Obsah (6)

§ 187§ 414§ 440§ 230§ 162§ 174

Ärakiri KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Kohtunik Maido Roots Otsuse tegemise aeg ja koht 11. aprill 2011.a., Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-48732 Tsiviilasi Tsiviiasja

§ 187lg 6 ja 442 lg 6).

KOHTUMENETLUSE KÄIK 08.03.2010.a. esitas avaldaja OÜ Kadrina Kommunaal Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluses avalduse A S`i vastu võlgnevuse 19 192,27 krooni nõudes. Pärnu Maakohtu 12.10.2010 määrusega jäeti maksekäsu kiirmenetluse avaldus rahuldamata, kuna makseettepanekut ei õnnestunud võlgnikule kätte toimetada. OÜ Kadrina Kommunaal esitas Viru Maakohtusse 05.10.2010 avalduse hagi tagamiseks enne hagi esitamist. Viru Maakohtu 12.10.2010 määrusega hageja taotlus hagi tagamiseks rahuldati osaliselt kohtuliku hüpoteegi seadmise osas ning määrusega seati A S`le kuuluvale korteriomandile xxxx aadressil xxxx (kinnistu nr xxxx; katastritunnus 27304: 002: 0380) esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 42 321.32 krooni OÜ Kadrina Kommunaal kasuks. 26.10.2010 jättis Viru Maakohtu kinnistusosakond kinnistamisavalduse rahuldamata, kuna registriossa on kantud kohtutäituri avalduse alusel käsutamise keelumärge 17.06.2010 AS SEB Pank kasuks. 21.10.2010 esitas hageja OÜ Kadrina Kommunaal hagi A S`i vastu põhivõlgnevuses 27 887,17 krooni (1782.31 eurot) ja viivise nõudes 14 434,15 krooni (922.51 eurot). HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt on kostja A S korteriomandi, xxxx, omanik. Alates 20.01.2004 on hageja OÜ Kadrina Kommunaal valitud xxxx korteriomandi valitsejaks ning volitusi on pikendatud kuni 20.01.

1. Hagiavalduse kohaselt on kostja perioodil 2009.a. 01.juuli kuni 2010.a. oktoobri vältel jätnud tasumata kommunaalteenuste arved. Kostjale on edastatud 03.06.2010, 25.06.2010, 04.08.2010 mitmed võlateated. Võlgnevuse nõudesummaks on 42 321,32 krooni (2704.82 eurot), so põhivõlgnevus 27 887,17 krooni (1782.31 eurot) ja viivise nõue 14 434,15 krooni (922.51 eurot). Nõude õiguslikul põhistamisel tugines hageja Korteriühistu seaduse §-dele 13 lg 1 ja Võlaõigusseaduse §-dele 76 lg 1, 2, 90, 100, 108, 113 lg
2. Hagiavaldusele on lisatud avalduses esitatud asjaolusid kinnitavad tõendid Pärnu Maakohtu 12.10.2010 määrus, millega jäeti maksekäsu kiirmenetluse avaldus rahuldamata (tl 37), hageja volitused korteriomandi valitsejaks olemise osas (tl 38- 52), võlateated (tl 53-56), kostja võla koondväljavõte (tl 57). KOSTJA VASTUVÄITED Kostja A S vaidles kohtule 03.12.2010.a. esitatud kirjalikus vastuses hagile vastu. Kostja, leiab, et ta ei ole elanud alates 01.03.2010 xxxx korteris ja tarbinud osutatud teenuste eest. Kostja ei nõustu viivise nõudega, mis moodustab üle 50 % põhinõudest. Kostja selgitab, et ta ei ole saanud kätte võlateateid, kuna elab xxxx. Korteri müügiga tegeleb kohtutäitur. HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA VASTUSELE Hageja leiab, et kostja aadressi muutus ei vabasta teda korteriomaniku kohustuste täitmisest. Hageja osutab teenuseid mitte kostjale kui füüsilisele isikule vaid kostjale kuuluvale 2 korteriomandile ning seda sõltumata sellest, kas kostja kasutab korteriomandit või mitte. Kostja väide, et kõrvalnõuete summa ületab põhinõuet 50 % ei vasta tõele, kuna põhinõude suuruseks on 27 887,17 krooni (1782.31 eurot) ja viivised 14 434,15 krooni (922.51 eurot). Hageja on täiendavalt esitanud arved : juuni 2009 nr 2782 (tl 91), juuli 2009 nr 3280 (tl 92), august 2009 nr 3778 (tl 93), september 2009 nr 4275 (tl 93), oktoober 2009 nr 4772 (tl 95), november 2009 nr 5269 (tl 96), detsember 2009 nr 5766 (tl 97), jaanuar 2010 nr 292 (tl 98), veebruar 2010 nr 789 (tl 99), märts 2010 nr 1285 (tl 100), aprill 2010 nr 1781 (tl 101), mai 2010 nr 2278 (tl 102), juuni 2010 nr 2776 (tl 103), juuli 2010 nr 3273 (tl 104), august 2010 nr 3770(tl 105), september 2010 nr 4267 (tl 106), oktoober 2010 nr 4763 (tl 107). KOSTJA SEISUKOHT 22.03.2011 kohtule esitatud taotluses nõustus kostja tasuma põhivõlgnevuse, kuid mitte viiviseid. KOHTUMENETLUSE KÄIK 24.03.2011.a. määratud kohtuistungile pooled ei ilmunud, kuna kostja esitas 22.03.2011 vastava taotluse, sealhulgas oli nõus asja lahendamisega 24.03.2011.a. kohtuistungil. Hageja taotles asja läbivaatamist kirjalikus menetluses. Kohus leiab, et asja on võimalik lahendada sisulise otsusega. Vastavalt

§ 414

lg 1 kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele, kuna hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

§ 440

lg-s 1 sätestatu kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab hageja nõude õigeks. Poolte vahel puudub vaidlus osas, kas kostja on korteriomanik ja kas ta peab tasuma kaasomandil lasuvaid makse ning kandma avalik-õiguslikke reaalkoormatisi ja kaasomandi majandamise kulutusi, kuid ta on vastu vaielnud viivise nõude suurusele.

§ 230

lg 1 järgi peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustusega viivitamise korral viivist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates 3 kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.Kohus luges tõendatuks, et OÜ Kadrina Kommunaal on valitud xxxx korteriomandite valitsejaks ning volitusi on pikendatud kuni 20.01.2012, mistõttu on hageja õigustatud hagi esitama. Kostja on omaksvõtnud, et ta võlgneb OÜ-le Kommunaal kommunaalteenuste eest perioodil juuni 2009 kuni oktoober 2010 - 27 887,17 krooni (1782.31 eurot). Kohus märgib, et kostja väide viivise väljamõistmata jätmiseks ei ole asjakohane, hagimaterjalist nähtuvalt on kostja korteriomandile osutatud hageja OÜ Kadrina Kommunaal poolt teenuseid ning hageja on pidanud arved tasuma teenuse osutajatele. Kohus luges tõendatuks, et kostja A S, olles korteriomandi, xxxx, omanik, on jätnud täielikult tasumata kommunaalteenuste arvete eest perioodil juuni 2009- oktoober 2010. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja nõue tuleb täielikult rahuldada ning kostjalt A S`lt kuulub väljamõistmisele põhivõlgnevus 27 887,17 krooni (1782.31 eurot) ja viivis 14 434,15 krooni (922.51 eurot) ehk 42 321,32 krooni ( 2704.82 eurot).MENETLUSKULUDTsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt

§-s 173 lg 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskuludeks on tasutud riigilõiv 6450 krooni ( 412.23 eurot), mis jääb kostja kanda. Kohus selgitab, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumist (

§ 174lg 1).

Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (

§ 174lg 3).

Kohtunik /allkiri/ Maido Roots Ärakiri õige Nooremreferent Tea Toming Kohtuotsus jõustus 19. mail 2011.a Nooremreferent Tea Toming 4