Obsah (6)

§ 96§ 97§ 99§ 100§ 101§ 102

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Avalikult teatavakstegemine Tsiviilasi (number ja avaldus) Hagi ese Hagi hind Kohtukoosseis Menetlusstaadium Hagejad Hageja esindaja Kostja Viljandi koh

) ja alates 01. juulist 2010 kehtiv uus

. 3.2.1. Õiguslik regulatsioon kehtiva

järgi 2 Ülalpidamise kohustustust käsitleb

§ 96

(Ülalpidamist andma kohustatud isikud).

§ 96

kohaselt on ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamist saama õigustatud isikuid käsitleb

§ 97(Ülalpidamist saama õigustatud isikud).

Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (

§ 97p 1).

Ülalpidamise ulatust käsitleb

§ 99(Ülalpidamise ulatus).

Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (

§ 99lg 1).

Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi (

§ 99lg 2).

Ülalpidamise andmise viisi käsitleb

§ 100(Ülalpidamise andmise viis).

Kehtiva

§ 100

lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides (

§ 100lg 2).

Vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut (

§ 100lg 3).

Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (

§ 100lg 4).

Elatist alaealisele lapsele käsitleb

§ 101(Elatis alaealisele lapsele).

Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (

§ 101lg 1).

Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused (

§ 101lg 2).

Kohustatud isikute varalise seisundi arvestamist käsitleb

§ 102(Kohustatud isiku varalise seisundi arvestamine).

Isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist (

§ 102lg 1).

Vanemad ei vabane

§ 102lg 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest.

Kui vanem on

§ 102

lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla

§ 101lg-s 1 sätestatud määra.

Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

§ 101

lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps (

§ 102lg 2).

3.

1. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs Poolte kooselust on sündinud xx. xxxxxx xxxx tütar R.S., xx. xxxxxxx xxxx tütar R.S. ja xx. xxxxxxxxx xxxx tütar R.S.. Tütred elavad ema juures. Pooled elavad lahus. Pooltevahelises vaidluses omab tähtsust asjaolul, et kostja on laste ülalpidamises osalenud võimaluste piires ja lubanud teha seda ka edaspidi. Hetkel on kostja töötu ja sissetulekuid ei oma. Hageja on nõustunud vähendama elatist 20 euroni kuus lapse kohta. Tulenevalt poolte kohtule esitatud seisukohtadest ja asjaoludest on põhjendatud elatise maksmine kostjalt hagejatele lapse kohta 20 eurot kuus alates hagi esitamisest
2. novembrist
3. Asja lahendamise õiguslikeks alusteks on kehtiv

§ 102lg 2.

3.

1. Menetluskulude jaotus Kohus asjas menetluskulu ei tuvastanud. 3.
2. Otsuse täitmisest, jõustumisest ja edasikaebamisest Kohus toimetab otsuse menetlusosalistele kätte (TsMS § 455 lg 1). Pool ja iseseisva nõudega kolmas isik võivad esitada esimese astme kohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse (TsMS § 630 lg 1). Apellatsioonkaebuse esitaja on apellant. Apellatsioonkaebuses võib tugineda üksnes väitele, et esimese astme kohtu otsus põhineb õigusnormi rikkumisel või et apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt (TsMS § 652) tuleks apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus (TsMS § 631 lg 1). 3 Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Toomas Lillsaar Kohtunik 4