3-10-2516/37

3-10-2516 KO H T UO T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2011 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-10-2516 Haldusasi R. K´i kaebus tuvastada soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks töötamine käsielekterkeevitajana A-s järgmistel ajavahemikel: - 01.09.1976-02.12.1983; - 09.12.1985-30.12.1987; - 31.12.1987-27.08.
2. Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalikus menetluses Menetlusosalised Menetlusosalised Kaebaja R. K, esindaja advokaat Kaire Aus Arvamuse andja Lõuna Pensioniameti Pärnu büroo, esindaja Silvia Azojan RESOLUTSIOON Juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 5; § 31 lg 1 ja lg 4, § 84 lg 4 p 1: Rahuldada R. K´i kaebus. Tuvastada R. K´i (isikukood …, eluk ..) töötamine käsielekterkeevitajana A-s järgmistel ajavahemikel: - 01.09.1976-02.12.1983; - 09.12.1985-30.12.1987; - 31.12.1987-27.08.
3. 1 3-10-2516 Kohustada Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti Pärnu bürood arvestama R. K´i K´i töötamine eelpool tuvastatud ajavahemikul soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka avalduse esitamisest s.o 02.08.2010 (kuid mitte varem kui pensionile õiguse tekkimise päevast). Edasikaebamise kord Juhindudes HKMS § 31 lg 4: Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest , so
4. aprillist
5. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lähtudes TsMS 442 lg 6 lahendada kirjalikus menetluses ASJAOLUD 29.09.2010 saabus kohtusse R. K´i kaebus tuvastada soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks töötamine käsielekter-ja gaasikeevitajana A-s järgmistel ajavahemikel: 01.09.1976-02.12.1983; 09.12.1985-30.12.1987;31.12.1987-27.08.1993 (tl 5-8). 26.10.2010 määrusega võeti kaebus menetlusse ning saadeti seisukohtade esitamiseks Lõuna Pensioniameti Pärnu büroole (tl 29). 03.11.2010 esitas Lõuna Pensioniameti Pärnu büroo koopia kaebaja pensionitoimikust. Samas teatas, et on nõus asja arutama kirjalikus menetluses (tl 39-61). 23.11.2010 esitas kaebaja kaebuses esitatud taotluse muutmise avalduse (tl 81-82). 23.11.2010 esitas Lõuna Pensioniameti Pärnu büroo seisukohad kaebusele (tl 85-86). 17.12.2010 kohtunõudega kohustati menetlusosalisi esitama tunnistajatele kirjalikult küsimused (tl 63). 22.12.2010 esitas Sotsiaalkindlustusamet tunnistajatele küsimused (tl 95). 05.01.2011 esitas kaebaja tunnistajatele küsimused (tl 98). 02.02.2011 määrusega edastati tunnistajatele vastamiseks küsimused (tl 100-107). 15.02.2011 edastas tunnistuse J. V (tl 112). 15.02.2011 edastas tunnistuse R. S (tl 116). 21.03.2011 määrusega otsustati haldusasi läbi vaadata kirjalikus menetluses (tl 122-123). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD 2 3-10-2516 Kaebaja Kaebaja esitas 02.08.2010 Sotsiaalkindlustusameti Pärnu Pensioniameti pensionite ja toetuste osakonnale avalduse ja dokumendid vanaduspenisoni määramiseks soodustingimustel vanaduspensionide seaduse § 1 p 2 alusel kui isik, kes on töötanud Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega kinnitatud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde ja kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2 osa XX ühiskutse kood 19756 alusel elekter-gaasikeevitajana, kes lõikab, keevitab käsitsi ja poolautomaatmasinal või automaatmasinal, kasutades vähemalt
6. ohuklassi kahjulikke aineid sisaldavaid räbusteid, eriala kood 19906 käsielekterkeevitajana. Tööraamatu kohaselt töötas kaebaja alates 01.09.1976 kuni 02.12.1983 A-s keevitajana ja alates 31.12.1987 kuni 27.08.1993 samas asutuses lukksepp-keevitajana. Sisuliselt töötas kaebaja ühes ja samas ettevõttes samal ametikohal keevitajana, kus kaebaja tööülesanneteks oli käsitsi nii gaasi kui elektriga lõikamine ja keevitamine, millises tegevuses kasutati kaebaja tervisele ohtlikke ja kahjulikke aineid sisaldavaid materjale. Kaebajal puuduvad dokumentaalsed tõendid, et tõendada tema töötamist ametikohal, kus kasutati vähemalt
7. ohuklassi aineid sisaldavaid räbusteid. Eeltoodu tõttu soovib kaebaja tuvastada soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks töötamine käsielekterkeevitajana A-s järgmistel ajavahemikel: 01.09.1976-02.12.1983; 09.12.198530.12.1987;31.12.1987-27.08.1993, kes lõikab, keevitab käsitsi ja poolautomaatmasinal või automaatmasinal, kasutades vähemalt
8. ohuklassi kahjulikke aineid sisaldavaid räbusteid. Arvamuse andja oma seisukohtades leidis, et R. Ki kohta on säilinud dokumentaalsed tõendid ja nendest nähtub tema töötamine vaidlusalusel perioodil keevitajana, kuid dokumentidest ei nähtu tema töö iseloom. Juba varasemates asjades on tuvastatud, et reeglina ei olnud kolhoosides muud keevitust peale käsielekterkeevituse, mistõttu ei vaidle vastu kaebaja taotluse rahuldamisele, kui kohus leiab, et võib lugeda tõendatuks R. K´i töötamise käsielekterkeevitajana. KOHTU PÕHJENDUSED PÕHJENDUSED Kaebaja on esitanud kohtule nõude tuvastada vanaduspensionile õigust andva staaži hulka tema töötamine kaebuses märgitud töökohal ja ajavahemikul. Seega taotleb kaebaja avalik-õigusliku õigussuhte tuvastamist. Lähtudes HKMS § 6 lg 3 p 3 on viidatud taotluse lahendamine halduskohtu pädevuses. Kooskõlas HKMS § 9 lg 6 võib kaebuse avalik-õigusliku suhte olemasolu kindlakstegemiseks esitada tähtajatult. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav. Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) § 1 punkti 2 kohaselt on soodustingimustel vanaduspensioni õigus saada isikul, kes on töötanud tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade 3 3-10-2516 nimekirja nr 2 järgi ning kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja kuus kuud on töötatud nendel töödel. Kaebaja esitas nimekirja 2 alusel staaži tõestamiseks tööraamatu (tl 10-21), Ametiühingu liikmepilet nr 00606632, mille kohaselt töötas kaebaja keevitajana (tl 24), tõeni nr 313 tarbijate elektriseadmete TEE ja OE teadmiste kontrollimise kohta (tl 26-27), AS Ae 27.08.10 tõendi nr K/2, millest nähtuvalt töötas kaebaja nii elektri-kui gaasikeevitajana. Eelnimetatud tõenditest nähtuvalt on dokumentaalselt tõendatud, et kaebaja töötas taotletud ajavahemikul elekterkeevitajana, kuid ei nähtu, et kaebaja lõikas, keevitas käsitsi ja poolautomaatmasinal või automaatmasinal, kasutades vähemalt
9. ohuklassi kahjulikke aineid sisaldavaid räbusteid. Muid kaadrialaseid dokumente säilinud ei ole. Vabariigi Valitsuse 10.01.2002 määrusega nr 6 kinnitatud „Pensioniõigusliku staaži tõendamise korra“ § 28 kohaselt tuleb pensioni taotlejal juhul, kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud, pöörduda pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtu poole. Kaebaja pöördus kohtu poole eesmärgiga tuvastada töötamine käsielekterkeevitajana A-sjärgmistel ajavahemikel: 01.09.1976-02.12.1983;09.12.1985-30.12.1987;31.12.1987-27.08.1993 ning määrata talle pension tulenevalt Nimekirjast nr 2, V osa, koodi 19906 all märgitule. Kaebuse kohaselt töötas kaebaja alates A-s 01.09.1976 kuni 02.12.1983 keevitajana, alates 09.12.1985 kuni 30.12.1987 elekter-gaaskeevitajana ja alates 31.12.1987 kuni 27.08.1993 lukkseppkeevitajana. Sisuliselt töötas kaebaja samas ettevõttes samal ametikohal keevitajana kogu tööaja ulatuses. Kaebaja tööülesanneteks oli käsitsi nii gaasi kui elektriga lõikamine ja keevitamine, millises tegevuses kasutati kaebaja tervisele ohtlikke ja kahjulikke aineid sisaldavaid materjale. Kaebaja tööiseloomu tõendavad tunnistajad R. S ja J. V, kes kinnitavad kaebaja töötamist elekterkeevitajana. Tunnistuste juurde on lisatud eelnimetatud tunnistajate väljavõtted tööraamatutest ning isikut tõendavatest dokumentidest. J. V töötas A-s perioodidel 01.09.1976-02.12.1983 ning 09.12.1985 kuni 30.12.
10. erinevatel ametikohtadel, sealhulgas elektrikeevitajana. Tunnistaja ütluste kohaselt töötas kaebaja A-s elektrikeevitajana. Töö sisuks oli remonti vajavate ning uute metalldetailide valmistamine. Kaebaja kasutas oma töös käsielektrikeevitusagregaati ning propaanilõikureid. Oma töös puutus kaebaja kokku atsetüleeni, propaani ning elektrikeevitusel tekkivate gaasidega. Kaebaja muid töid peale keevituse ei teinud. Tema töö oli tervistkahjustav, mistõttu anti kaebajale igapäevaselt tasuta 0, 5 liitrit piima ning puhkuse lisa 24 päeva aastas. R. S töötas A-s perioodidel 04.01.1983 kuni 02.12.1983 ning 09.12.1985 kuni 05.04.
11. erinevatel ametikohtadel, sealhulgas remondimehaanikatöökoja juhatajana. Tunnistaja oli R. K´i otsene tööülesannete andja. 4 3-10-2516 Tunnistaja ütluste kohaselt töötas kaebaja A-s käsielektrikeevitajana. Töö sisuks oli remonditööd, kus tuli teostada elektrikäsikeevitust. Kaebaja kasutas oma töös käsielektrikeevitusagregaati ning propaanilõikureid. Oma töös puutus kaebaja kokku atsetüleeni, propaani ning elektrikeevitusel tekkivate gaasidega. Kaebaja tööülesannete hulka kuulus üksnes keevitustööde tegemine. Kaebaja tööd loeti tervistkahjustavaks, mistõttu anti kaebajale igapäevaselt tasuta 0, 5 liitrit piima ning puhkuse lisa 24 päeva aastas. Sotsiaalkindlustusameti esindaja võttis õigeks, et eeltoodud tõenditega saab tuvastada kaebuses taotletud soodustingimustel määratava tööstaaži ning ei vaielnud kaebaja avalduse rahuldamise vastu. Kohus olles tutvunud asjas esitatud dokumentaalsete tõenditega kaebaja töötamise kohta käsielekterkeevitajana, leiab eeltoodut kogumis ja vastastikuses seoses hinnates, et kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetlusosalised menetluskulude taotlust ei esitanud. Kaebaja esindaja on tasunud 29.09.2010 kaebuse esitamisel riigilõivu 15, 98 eurot (250 krooni) Rahandusministeeriumi kontole. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 7 kohaselt pensioniõigusliku staaži tõendamise asja läbivaatamisel riigilõivu ei võeta. Kohus selgitab, et tulenevalt riigilõivuseaduse § 15 lg 1 p 3 tagastatakse tasutud riigilõiv, kui riigilõivu on tasunud isik, kes on vabastatud riigilõivu tasumisest. Rahandusministri
12. septembri 2010.a. määruse nr 47 § 10 kohaselt riigilõivu tasunud isikul on õigus esitada riigilõivu võtnud asutusele taotlus riigilõivu tagastamiseks koos riigilõivu tasumist tõendava originaaldokumendiga kahe aasta jooksul riigilõivu tasumise aasta lõpust arvates. Originaaldokumenti ei esitata juhul, kui riigilõivu võtnud asutusel on võimalik kontrollida riigilõivu laekumist elektroonilisel teel. Annika Vendik Kohtunik 5