõude süülise rikkumise eest. Anti Sakk esitas 06.07.2010 Tartu Vanglale vaide, milles vaidlustas 29.06.2010 käskkirja nr 1-4/
- Tartu Vangla jättis 26.07.2010 vaideotsusega vaide rahuldamata. 03.08.2010 saabus Tartu Halduskohtule Anti Saki kaebus Tartu Vangla 29.06.2010 käskkirjaga nr 1-4/1045 peale. Kohus võttis kaebuse 08.10.2010 menetlusse. Tartu Vangla esitas kirjaliku vastuse kaebusele 01.11.
- Pooled on nõustunud kirjaliku menetlusega. Kaebuse taotlus ja põhjendused Kaebuse esitaja taotleb Tartu Vangla 29.06.2010 käskkirja nr 1-4/1045 tühistamist. Kaebuse esitajale pandi süüks vanglast välja helistamisel ajavahemikul 01.05.2010-31.05.2010 telefonikõnede märkimata jätmine. Kaebust põhjendab kaebaja järgnevalt: Kaebuse esitaja on kuulmisrikkega ja telefoni ilma abivahendita kasutada ei saa. Kuulmisaparaat kaebuse esitajal vanglas puudub, seetõttu kasutab kaebuse esitaja telefoni väga harva. 2010.a. maikuu jooksul sooritas kaebuse esitaja vaid ühe telefonikõne vanglast välja ja see kõne toimus 12.05.2010 telefoninumbrile XXXXXXXX, mille kohta kaebuse esitaja edastas valvurile VangS § 29 lg 21 nõuetele vastavalt täidetud kõneregistri lehe, kuhu märkis ees- ja perekonnanime, kellele ta helistas, helistamise aja ja kõne kestuse. Telefoni numbri märkimise kohustust VangS § 29 lg 21 kohaselt ei ole. Telefoninumbri märkimine oleks vastuolus andmekaitseseadusega, Tartu vangla kodukorra p-ga 14.10 ja VskE §-ga
- Kaebuse esitaja arvates jättis Tartu Vangla A.Saki poolt 12.05.2010 edastatud kinnipeetava vanglast väljahelistamise kõnede märkimislehe lehtede kogumispakki paigutamata. Samuti ei väljastanud Tartu Vangla A. Sakile 31.05.2010 taotluse alusel teavet maikuus vanglast väljahelistatud kõnede kohta. Kuna ühe kuu kestel kogutud kõneblankettide üle arvet ei peeta ja kausta köitmist ei toimu, siis ei saa välistada eksitust A. Saki 12.05.2010 esitatud kõneregistreerimise blanketi kaotsiminekut või pahatahtlikku ükskõikset suhtumist. Tartu Vangla 17.06.2010 ettekandest nähtub, et ametnik R. Avaste taotleb distsiplinaarmenetluse algatamist kinnipeetav A. Saki vanglast väljahelistatud telefonikõnede märkimata jätmise fakti kohta, samas jättes tuvastamata asjaolu, kas A. Sakk üldse sooritas helistamisi ja sellest tulenevalt kas ta rikkus vanglast väljahelistamisel kõnede märkimise kohustust. Tartu Vangla 26.07.2010 vaideotsusest nr E5289 nähtub, et samal kuupäeval, so 07.06.2010, kui vanglaametnik R. Avaste esitas taotluse Saki osas distsiplinaarmenetluse algatamiseks, tegi R. Avaste ka väljavõtte Turbo kõnekaardilt nr XXXXXXXXXXXX, mida A. Sakk kasutas ja kust R. Avaste nägi, et kõnekaardilt on korduvalt sooritatud kõnesid. Väljavõtet kõnekaardist kaebuse esitaja eest varjatakse ning sellega piiratakse kaebuse esitaja õigust anda enda kaitseks selgitusi. Menetleja jättis välja selgitamata fakti, kas A. Sakk helistas perioodil 01.05.2010 – 31.05.2010 vanglast välja. Sellega on menetleja rikkunud VangS § 64 lg-d 1, 2 ja
- Kaebuse esitajat ei teavitatud, milles seisneb distsiplinaarrikkumine. Distsiplinaarmenetlust ei protokollitud, ei näidatud ära distsiplinaarrikkumise aega ja kohta ning ei ole kirjeldust, mida kaebaja rikkus. Kuna ei teavitatud kõnedest, mida on sooritatud A. Sakile kasutada antud kõnekaardilt, ei saanud kaebuse esitaja teada kõnedest, mis ei ole tema poolt sooritatud ning ei saanud esitada sellekohaseid avaldusi ega selgitus ning tuvastada tegelikku kõnede sooritajat. Pärast distsiplinaarkaristuse kohaldamist sai kaebuse esitaja omal käel teada, et kõnekaardilt, mis on A. Sakile vanglast väljastatud, on sooritatud vanglast välja kõnesid, millest kaebuse esitaja ei teadnud ja mis on toime pandud kaebuse esitaja osaluseta, tuvastamata isiku või arvutiprogrammi poolt. Vangla telefonid, kust kinnipeetavad teevad vanglast välja helistamisi, on turvakaamerate all ja kontrollitavad, vanglale ei tee raskusi tuvastamine, kas Sakk helistas vanglast välja telefoniga või mitte. Ei distsiplinaarmenetluses ega vaideotsuses ei ole tehtud ühtegi märget turvakaamerate väljavõtte kohta, mis tuvastaks distsiplinaarrikkumise kaebuse esitaja poolt. Kuna kaebuse esitaja ei teadnud vanglast välja helistatud kõnedest, puudus tal ka kohustus täita kõnede registreerimislehte, seega ei ole kaebuse esitaja distsiplinaarrikkumist toime pannud ning teda on alusetult karistatud. Kaebuse esitaja ei nõustu ka Tartu Vangla vaideotsuse seisukohaga, milles viidatakse HMS §-le 58, mille kohaselt haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid. Antud juhul on tegemist asja otsustamist mõjutava menetlusnormi rikkumisega. Kuna kaebuse esitajale ei antud teada tema kaardilt 01.05.2010 31.05.2010 toimunud kõnedest, ei saanud kaebuse esitaja anda selgitusi nagu on sätestatud VangS § 64 lg-tes 1, 2,
- 29.06.2010 käskkirjas nr 1-4/1045 on distsiplinaarrikkumise aluseks võetud Turbo kõnekaardi kõnede väljavõtte register, mille iseenesest ei kajasta süüteo tunnuseid, kuna VangS § 28 lg 1 kohaselt on telefoni kasutamine lubatud. 2 Vastustaja põhjendus, et väljahelistatud kõned on teostatud Tartu Vanglast ja A. Saki nimele registreeritud kõnekaardilt, ei anna alust distsiplinaarsüüteo kohaldamiseks ilma, et oleks tuvastatud, et kõned sooritas A. Sakk, pärast selle fakti tuvastamist saaks otsustada, kas distsiplinaarrikkumine on toime pandud või mitte. 08.11.2010 kaebuse täienduses selgitab kaebuse esitaja, et vastustaja väide, et 07.06.2010 teostas julgeolekuosakond juhuslikku pistelist kontrolli kinnipeetavate telefonikõnede registreerimise üle ja tuvastas juhuslikult, et kaebuse esitaja on ajavahemikul 01.-31.05.2010 helistanud ja ei ole telefonikõnesid registreerinud, ei vasta tõele. Tegelikkuses esitas kaebuse esitaja 31.05.2010 Tartu Vangla julgeolekuosakonnale taotluse paludes 01.05.2010 -31.05.2010 perioodi kohta vanglast välja helistatud kõnede väljavõtet ja see taotlus oli vanglaametnik R. Avaste lahendada. 25.06.2010 sai kaebuse esitaja R.Avastelt suulise vastuse, et kõnede väljavõtet registrist ei väljastata ning soovitas taotluse tagasi võtta, mida kaebuse esitaja ka tegi. 31.05.2010 taotlus tõendab, et kaebuse esitaja pöördus enne 07.06.2010 kõnede kontrolli vangla poole, kuna tal oli kahtlus kõneaja arvestuses toimuva üle. Kõneregistrist kõnede väljavõtte mitteväljastamine takistas kaebajal avastamast tema poolt mitte sooritatud helistamisi. Kaebuse esitaja esitas samalaadse taotluse, mille julgeolekuosakond jättis 23.07.2010 kirjaga V
- See on tõestuseks, et kaebuse esitajale tehti takistusi saada teavet distsiplinaarrikkumise asjaolude kohta. Samuti ei vasta tõele vastustaja vastuväide: Distsiplinaarmenetluse materjalidest nähtub, et menetluse algatas peaspetsialist-üksuse juht K.Timmusk 09.06.2010 julgeolekuosakonna spetsialisti R.Avaste 07.06.2010 ettekande nr 1146 alusel, lisades materjalidele batch-koodiga nr 001090304477001 telefonikaardilt võetud kõnede väljavõtte ja 29.06.2010 on kaebuse esitajale tutvustatud menetlusmaterjale, sh ka kõneeristuste väljavõtet. Vastustaja püüab kohut eksiteele viia digitaalselt kohtule esitatud kahe erineva tõendi üheks digitõendiks formaatimisega, luues sedasi illusiooni R.Avaste 07.06.2010 ettekandest nr 11456 ja selle digitaaldokumendi tagaküljele on paigutatud K. Timmuski kuupäevastamata väljavõte A.Sakki telefonikõnede registrist, millelt viimane kõne on 12.06.2010, kui ühest dokumendist, mis tegelikult on kaks erinevat paberkandjal olevat tõendit ja välistavad teineteist. K. Timmuski kuupäevastamata kõneregister ilmus päevavalgele 06.07.2010 vaide nr E5 289 registreerimisel ja kaebaja juuresolekul. Nii R. Avaste 17.06.2010 ettekande nr 1146 kui 10.06.2010 distsiplinaarmenetluse algatamise teatise koostamise ajal ning kinnipeetavalt 11.06.2010 seletuskirja võtmisel ja distsiplinaarmenetluse 28.06.2010 protokolli koostamisel ei olnud ega saanudki olla materjalide hulgas vastustaja poolt kohtule esitatud K. Timmuski kuupäevastamata A. Sakki telefonikõnede väljavõtet, kuna kõnederegistri viimane väljahelistatud kõne on 12.06.
- Kõneregistri väljavõte on väljastatud pärast distsiplinaarmenetluse toiminguid. Vaide esitamisel 06.07.2010 selgitas kaebuse esitaja K. Timmuskile, et ta ei ole tutvunud kõneregistriga ja ei tea, milles seisneb tema süü. Selle peale avas K. Timmusk oma tööarvuti ja mõne minuti pärast printis välja väljavõtte sellest kõneregistrist, see väljavõte asub nüüd kohtumaterjalide hulgas. K. Timmusk ei lubanud kaebuse esitajal kõneregistri väljavõttega tutvuda, kuid visuaalsel vaatlusel oli näha, et väljahelistatud kõnesid oli poole A4 lehe ulatuses. Samalt lehelt luges K. Timmusk kaebuse esitaja koduste telefoninumbril 4493758 helistamise viimase kuupäeva 12.06.2010 ja 12.05.2010 kuupäeva. 3 Telefonid numbriga XXXXXXX ja XXXXXXX, millelt väljahelistamised tehti, asuvad vangla E-maja
- elusektori valvekaamerate all ja vanglal on kaamera salvestuse järgi võimalik tuvastada kõne tegija ja sellega kaebuse esitaja süüst vabastada. Kaebuse esitajale on võõrad telefoninumbrid XXXXXXX, XXXXXXX, XXXXXXX, XXXXXXX, XXXXXXX, XXXXXXX. Kui mõnele nimetatud numbritest helistada, on võimalik tuvastada, et nendele numbritele on helistanud Margus Teder, mitte aga Anti Sakk. Kaebuse esitaja ei ole Margus Tederile oma telefonikaarti andnud. Kaebuse esitajale ei ole teada, mis moel Margus Tederi kätte sattus kaebuse esitaja telefonikaart, see võis juhtuda ajal kui kaebuse esitaja käis jalutuskäigul, spordisaalis või ajal kui kaebuse esitaja telefonikoodi sisestas, seda salaja pealt vaadates ja meelde jättes. Tartu Vangla vastuväited Tartu Vangla palub jätta Anti Saki kaebus rahuldamata. Vastuseks kaebusele märgib Tartu Vangla, et Tartu Vangla kodukorra (TVK) punkt 14.10 kohustab kinnipeetavat esitama õhtuse loenduse ajal valvurile kirjalikult telefoni kasutamise andmed päeva jooksul teostatud telefonikõnedest, milles on järgmised andmed: • • • • • enda ees- ja perekonnanimi, osakonna ja kambri number; isikute ees ja perekonnanimed või asutuste nimed kuhu helistas; telefoninumber, kuhu helistas; helistamise aeg ja kestus; enda allkiri. Kaebuse esitajat, Anti Sakki karistati peaspetsialist-üksuse juht K.Timmuski 29.06.2010 käskkirjaga nr 1-4/1045 distsiplinaarkorras noomitusega selle eest, et tema ajavahemikul 01.31.05.2010 jättis vanglateenistusele esitamata TVK p-s 14.10 ettenähtud andmed tema poolt teostatud telefonikõnede kohta. A.Saki distsipliinirikkumine sai vanglateenistusele teatavaks 07.06.2010 kontrolli käigus. Oma seletuskirjas väidab A.Sakk, et ta on täitnud telefonikõnede registreerimislehe juhtudel, kui ta on kodustega ühenduse saanud ja telefoni kasutamist ei saa kontrollida kõneaja järgi põhjusel, et kui kõnet ei ole toimunud, ei ole seadusest tulenevat kohustust täita ka helistamise lehte. Lisaks väidab A.Sakk, et kuna ta on kuulmispuudega, kasutab ta telefoni harva ja vahel on sunnitud kasutama selleks teiste kinnipeetavate abi. Distsiplinaarmenetlus on läbi viidud nõuetekohaselt, käskkiri on välja antud pädeva isiku poolt, põhjendatud ja kaalutletud ning seega õiguspärane. Nimetatud käskkirja peale esitas A.Sakk 06.07.2010 vaide, milles taotles käskkirja tühistamist põhjusel, et tema arvates on karistamine alusetu. Distsiplinaarvastutust saab kohaldada üksnes süülise rikkumise eest, st alati tuleb tuvastada kinnipeetava tahtlus või ettevaatamatus rikkumise toimepanemisel, kuid seda ei ole tehtud. Samuti ei ole määratletud A.Sakile süüks arvatud distsipliinirikkumise täpset kohta, aega, fakti ning kirjeldust. Süüliseks tegevuseks on antud juhul loetud telefonikõnede sooritamise tagajärje paberile märkimata ja vanglale edastamata jätmist, kuid A.Sakk on vanglale edastanud kõik andmed enda poolt teostatud telefonikõnede kohta ja talle ei ole teada, milliste telefonikõnede kohta andmete esitamata jätmist on talle süüks arvatud. Distsiplinaarmenetluse norme on rikutud sellega, et jäeti välja selgitamata kuupäev, kellaaeg ja telefoninumber, kuhu A.Sakk väidetavalt helistas, kuid mille kohta jättis andmed esitamata. Tartu Vangla direktori 26.07.2010 vaideotsusega nr E5 289 jäeti vaie rahuldamata. Vaideotsus sisaldab põhjendusi ja kaalutlusi, mistõttu vastustaja ei pea otstarbekaks neid korrata. 4 Käskkirja tühistamist taotleb A.Sakk põhjusel, et ta on kuulmisrikkega ega saa kasutada telefoni ilma abivahendita, mida tal vanglas ei ole. Seetõttu kasutab ta telefoni harva ja perioodil 01.31.05.2010 sooritas ta vaid ühe telefonikõne, s.o 12.05.2010 numbrile XXXXXXX, mille kohta esitas vanglateenistusele ka nõuetekohaselt andmed ja kui vanglal need andmed puuduvad, siis ilmselt ei ole tema täidetud telefonikõne registreerimise lehte kogumispakki pandud. Lisaks märgib kaebuse esitaja veel, et tulenevalt andmekaitse seadusest ja TVK p-st 14.10 ei ole kinnipeetaval telefoninumbri märkimise kohustust üldse. Kaebuse esitaja peab enda õigusi rikkuvaks asjaolu, et julgeolekuosakond keeldus talle väljastamast andmeid tema teostatud telefonikõnede kohta ning distsiplinaarmenetluse käigus ei ole välja selgitatud, kas A.Sakk helistas ajavahemikul 01.-31.05.2010 vanglast välja või ei ning milles seisneb tema süü. Distsiplinaarmenetluse käigus ei teavitatud teda sellest, et tema telefonikaardilt on sooritatud telefonikõnesid vanglast välja ega antud võimalust esitada avaldusi ja selgitusi. Alles peale distsiplinaarmenetluse lõppemist sai A.Sakk omal käel teada, et temale väljastatud kõnekaardilt on helistatud vanglast välja „tuvastamata isiku või arvutiprogrammi poolt“. Distsiplinaarmenetluse käigus kogutud materjalidele lisatud kaebaja kasutuses oleva Turbo kõnekaardilt teostatud telefonikõnede väljavõte iseenesest ei kajasta kaebajale süüks arvatud süüteo tunnuseid, kuna helistamine on lubatud ja menetluse käigus ei ole kindlaks tehtud, et helistaja oli just A.Sakk. Kinnipeetavate helistamine vanglas on korraldatud selliselt, et vanglasse vastuvõtmisel annab vanglateenistus igale kinnipeetavale isiklikuks kasutamiseks Turbo kõnekaardi, millele on märgitud personaalne batch-kood ja eraldi ümbrikusse suletuna PIN-kood. Batch-kood märgitakse vanglateenistuse poolt üles ja selle järgi on võimalik kontrollida, millise kõnekaardi omanik telefoni kasutas. PIN-kood on vajalik helistamiseks ja kinnipeetavale selgitatakse kinnipeetavale, et seda ei tohi teistele isikutele avaldada. Helistamiseks ei ole telefonikaart iseenesest vajalik, vaja on teada ainult PIN-koodi, mis tuleb helistamiseks taksofoni sisestada. Anti Sakile väljastati Turbo telefonikaart batch-koodiga nr XXXXXXXXXXXXXXX, seega sai sellise koodiga kaardi PIN-kood olla teada ainult A.Sakile ja helistajaks sai olla ainult A. Sakk. 07.06.2010 teostas julgeolekuosakond pistelist kontrolli kinnipeetavate telefonikõnede registreerimise üle ja tuvastas, et A.Saki batch-koodiga kaardilt on ajavahemikul 01.-31.05.2010 helistatud, kuid nimetatud telefonikõnesid registreeritud ei ole. Selle üle poolte vahel vaidlust ei ole, kuna ka A.Sakk ise kinnitab, et helistas maikuus vaid ühel korral: 12.05.2010 numbrile XXXXXXX ja selle kõne kohta esitas ta nõutud andmed, kuid ülejäänud kõnede kohta ei ole ta andmeid esitanud. Vaidlus on selle üle, kas telefonikõned võttis kaebuse esitaja, või tegi seda kolmas, kindlakstegemata isik või arvutiprogramm. Vastustaja on seisukohal, et A.Saki PIN-koodiga ei saanud helistada keegi teine, kuna kood oli teada ainult A.Sakile. Et oleks võimalik välja helistada, tuleb taksofoni nuppude abil sisestada esmalt PIN-kood. Kuigi A.Sakil on enda sõnutsi kuulmispuue ja väidetavalt vajas ta helistamisel kõrvalist abi, ei vajanud ta seda PIN-koodi taksofoni sisestamiseks, seega puudus vajadus PIN-koodi avaldamiseks kõrvalistele isikutele. Tõele ei vasta A.Saki väide, nagu ei oleks tal võimaldatud menetluse käigus anda omapoolseid avaldusi ja seletusi. Distsiplinaarmenetluse materjalidest nähtub, et menetluse algatas peaspetsialist-üksuse juht K.Timmusk 09.06.2010 julgeolekuosakonna spetsialisti R.Avaste 07.06.2010 ettekande nr 1146 alusel, lisades materjalidele batch-koodiga nr XXXXXXXXXXXXXXX telefonikaardilt võetud kõnede väljavõtte. 10.06.2010 on A.Sakile allkirja vastu teatavaks tehtud, et tema suhtes on algatatud distsiplinaarmenetlus ja et tal on õigus anda omapoolseid vastuväiteid ja selgitusi. 11.06.2010 on A.Sakk seda õigust ka kasutanud, 5 esitades seletuskirja. 29.06.2010 on kaebuse esitajale tutvustatud menetlusmaterjale, sh ka kõneeristuste väljavõtet, kuid tal ei olnud märkusi ei menetlustoimingute ega protokolli kohta. Asjaolu, et julgeolekuosakond jättis 23.07.2010 kirjaga nr V1-7754 rahuldamata A.Saki taotluse väljastada talle tema kõnekaardi väljavõte 2010 mai ja juunikuu telefonikõnede kohta, ei ole asjassepuutuv, kuna A.Sakk esitas sellekohase teabenõude 08.07.2010, s.o peale distsiplinaarmenetluse lõppemist ja käskkirja teatavakstegemist. Isegi juhul, kui A.Sakk esitas tõepoolest vanglateenistusele andmed 12.05.2010 teostatud telefonikõne kohta ja vanglateenistus jättis need andmed tähelepanuta, on tema distsiplinaarkorras karistamine õigustatud, kuna ajavahemikul 01.-31.05.2010 on ta helistanud veel 35-l korral ja jätnud nende kõnede kohta vanglateenistusele andmed esitamata. Samuti ei oma antud juhul tähtsust ka see, kas kinnipeetav peab esitama andmed telefoni kasutamise kohta juhul, kui ta soovitud isikuga telefoniühendust ei saa, kuna A.Saki kõneeristuste väljavõttest nähtuvalt on telefonikõned kestnud 20-l korral üle kahe minuti ja seega on ta vähemalt 20-l korral saanud telefoniühenduse. Kuna telefonikõned on võetud erinevatele numbritele, sh mõnele numbrile korduvalt ja telefonikõned on olnud erineva kestusega, on välistatud, et helistamine võis teoks saada arvutiprogrammi eksituse tõttu. Kaebuse esitaja on väidetavalt pöördunud ka vangla telefoniteenust pakkuva ettevõtte Top Connect OÜ poole ja juhul, kui tegemist oleks tõepoolest telefoniseadmetest tuleneva rikkega, oleks kaebuse esitajal võimalik oma väidet ka dokumentaalselt tõendada. Tartu Vanglal puuduvad andmed selle kohta, et käesoleva aasta maikuus võis tegemist olla telefoniseadmete rikkega. Kohtu põhjendused ja otsus Kaebuse esitajat karistati peaspetsialist-üksuse juht K. Timmuski 29.06.2010 käskkirjaga nr 14/1045 distsiplinaarkorras noomitusega Tartu Vangla kodukorra p 10.14 süülise rikkumise eest. Vaidlustatud käskkirjas on asjakohase kodukorra punktina märgitud ekslikult p 10.
- Haldusaktis kirjeldatud faktilistest asjaoludest ning haldusakti põhjendusest nähtub, et kaebajat on karistatud selle eest, et tema ajavahemikul 01.-31.05.2010 jättis vanglateenistusele esitamata ettenähtud andmed tema poolt teostatud telefonikõnede kohta. Telefonikõnede registreerimise kohustus on sätestatud TVK p-s 14.
- Seega on tegemist kirjaveaga, mis ei ole mõjutanud haldusakti sisu. Distsiplinaarmenetluse protokollis on vastav kodukorra säte märgitud korrektselt. Vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 28 lg-le 1 on kinnipeetaval õigus kirjavahetusele ja telefoni (välja arvatud mobiiltelefoni) kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused. Selle õiguse kasutamine toimub vangla sisekorraeeskirjades sätestatud korras. VangS § 29 lg 21 kohaselt kontrollib vangla, kellega kinnipeetav telefoni teel suhtleb või kirjavahetust peab. Telefonikõnede puhul on vanglateenistusel õigus registreerida selle isiku eesja perekonnanimi või asutuse nimi, kuhu kinnipeetav helistab, helistamise aeg ja kõne kestus. Justiitsministri 30.11.2000.a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) § 51 lg 1 sätestab, et kinnipeetav võib kasutada talle helistamiseks ettenähtud kohakindlat või teisaldatavat telefoni ning talle vanglateenistuse poolt väljastatud telefonikaarti. VSKE § 51 lg 2 kohaselt valib telefoninumbri kinnipeetav või selleks määratud teenistuja. Täpsem telefoni kasutamise aeg ja kestus nähakse ette vangla kodukorras. 6 VSKE § 51 lg 4 kohustab vanglateenistust nõudma kas enne või pärast telefonikõne toimumist kinnipeetavalt järgmiste andmete esitamist: 1) kinnipeetava ees- ja perekonnanimi; 2) telefoninumber, millele ta helistab; 3) helistamise kuupäev, kellaaeg ja kõne kestus. Kui andmed esitatakse enne helistamist, siis märgib kinnipeetav kuupäeva ja soovitava helistamise kellaaja. Tartu Vangla kodukorra punkt 14.10 kohaselt on kinnipeetaval kohustus esitada õhtuse loenduse ajal valvurile kirjalikult telefoni kasutamise andmed päeva jooksul teostatud telefonikõnedest, milles on järgmised andmed: • • • • • enda ees- ja perekonnanimi, osakonna ja kambri number; isikute ees ja perekonnanimed või asutuste nimed kuhu helistas; telefoninumber, kuhu helistas; helistamise aeg ja kestus; enda allkiri. Riigikohus märgib 01.03.2010.a. otsuses haldusasjas nr 3-3-1-103-06, et VangS § 28 lg 3 annab vangla direktorile õiguse piirata kinnipeetava õigust kirjavahetusele ja telefoni kasutamisele, kui see ohustab vangla julgeolekut või sisekorda või kahjustab vangistuse täideviimise eesmärke. Vanglal ei oleks seda ülesannet võimalik efektiivselt täita, kui vanglaametnikel puuduks õigus kontrollida, kellega kinnipeetav telefoni teel suhtleb. Lisaks on VangS § 28 lg 3 teise lause kohaselt keelatud kirjavahetuse ja telefoni kasutamise piiramine suhtlemiseks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga. Vanglaametnike õigus jälgida telefoni kasutamist tagab neile võimaluse vajaduse korral tõkestada kaitsja ja haldusorganitega piiramatu suhtlemise õiguse kuritarvitamine kinnipeetava poolt. Telefoni kasutamise kontrollimise käigus ei tohi siiski rikkuda kinnipeetava õigust sõnumi saladusele. Kuna telefonumbri, millele kinnipeetav helistas, avaldamise nõue on seotud vanglas julgeoleku ja ohutuse tagamisega ning kinnipeetavate poolt telefoni kasutamise õiguse kuritarvitamise vältimiseks, ei näe kohus telefoninumbri avaldamise nõudes vastuolu isikuandmete kaitse seadusega. Telefoni kasutamise andmete esitamata jätmist põhjendab kaebuse esitaja mitmete asjaoludega. Kohtu veendumusel ei anna nendest ükski alust vaidlustatud käskkirja tühistamiseks. 11.06.2010 distsiplinaarmenetluse käigus antud seletuskirjas väidab kaebaja, et kõnede registreerimise lehele tuleb märkida üksnes need kõned, mis on toimunud. Kui kõnele valitud numbril ei vastatud, siis kaebaja arvates see kõne registreerimisele ei kuulu. Lähtudes sellest loogikast märgib kaebaja seletuskirjas, et ta on täitnud kõnede registreerimise lehe üksnes juhtudel, kui ta on valitud numbril ka ühenduse saanud (tl 20). Kohtu arvates ei tulene õigusnormidest, mis reguleerivad telefonikõnede kohta andmete esitamise kohustust, seda, et juhul, kui soovitud isikuga ühendust ei saa, ei tulegi kõnet registreerida. Nagu eelnevalt märgitud, peab vanglateenistus vangla julgeoleku huvides olema informeeritud sellest, kellega kinnipeetav telefoni teel suhtleb ning vanglateenistus peab tagama ka selle, et piiramatut õigust helistada riigi- ja kohalike omavalitsuste asutustele või nende ametiisikutele, samuti kaitsjale ei kuritarvitataks. Selle kohustuse täitmist võimaldab VSKE § 51 lg-s 4 ja vangla kodukorra p-s 14.10 nimetatud andmete esitamine kinnipeetava poolt, olenemata sellest, kas soovitud numbril ühendust saadi või mitte. 7 Nii 06.07.2010 esitatud vaides ning ka kaebuses märgib A. Sakk, et distsiplinaarmenetluses on välja selgitamata jäetud olulised asjaolud. Kaebaja arvates pidanuks vangla välja selgitama ning distsiplinaarmenetluse protokollis ja käskkirjas märkima kuupäevaliselt ja kellaaja äranäitamisega kõik telefoninumbrid, kuhu A.Sakk väidetavalt helistas, kuid mille kohta jättis andmed esitamata. Asjaolu, et kõned on teostatud Tartu Vanglast ja A. Saki nimele registreeritud kõnekaardilt, ei anna kaebuse esitaja arvates alust distsiplinaarkaristuse kohaldamiseks ilma, et oleks tuvastatud, et need kõned sooritas A. Sakk. Alles pärast selle fakti tuvastamist saaks otsustada, kas distsiplinaarrikkumine on toime pandud või mitte. Kohus leiab, et kaebaja seisukoht on ekslik. Kaebajale pannakse süüks, et ta ei ole perioodil 01.05.-31.05.2010 tema telefonikaardilt tehtud kõnesid registreerinud, kuigi kontrollimisel ilmnes, et sel perioodil on A. Saki batch-koodiga kaardilt korduvalt helistatud. Distsiplinaarmenetluse protokollist nähtuvalt sai Anti Saki distsipliinirikkumine vanglateenistusele teatavaks 07.06.2010 kontrolli käigus. 10.06.2010 otsustas peaspetsialist – üksuse juht K. Timmusk algatada julgeolekuosakonna spetsialisti R. Avaste ettekande alusel A. Sakki suhtes distsiplinaarmenetluse. 11.06.2010 oli A. Sakil võimalus anda asja kohta seletus. Seletuses ei osunda kaebuse esitaja sellele, et tema telefonikaardi PIN koodi võis tema teadmata kasutada keegi teine. Oma seletuskirjas väidab A. Sakk, et ta on täitnud telefonikõnede registreerimislehe üksnes juhtudel, kui kõne ka tegelikult toimus. Kui kõnet ei ole toimunud ( kõnele ei vastatud), ei ole tal seadusest tulenevat kohustust helistamise lehte täita. Vangla selgituste kohaselt on kinnipeetavate helistamine vanglas korraldatud selliselt, et vanglasse vastuvõtmisel annab vanglateenistus igale kinnipeetavale isiklikuks kasutamiseks Turbo kõnekaardi, millele on märgitud personaalne batch-kood ja eraldi ümbrikusse suletuna PIN-kood. Batch-kood märgitakse vanglateenistuse poolt üles ja selle järgi on võimalik kontrollida, millise kõnekaardi omanik telefoni kasutas. PIN-kood on vajalik helistamiseks ja kinnipeetavale selgitatakse kinnipeetavale, et seda ei tohi teistele isikutele avaldada. Helistamiseks ei ole telefonikaart iseenesest vajalik, vaja on teada ainult PIN-koodi, mis tuleb helistamiseks taksofoni sisestada. Kuna vangla poolt väljastatud telefonikaardi PIN kood oli teada ainult A. Sakile, A. Sakki enda väitel ei pidanud ta aga kõikide kõnede registreerimist ka kohustuslikuks, siis kohtu arvates oli vanglal täielik alus arvata, et registreerimata telefonikõned on teinud A. Sakk ning kõnede registreerimata jätmisega on ta rikkunud Tartu Vangla kodukorra p 14.
- Distsiplinaarmenetluse protokolli on A. Sakkile tutvustatud 29.06.2010 ning ta ei ole avaldanud soovi vastuväidete või lisaselgituste esitamiseks ( tl 19). Kohus on seisukohal, et lähtudes kõnede registreerimise andmetest ja R. Avaste poolt arvutis kontrollitud andmetest ning A. Sakki poolt seletuskirjas avaldatust, on A. Sakkile määratud distsiplinaarkaristus õiguspäraselt. Distsiplinaarmenetlus toimus Vangla kodukorra p 14.
- rikkumise kohta ning kodukorra p 14.9 võimaliku rikkumisega (võõra telefonikaardi kasutamine mõne kinnipeetava poolt) seonduvaid asjaolusid, ei olnud kohtu arvates antud menetluses vajalik tuvastada. A. Sakk esitab versiooni, et registreerimata telefonikõnesid ei teinud tema, esmakordselt vaides. Vaide lisas kirjeldab vaide esitaja, kuidas tema väidetavalt nõrgamõistuslik kambrikaaslane temalt asju ja toitu varastas. A. Saki arvates võis kambrikaaslane varastada (jätta meelde) ka 8 tema telefonikaardi PIN koodi ning tema teadmata seda koodi kasutades vanglast välja helistada. (tl 22-25). Kohtule esitatud kaebuses ja kirjaliku menetluse käigus esitatud täiendavates seisukohtades tugineb kaebuse esitaja põhimõtteliselt samadele asjaoludele, mis on esitatud vaides. Ta rõhutab veelkord, et vangla pole tõendanud, et tema telefonikaardilt tehtud kõned tegi A. Sakk. Asja materjalidest nähtub, et Anti Sakile väljastati Turbo telefonikaart batch-koodiga nr XXXXXXXXXXXXXXX. A. Sakile oli teada, et telefonikaardi PIN koodi kõrvalistele isikute avaldada ei tohi. Väited selle kohta, et kambrikaaslane võis tema PIN koodi meelde jätta ja seda kaebaja teadmata kasutada, ei olnud vaide lahendamisel ega ole ka käesoleva kaebuse lahendamisel asjakohased. Kambrikaaslasega, keda A. Sakk koodi varguses kahtlustab viibis ta ühes kambris kuni 01.04.2010, kuid kontrollitud periood hõlmab perioodi 01.05.2010 31.05.
- Kohtu arvates ei anna vaidlustatud käskkirja tühistamiseks alust ka väidetavad menetlusnormide rikkumised. Kaebuse esitaja märgib, et talle ei antud võimalust vastuväidete ja seletuse esitamiseks. See võimalus kaebuse esitajale 11.06.2010 anti. Kaebaja märgib, et vastustaja püüab kohut eksiteele viia digitaalselt kohtule esitatud kahe erineva tõendi üheks digitõendiks formaatimisega, luues sedasi illusiooni R .Avaste 07.06.2010 ettekandest nr 11456 ja selle digitaaldokumendi tagaküljele on paigutatud K. Timmuski kuupäevastamata väljavõte A. Sakki telefonikõnede registrist, millelt viimane kõne on 12.06.2010, kui ühest dokumendist, mis tegelikult on kaks erinevat paberkandjal olevat tõendit ja välistavad teineteist. K. Timmuski kuupäevastamata kõneregister ilmus päevavalgele 06.07.2010 vaide nr E5 289 registreerimisel ja kaebaja juuresolekul. Selle väite kohta märgib kohus, et vastustaja esitas vastuse kaebusele ning sellele lisatud materjalid kohtule tõepoolest digitaalselt, kuid vastustaja ei ole kahte erinevat tõendit üheks digitõendiks „formaatinud“. Digitaalselt esitatud dokumentide väljaprintimisel on paigutanud R. Avaste ettekande ja kõnede väljatrüki ühele lehele tegelikult kohus. Kuna väite, et kõnesid tema kõnekaardilt ei teinud kaebaja, vaid keegi kolmas isik, esitas A. Sakk alles vaides, siis Turbo telefonikaardilt batch-koodiga nr XXXXXXXXXXXXXXX tehtud kõnede väljatrükki arvutist tutvustati talle vaidemenetluse käigus. Vaides esitatud argumentidest lähtudes ei olnud vaide lahendajal alust asuda seisukohale, et väljahelistamised võiks olla teinud keegi teine kui A. Sakk ise. Väide, et vangla võis ära kaotada kõne registreerimise lehe, mille kaebaja esitas 12.05.2010 kodustele tehtud kõne kohta, ei muuda kohtu arvates distsiplinaarkaristuse määramist alusetuks. Ajavahemikul 01.05.2010-31.05.2010 on A. Sakk vanglast välja helistanud veel 35-l korral ja nende kõnede kohta ei ole vanglateenistusele andmeid esitatud. Kohus nõustub vastustajaga, et asjaolu, et julgeolekuosakond jättis 23.07.2010 kirjaga nr V17754 rahuldamata A.Sakki taotluse väljastada talle tema kõnekaardi väljavõte 2010 mai ja juunikuu telefonikõnede kohta, ei ole asjassepuutuv. A. Sakk esitas sellekohase teabenõude 08.07.2010 , seega pärast distsiplinaarmenetluse lõppemist. 9 Kohus on seisukohal, et Tartu Vangla 29.06.2010 käskkiri nr 1-4/1045, millega A. Sakki karistati distsiplinaarkorras noomitusega on õiguspärane, määratud karistus on proportsioonis distsiplinaarsüüteo raskusega. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes HKMS § 26 lg 1 p-st 6 jätab kohus kaebuse rahuldamata. Mai Saunanen kohtunik 10