§-le 367 taotleb hageja kostjalt põhivõlgnevuse 53000 krooni ja viivise hagi esitamise seisuga 36320 krooni ning lisaks iga võlgnevuse tasumisega viivitatud päeva eest viivise 0,5% põhinõudest väljamõistmist kuni kohustuse täitmiseni. Kostja vastuväited Postisaadetise väljastusteatest nähtuvalt on hagiavaldus koos lisadega üle antud kostja abikaasale H. L. K. .12.2010.a.
lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja saab lahendada tagaseljaotsusega
lg 1 alusel, sest kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ja hageja on juba hagiavalduses esitanud taotluse (tl 5) tagaseljaotsuse tegemiseks.
lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse teha
§-s 407 lg 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata.
lg 4 kohaselt võib tagaseljaotsuse põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Samas on ka märgitud, et tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 alusel kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud dokumentidega (tl-d 13-17, 27-28) ning õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Kostja võlgneb hagejale põhivõlgnevusena 53000 krooni ja viivisena 09.11.2010.a. seisuga 36320 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS § 142 lg 1, 76 lg 1, § 108 lg 1, 101 lg 1 p 1 ja 6 ning § 113 lg 1 alusel välja mõista. Alates 01.01.2011. a on Eestis rahaühikuna käibel euro (EUR). Eesti krooni (EEK) vahetuskursiks euro suhtes on 1 EUR=15,6466 EEK. Seega tuleb kõik kroonides väljendatud summad ümber arvestada eurodeks, jagades need 15,6466-ga. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks võlgnevuse katteks välja mõista 5708,59 eurot (sh 3387,32 eurot põhivõlgnevuse ja 2321,27 eurot viivise seisuga 09.11.2010.a. katteks).
§-s 367 on sätestatud, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, 3
lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt
§-le 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad hageja menetluskulud kostja kanda. Hageja on kohtu nõudmisel esitanud menetluskulude nimekirja ja nende kandmist tõendavad dokumendid (tl 24-26). Seetõttu määrab kohus
lg 3 alusel käesolevas tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema üheks menetluskuluks hagi esitamisel tasutud riigilõiv 8500 krooni so 543,25 eurot ja hagi tagamise avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 450 krooni so 29 eurot. Kohtu hinnangul on hageja ilmselgelt eksinud hagi tagamise avalduse esitamisel tasutud riigilõivu ümberarvestamisel eurodesse ( õige peab olema 28,76 eurot). Riigilõivu kokku 8950 krooni tasumist tõendab 12.11.2010.a. maksekorraldus. Seega tuleb riigilõivu katteks kostjalt hageja kasuks välja mõista 8950 krooni so 572,01 eurot. Hagiavalduse kohaselt on hageja kandnud õigusabikulusid 3600 krooni so 230,08 euro ulatuses. Advokaadibüroo A. P. .11.2010.a. arve kohaselt peab hageja tasuma materjalidega tutvumise, õigusliku positsiooni kujundamise, hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse koostamise eest M. L. K. 3600 krooni ( sh käibemaks 600 krooni).
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Advokaadibüroo arve tõendab, et hageja kasutas hagiavalduse koostamisel õigusabi. Kohtu hinnangul võimaldab arves toodud õigusabiteenuse kirjeldus asuda seisukohale, et see on seotud just käesoleva tsiviilasjaga.
lg 3 kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Hagi esitamise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 on kinnitatud „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“. Nimetatud määruse § 1 lg 1 kohaselt tsiviilasja hinna kuni 100 000 krooni puhul on maksimaalselt sissenõutav kulu 4
§-st 133 lg 1 tulenevalt on 53000 krooni. Seega jääb hageja nõutav lepingulise esindaja kulu lubatud piirmäära sisse. Nõutav õigusabi kulu sisaldab aga käibemaksu 600 krooni, kuid puudub
§-s 174 lg 6 nõutav kinnitus selle kohta, et avaldaja ei ole käibemaksukohuslane või ta ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja lepingulise esindaja kulu katteks välja 3000 krooni so 191,73 eurot. Seega tuleb kostjalt menetluskulude katteks välja mõista 572,01 + 191,73 so 763,74 eurot. Tartu Maakohtu 01.12.2010.a. määrusega on hagi tagamiseks hagi hinna so 53 000 krooni ulatuses arestitud kostja kontod Eesti krediidiasutustes. Kuna kohus hagi rahuldab, tuleb
§-st 445 lg 2 tulenevalt hagi tagamine jätta jõusse kuni otsuse täitmiseni. Tartu Maakohtu 18.11.2010.a. määruse alusel on hageja 26.11.2010.a. maksekorraldusega nr 256 ( tl 6) hagi tagamise tagatise katteks tasunud 2650 krooni ( so käesoleval ajal 169,37 eurot) Rahandusministeeriumi arvele 10220034799018 SEB Pangas viitenumbrile 3100057455.
§-st 391 tulenevalt hagi tagamise tagatise eesmärgiks on hüvitada hagi tagamisega tekkida võivat kahju. Kuna kohus hagi rahuldab, on ära langenud tagatise nõudmise eeldused ja tagatise võib hagejale tagastada.
§-s 468 lg 1 p 2 sätestatust tulenevalt kuulub tagaseljaotsus tagatiseta viivitamatult täitmisele. Kuna asjaolu, kas hagi tagamise nõudmise eeldused on ära langenud, selgub lõplikult alles pärast käesoleva otsuse jõustumist, peab kohus hagi tagatise tagastamise osas põhjendatuks otsuse täitmist peale selle jõustumist. Kohtunik Rita Kulberg 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.