← Eesti

3-10-2333/13

Obsah (6)§ 67§ 63§ 64§ 11§ 41§ 100

ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Mare Krull Otsuse tegemise aeg ja koht 14. veebruar 2011.a, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-10-2333 Haldusasi D.T kaebus V

) § 67 p-s 1 ja Viru Vangla kodukorra p-s 8.1.1 sätestatud nõuete rikkumise eest. Nimetatud käskkirja kohaselt seisnes distsipliinirikkumine selles, et 22.04.2010 kaebaja, olles Viru Vangla S-8 hoones S-4 sektori kambris nr 7246 kella 13.15 paiku ei allunud vanglaametniku Merle Ojasalu seaduslikule korraldusele pakkida oma asjad ja minna teise kambrisse. Antud intsidendist teavitati peavalvet ja julgeolekuosakonda. Lisajõudude saabumisel kinnipeetav esialgu keeldus korraldust täitmast, kuid hiljem võttis oma asjad ja viis teise kambrisse. Ümberpaigutamise käigus kinnipeetav ütles: “Ma lähen teise kambrisse aga lõhun seal akna!“ 05.05.2010 esitas kaebaja vaide Viru Vangla direktori xx.xx.xxxx käskkirja nr xx peale, milles palus tühistada käskkirja alusel talle määratud karistus. Vastust oma vaidele ühe kuu jooksul kaebaja ei saanud ja 09.09.2010 esitas D.T Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale kaebuse Viru Vangla xx.xx.xxxx käskkirja nr xx tühistamiseks. Esitatud kaebuses D.T leiab, et Viru Vangla käskkirjaga nr xx määratud karistus on õigusvastane ja seega tuleb käskkiri tühistada. Kaebaja selgitab, et 22.04.2010 andis korrapidaja Merle Ojasalu talle korralduse korjata kokku oma asjad kuna kaebaja viiakse üle teise kambrisse. Kaebaja küsimusele, millisesse kambrisse teda üle viiakse, korrapidaja ei vastanud ja kaebaja palus korrapidajal 3-10-2333 kutsuda välja operatiivtöötaja, sest kaebaja ei saa suvalise kinnipeetavaga ühes kambris elada. Korrapidaja kutsus operatiivtöötaja asemel välja

  1. maja ülema ja kohale tulid veel kolm vanglaametnikku. Kaebaja püüdis oma probleemi
  2. maja ülemale selgitada, kuid ta ei soovinud kaebajat kuulata ja ütles talle kõrgendatud toonil, et kaebajal puudub õigus valida oma kambrikaaslast. Kaebaja lubas käsu täita, kuid viitas asjaolule, et kui teises kambris tekkivad probleemid, siis on ta sunnitud lõhkuma aknaklaasi, et sellega endale tähelepanu pöörata ning võib-olla siis helistatakse operatiivtöötajatele. Kaebaja korjas kõik asjad kokku ja läks teise kambrisse. Ta ei osutatud vastupanu ega väljendanud end ebatsensuurselt, vaid palus, et tema juurde oleks kutsutud operatiivtöötaja. Kaebaja ähvardas lõhkuda aknaklaasi, kuid ta ei teinud seda ega väljendanud end ebatsensuurselt. Kaebaja ei allunud korrapidaja käsule teise kambrisse minemiseks seetõttu, et korrapidaja ei kutsunud välja operatiivtöötajat seoses teise kambrisse kolimisega tekkinud probleemi lahendamiseks. Kaebaja palub tühistada Viru Vangla xx.xx.xxxx käskkiri nr xx kuna ta ei teinud midagi seadusevastast. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Viru Vangla leiab, et Dmitri Tsajun’i kaebus on põhjendamatu ja vaidleb sellele vastu.

§ 67

p-i 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks vanglas täitma vangla sissekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele.

§ 63lg 1 kohaselt on distsiplinaarrikkumine vangistuseaduse, vangla sissekorraeeskirjade (edaspidi VSk

E) või muude õigusaktide nõuete süüline rikkumine, mille eest võib distsiplinaarkaristusena kohaldada noomitust, ühe lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamist, töölt eemaldamist kuni üheks kuuks või kartserisse paigutamist kuini 45 ööpäevaks. Viru Vangla poolt läbi viidud distsiplinaarmenetluse alusel karistati kaebajat distsiplinaarkorras

§ 67

p-s 1 sätestatud nõuete rikkumise eest kartserisse paigutamisega kümneks ööpäevaks. Kaebaja rikkumine seisnes selles, et ta ei allunud vanglaametniku seaduslikule korraldusele pakkida asjad ja minna teise kambrisse. Vanemvalvur Merle Ojasalu ettekande nr 1688 kohaselt andis ta 22.04.2010.a kell 13.15 kaebajale korralduse pakkida asjad ja minna teise kambrisse. Kaebaja keeldus korraldust täitmast ning vanemvalvur kutsus abi. Abi saabumisel esialgu kaebaja keeldus korraldust täitmast, kuid viimaks võttis oma asjad ja viis teise kambrisse, öeldes järgmist: „Ma lähen teise kambrisse, aga seal lõhun akna“. Vanglaametniku korraldusele allumata jätmine on vastuolus

§ 67p-s 1 sätestatuga.

Seega oli tegemist distsipliinrikkumisega, mille eest võis karistada distsiplinaarkorras. Rikkumise osas viis distsiplinaarmenetluse läbi inspektorkontaktisik Keiti Kaaro, kes teavitas 26.04.2010.a kaebajat menetluse alustamisest ning andis võimaluse selgituse andmiseks. Kaebaja distsiplinaarmenetluse käigus seletusi anda ei soovinud. Menetleja kogus asjas tähtsust omavad tõendid ja koostas kõiki olulisi asjaolusid arvestades distsiplinaarmenetluse protokolli. Kaebajale esitati distsiplinaarmenetluse protokoll tutvumiseks 03.05.2010.a. Karistuse määramisel on arvestatud nii rikkumise raskusega, kaebaja varasema karistusega, kui ka eesmärgiga mõjutada kaebajat edaspidi õiguskuulekalt käituma. Vastutaja leiab, et distsiplinaarkaristuse määramine kaebajale on õiguspärane. Distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud kõiki

§ 64lg-tes 1, 2, 3, 4 ja 41 kehtestatud nõudeid.

Läbi on viidud distsiplinaarmenetlus, kaebajat on teavitatud menetluse algatamisest, menetluse käik on protokollitud, kaebajale on antud võimalus anda seletusi, karistus on määratud ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt ning määratud karistus on proportsionaalne. Kaebaja selgitab, et 22.04.2010.a ütles vanemvalvur Merle Ojasalu talle, et ta pakiks oma asjad kokku kuna ta viiakse üle teise kambrisse. Kaebaja küsis, millesse kambrisse, kuid vastust selle kohta ta ei saanud. Kaebaja selgitas, ta ei saa iga suvalise kinnipeetavatega ühes kambris viibida ja palus kutsuda julgeolekutöötaja. Julgeolekutöötaja ei tulnud, vaid tuli osakonna juhataja koos kolme vanglaametnikuga, kes ei soovinud teda kuulata ning ütlesid, et kaebaja ei saa valida, kellega ta koos kambris viibib. Selle peale ütles kaebaja, et ta on sunnitud lõhkuma aknaklaasi, et endale tähelepanu pöörata.

§ 11lg 2 2

(4)3-10-2333 sätestab, et vanglas paigutatakse kinnipeetav kambrisse või tuppa. Justiitsministri 30.11.2000.a määruse nr 72 „ Vangla sissekorraeeskiri“ § 5 lg 1 kohaselt kinnise vangla ühest või mitmest kinnipeetavate majutamiseks mõeldud hoonest või hoone osast moodustatakse osakond, kus asuvad kambrid. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt osakondi ja kambreid eraldades tuleb järgida kinnipeetavate eraldihoidmise kohta kehtestatud nõudeid ja julgeoleku tagamise põhimõtteid. Seega ei ole kinnipeetaval subjektiivset õigust valida, millisesse osakonda või kambrisse teda paigutatakse ning sellekohase otsuse teeb vangla, lähtudes vangla julgeoleku tagamise vajadusest. Seega oli kaebaja ümberpaigutamisel arvestatud vajadusega tagada vangla julgeolek. Ainuüksi kaebaja arvamus selle kohta, et ta võidakse paigutada ühte kambrisse kinnipeetavaga, kellega ta ei saa koos ühes kambris viibida, ei anna alust korralduse täitmata jätmiseks. Ajal, mil kaebaja keeldus vanglaametniku seaduslikule korraldusele allumast, ei teadnud ta, kellega konkreetselt ta ühte kambrisse paigutatakse, mistõttu ei saanud kaebaja olla teadlik asjaolust, kas ta saab selles kambris viibida või mitte. Samuti paigutati kaebaja ümber osakonnasiseselt ning osakonnas viibivate kinnipeetavatega pidi kaebaja paratamatult niikuinii kokku puutuma, mistõttu ei saanud osakonnasisene ümberpaigutamine seada ohtu kaebaja julgeolekut. Kaebaja paiguti kambrisse nr 7249 ja kaebaja viibis selles kambris kuni 13.08.2010.a. Riigikohus on oma 01.03.07.a lahendis nr 33-1-103-06 leidnud, et kinnipeetava arusaam seadustest ja sellega seonduv arusaam vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna kinnipeetavate õigust keelduda korralduse täitmisest. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas. Korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui korraldus vastab haldusmenetluse seaduse § 63 lg-s 2 nimetatud tühise haldusakti tunnustele ja tühisus on ilmselge. Kaebajale antud korraldus ei vastanud (edaspidi HMS) § 63 lg-s 2 nimetatud tunnustele ja seega ei olnud korralduse täitma jätmine õigustatud. Kaebaja pidi vanglaametniku poolt antud korralduse koheselt täitma, kuid ta ei teinud seda ja nõustus teise kambrisse minema alles siis, kui vanemvalvur kutsus abi kaebaja ümberpaigutamiseks. Tuginedes eeltoodule palub vastustaja HKMS § 26 lg 1 p 6 alusel jätta D.T kaebus rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Viru Vangla direktori xx.xx.xxxx käskkirjaga nr xx karistati kinnipeetav D.T-d kartserisse paigutamisega kümneks ööpäevaks

§ 67

p-s 1 ja Viru Vangla kodukorra p-s 8.1.1 sätestatud nõuete rikkumise eest, mis seisnes selles, et 22.04.2010, viibides Viru Vangla S-8 hoones S-4 sektori kambris nr 7246 kella 13.15 paiku, ei allunud kaebaja vanglaametniku seaduslikele korraldusele pakkida oma asjad ja minna teise kambrisse. Lisajõudude saabumisel keeldus kinnipeetav jätkuvalt talle antud korralduse täitmisest, kuid hiljem võttis oma asjad ja viis nad teise kambrisse. Ümberpaigutamisel ütles kinnipeetav: “Ma lähen teise kambrisse aga lõhun seal akna!“ (t.lk 13). Kaebaja selgitas, et ta keeldus allumast korrapidaja käsule minna teise kambrisse selle tõttu, et korrapidaja ei vastanud kaebaja küsimusele, millisesse kambrisse teda üle viiakse ega kutsunud kaebaja palvel kohale operatiivtöötajat, et kaebaja saaks selgitada seoses teise kambrisse ümberpaigutamisega tekkinud probleemi (t.lk 18). Kohus leiab, et kaebaja seisukoht ei ole kooskõlas Viru Vangla kodukorraga. Viru Vangla kodukorra (kinnitatud Viru Vangla direktori 25.03.2009 käskkirjaga nr 1.1-1/61) p-i 1.1 kohaselt sätestab kodukord vangistuse ja eelvangistuse kandmise tingimused ning täideviimise korra Viru Vangla territooriumil. Kodukord täpsustab vangistusseaduses, justiitsministri 30.11.2000 määruses nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ ja muudes õigusaktides sätestatut. Kodukorra p-i 1.3. kohaselt on kodukord kohustuslik täitmiseks kinni peetavatele isikutele, vangla teenistujatele ja vanglat külastavatele isikutele. Kodukorra p-st 8.1.1 tulenevalt on kinni peetav isik kohustatud täitma

, VSkE, kodukorda ja muid õigusakte ning alluma vanglaametnike ja -teenistujate seaduslikele korraldustele. VSkE § 5 lg 1 kohaselt kinnise vangla ühest või mitmest kinnipeetavate majutamiseks mõeldud hoonest või hoone 3

(4)3-10-2333 osast moodustatakse osakond, kus asuvad kambrid. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt osakondi ja kambreid eraldades tuleb järgida kinnipeetavate eraldihoidmise kohta kehtestatud nõudeid ja julgeoleku tagamise põhimõtteid. Seega ei ole kinnipeetaval subjektiivset õigust valida, millisesse osakonda või kambrisse teda paigutatakse ning sellekohase otsuse teeb vangla, lähtudes vangla julgeoleku tagamise vajadusest. Ainuüksi kaebaja arvamus selle kohta, et ta võidakse paigutada ühte kambrisse kinnipeetavaga, kellega ta ei saa koos ühes kambris viibida, ei anna alust korralduse täitmata jätmiseks.

§ 41

lg 2 kohaselt kinnipeetava, karistusjärgselt kinnipeetava, arestialuse või vahistatu vabadus allutatakse seaduses toodud piirangutele. Kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, siis võib vangla, Justiitsministeerium või arestimaja kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla või arestimaja julgeoleku kaalutlustel. Piirangud peavad vastama vangistuse täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse tagamise põhimõttele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust.

§ 67

p-st 1 tulenevalt on julgeoleku tagamiseks vanglas kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele.

§ 100

lg 1 kohaselt käesoleva seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib vahistatule kohaldada distsiplinaarkaristusi, milleks on noomitus, isiklike vahendite arvel lisatoitlustamise õiguse keelamine kuni kaheks kuuks, kartserisse paigutamine kuni 30-ks ööpäevaks. Kaebaja seletuse alusel saab järeldada, et kaebaja rikkus meelega vangla sisekorraeeskirja ja vangistusseadust. Kaebaja ignoreerib vanglas kehtivaid reegleid ja otsib eneseõigustuseks kõikvõimalikke põhjuseid. Vanemvalvur Merle Ojasalu 22.04.2010 ettekandega on tõendatud, et kaebaja rikkus

§ 67

p-i 1, mis sätestab, et kinnipeetav peab täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele (t.lk 9). Samuti eiras kaebaja kodukorra p-i 8.1.1 kuna keeldus teise kambrisse minemast. Eeltoodut aluseks võttes tuleb jätta D.T kaebus HKMS § 26 lg 1 p-i 6 alusel rahuldamata ja kohtukulud kaebaja enda kanda. Mare Krull kohtunik Kohtuotsus jõustus 12.05.2011 Tartu Ringkonnakohtu 12.aprilli 2011 määruse nr 3-10-2333 alusel, millega otsustati: 1. Jätta rahuldamata D.T taotlus riigilõivust vabastamiseks apellatsioonkaebuse esitamisel Tartu Halduskohtu 14.02.2011. a otsuse peale. 2. Tagastada apellatsioonkaebus. Mare Krull kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.