Obsah (5)

§ 146§ 147§ 144§ 154§ 142

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-08-48812 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18.04.2011, Tallinn Kohtukoosseis Iko Nõmm, Margo Klaar, Gaida Kivinurm Tsiviil

§ 146lg 1 alusel.

Nii leppetrahvi kui ka viivise nõue on seotud põhikohustusest tuleneva nõudega ja aeguvad koos põhikohustusest tuleneva nõudega ning tuleb kohaldada aegumist. Viivise nõue ja hagi esitamisega viivitamine on vastuolus hea usu põhimõttega.

1. Kostja on nõus maksma 500 krooni kuus, seega aastas 6000 krooni. Kostja on perekonna ainus maksumaksja ja peale tema on peres veel kolm kooliealist last ja töötu abikaasa, kes ei oma ka töötuskindlustust, sest on juba aastaid tööta. 2 Maakohtu otsus ja selle põhjendused
2. Pärnu Maakohus rahuldas 02.12.2009 hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 11 363,36 krooni, viivise 5000 krooni ja jättis kohtukulud kostja kanda.
3. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus on kohtule esitatud 14.07.
4. 21.07.2005 on kostjale saadetud lepingu lõpetamise teade, mille kohaselt on kostjal seisuga 21.07.2005 hageja ees võlgnevus, mis palutakse tasuda 25 päeva jooksul teate koostamisele järgnevast päevast.

§ 147

lg 3 kohaselt kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Üldtingimuste VII osa p 7.

1. kohaselt on klient kohustatud arve tasuma 15 päeva jooksul alates arve väljastamise päevast. Seega toimus teenuse eest tasumine arve esitamise teel. Hagile on lisatud AS Tele 2 arve 01.02.2005, selle arve aegumine algab 31.12.2005 ja lõpeb 3 aasta möödumisel, s.o. 31.12.
2. Eelneva alusel on kostja väited hagi aegumise kohta õigusliku aluseta ja tuleb jätta tähelepanuta.
3. Kirjalikus vastuväites maksekäsule on kostja olnud nõus tasuma põhivõla, kuid ei ole nõus tasuma viivist 10 000 krooni ja õigusabi tasu 4500 krooni. Kuivõrd hageja esindaja on 13.10.2009 kohtule avaldanud, et on nõus viivist vähendama 5000 krooni võrra, siis tuleb viivist vähendada 5000 krooni võrra ja mõista välja viivis 50 % ulatuse hageja nõutud suurusest, s.o. 5000 krooni arvestades kostja varanduslikku sesundit ja üldist majandussurutist.
4. Viivisintressi arvutamist reguleerib VÕS § 113 lg 1, mille kohaselt võib võlausaldaja nõuda viivitamise korral võlgnikult viivise maksmist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse täitmiseni. Viivise suurust seadus ei piira, kuid annab õiguse nõuda selle vähendamist, kui see on ebamõistlikult suur (VÕS § 113 lg 8). Viivise vähendamisel tuleb arvesse võtta kohustuse täitmise ulatust võlgniku poolt, teise poole õigustatud huvi ning poolte majanduslikku seisundit (VÕS § 162 lg 1). Kuna tegemist on lahtise loeteluga, siis võivad kohtud viivise vähendamisel arvesse võtta ka asjaolusid, mida ei ole seaduses otseselt nimetatud. Kohtu hinnangul tuleks viivise vähendamisel arvestada asjaoluga, et kostjal on neli last, neist 3 alaealist, kes on tema ülalpidamisel. Kostja on kohtule korduvalt kinnitanud, et tal ei ole lihtsalt raha, et nõutud summat maksta. Põhivõla suuruse osas poolte vahel vaidlus puudub. Kostja on vastu vaielnud viivise nõudele ja õigusabi tasu suurusele. Apellatsioonkaebuse põhjendused
5. Kostja palus tühistada Pärnu Maakohtu 02.12.2009 otsuse, kohaldada aegumist ning jätta menetluskulud hageja kanda.
6. Kaebuse põhjenduste kohaslt peatati AS Tele 2 teenuste osutamine kostjale oktoobri lõpul või novembri algul 2004.a, mis selgub ka hageja esitatud AS Tele 2 arvetelt. Kuni 06.11.2004 arveni nr 11160144 olid telefoni numbrid veel avatud ja kostjal oli kehtiv leping AS-ga Tele
7. Alates 06.12.2004 arvest nr 11413967 olid kostja käsutuses olnud telefonid suletud. Samal ajal 06.12.2004 registreeris AS Tele 2 info kostja makseviivituse kohta krediidiinfot pakkuvas isikute andmebaasis Maksehäireregister. Nendele arvetele tuginedes ja hageja poolt kohtule saadetud täiendavast seisukohast 26.11.2009 sai kostja aru, et AS Tele 2 on temaga lepingu oktoobri lõpul või novembri algul 2004.a ühepoolselt lõpetanud, kuna tal ei olnud enam võimalik AS Tele 2 teenuseid kasutada. Lepingu lõpetamise teade 21.07.2005 jõudis kostjani alles koos Pärnu Maakohtu hagi menetlusse võtmise määrusega 15.06.
8. Teade on õigustühine, kuna sellel puudub vastutava isiku allkiri. Jääb selgusetuks asjaolu, millisel alusel väljastati lõpparve 01.02.2005, kui leping ei 3 olnud veel lõppenud. Kui aga aluseks võtta lepingu lõpetamise teade 21.05.2005, mis ei sisalda arvet, siis ka sellisel juhul on tsiviilasi

§ 146

lg 1 alusel aegunud, sest maksekäsu kiirmenetluse avaldus oli kohtule esitatud 14.07.

2. Liitumislepingus kokkulepitud telefoniteenuste kasutamisest tulenev tasunõue on tehingust tulenev nõue, mille aegumistähtaeg on

§ 146lg 1 kohaselt kolm aastat.

Aegumise algusele tuleb nimetatud nõude korral kohaldada

§ 147lg-t 1 ja lg 3 teist lauset.

Kostja pidi liitumislepingu kohaselt tasuma teenuste eest talle esitatavate arvete alusel.

1. Arve, mis on koostatud 06.12.2004 nr 11413967 ja mille maksetähtaeg oli 23.12.2004 ning mis sisaldab kõneteenuste (ka eelmistest perioodist tasumata) ja telefonide järelejäänud osamakseid kuni täieliku tasumiseni summast alates tuleks hakata ka arvestama aegumistähtaja algust. Sellele on kinnitus ka eelpool nimetatud AS Tele 2 järelmaksu tingimuste p 4.4, mille kohaselt on klient kohustatud tasuma AS-le Tele 2 koheselt kõik selleks hetkeks tasumata osamaksed kuni AS Tele 2 järelmaksulepingu tähtaja lõpuni. 06.12.2004 arves nõuti kostjalt 4809,83 krooni tasumist, samuti oli arves märgitud varasematest 2004.a esitatud arvetest tulenev võlgnevuse summas 3575,90 tasumise nõue (tegemist on tehingutest tuleneva nõudega). Kokku koosnes nõue võlast kõneteenuste eest 2766,11 krooni ja telefoni järelmaksu osamaksete tasumise nõudest 5624,49 krooni. Varasem võlgnevus oli tekkinud 2004.a arvetest. Kõik eri tähtpäevadel tekkinud nõuded muutusid sissenõutavaks 2004.a. Asjaolu, et sama nõude kohta esitatakse hilisem arve, ei too aegumise suhtes kaasa aegumisetähtaja hilisemat kulgemise algust. Seega algas aegumistähtaeg 01.01.2005 kell 00.00 ja lõppes 31.12.2007 kell 24.
2. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus on kohtule esitatud 14.07.
4. Arve nr 11849351, millele on rajatud kohtuotsus, mis on koostatud 01.02.2005 maksetähtajaga 18.02.2005, sisaldab leppetrahve on kõrvalkohustusest tulenev nõue ning

§ 144

järgi aegub kõrvalkohustusest tulenev nõue koos põhikohustusest tuleneva nõudega ka siis, kui kõrvalnõue ei oleks eraldi veel aegunud. Nii viivise kui telefoni järelmaksude osas on tegemist korduvate kohustustega ja

§ 154

kohaselt on korduvate kohustuste täitmise nõude aegumistähtaeg kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Kuigi maakohus ei ole arvestanud

154 eripära ning ei määranud kindlaks millised kohustused ja millal muutusid sissenõutavaks on nii leppetrahvi kui ka viivise nõue seotud põhikohustusest tuleneva nõudega ja aeguvad koos põhikohustusest tuleneva nõudega

§ 147

lg 1 ja 3 ning

§ 146lg 1 alusel.

Leppetrahvi nõue muutus sissenõutavaks 18.02.2005 (kui tinglikult möönda, et leppetrahvi nõue on põhjendatud). Viivise nõue on esitatud 2004.a sissenõutavaks muutunud telefoniteenuste ja telefoni järelmaksu osamaksete võlgnevuse ning 01.02.2005 arves esitatud tasumata leppetrahvi eest alates 18.02.

2. Kohus ei ole neid tõendeid analüüsinud ja ei ole põhjendanud, miks ta nimetatud tõendeid ei arvesta. Kostja palub tuvastada maakohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hinnata otsuses hindamata tõendeid, kuivõrd asjaolud, millele tugineti ja tõendid, mis esitati jäeti põhjendamatult tähelepanuta.
3. Kohus kohaldas ebaõigesti VÕS 113 lg 1 ja jättis ebaõigesti kohaldamata

§ 142, 144, 146 lg 1, 147 lg 3 ja 154 ja VÕS § 141 p 3.

1. Põhinõude ja kõrvalnõuete esitamine on vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja ei osanud oodata põhinõude ja viivise esitamist 3 aastat pärast võlgnevuste tekkimist (eriti viivise ja leppetrahvi osas) olles arvamusel, et nõuet enam ei esitata (tlk 85).
2. Kostja ei ole kohustust rikkunud tahtlikult

§ 146lg 4 mõttes.

1. Kui tinglikult möönda, et viivise väljamõistmine on põhjendatud, ei vaidle kostja vastu viivise vähendamisele. Leppetrahvi nõudelt ei ole viivise arvestamine lubatud, kuid kuivõrd viivist on välja mõistetud vähendatud määral, ei mõjuta see viivise suurust. 4 Vastus apellatsioonkaebusele
2. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
3. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normide rikkumise tõttu tühistada ning tsiviilasi saata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 3 alusel maakohtule uueks lahendamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada maakohtu otsuse tühistamise taotluse osas.
4. TsMS § 436 lg-le 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. TsMS § 442 lg 8 paneb kohtule kohustuse anda hinnang kõigile poolte esitatud faktilistele väidetele ning kui kohus mõne väitega ei nõustu, peab kohus seda otsuses põhjendama. Kohus ei saa jätta poolte väiteid põhjendamatult kõrvale, vaid peab otsust tehes ütlema, millise järelduse ta esitatud faktide kohta tõendeid hinnates teeb. Samuti on maakohus rikkunud TsMS § 436 lg-t 2, mille kohaselt tuleb kohtuotsus rajada asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 232 lg 1 paneb kohtule kohustuse hinnata kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning kui kohus jätab mõne tõendi arvestamata, peab kohus seda vastavalt TsMS § 442 lg-le 8 otsuses taas põhjendama. Maakohtu otsus neile nõuetele ei vasta. Menetlusnormide rikkumise tõttu valitseb hageja väidetava võlgnevuse aluse ja suuruse osas segadus, mille maakohus oleks pidanud enne otsuse langetamist TsMS § 392 lg 1 p-de 3 ja 4 sätestatud eelmenetluse ülesandeid täites asja lahendamiseks vajalikus ulatuses kõrvaldama.
5. Maakohus on hagi osalist rahuldamist põhjendanud üksnes üldsõnalise väitega, et hageja on kostjale esitanud 01.02.2005 arve, mille aegumine algab 31.12.2005 ja lõppeb kolme aasta möödumisel, mistõttu on kostja väited hagi aegumise kohta alusetud. Millel kohtu sellekohane seisukoht rajaneb, otsusest ei selgu. Kuna maakohus ei olnud nõude aluseks olevaid asjaolusid seadusele vastavalt tuvastanud, ei saanud kohus vaidlust lahendavat otsust langetada. Otsuse puudulikkuse tõttu ei ole ringkonnakohtul võimalik asja sisuliselt lahendada, sest apellatsiooniastmes esmakordsel asja lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude kogumi olulises ulatuses tuvastamine rikub kassatsioonimenetluse eripära arvestades poolte õigust kohtuotsuse peale faktiliste asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas edasi kaevata.
6. Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel tähele panna, millised nõuded on hageja esitanud ja milliseid tsiviilseadustiku üldosa seaduse sätteid tuleb nende nõuete aegumise osas kohaldada, s.h tuleb välja selgitada aegumise algusele kohaldatavad sätted. Erinevate nõuete aegumisele võivad nende nõuete iseloomust lähtuvalt kohalduda erinevad

-i sätted.

1. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja on alates 07.10.2000 sõlminud Tele 2 Eesti AS-ga (AS Ritabell õigusjärglane) rea lepinguid mobiilsideteenuste kasutamiseks (tl 8794). Erimeelsust ei ole ka selles, et Tele 2 Eesti AS sõlmitud lepingute alusel kohustunud võimaldama kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja on kohustud saadud teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Samuti puudub vaidlus selles, et kostja ei ole hageja poolt hagile lisatud arveid (01.10.2004 arve 10877084 summas 882,65 krooni; 06.10.2004 arve 10924056 summas 826,55 krooni; 06.11.2004 arve 11160144 summas 1866,60 krooni; 06.12.2004 arve 11413967 summas 4809,83 krooni; 06.01.2005 arve 11652682 summas 64,99 krooni ning 01.02.2005 arve leppetrahvi kohta) seni tasunud.
2. Telefoniteenuste kasutamisest tulenev tasunõue on tehingust tulenev nõue, mille aegumistähtaeg on

§ 146lg 1 kohaselt kolm aastat.

Aegumise algusele tuleb nimetatud nõude korral kohaldada

§ 147

lg-t 1 ja lg 3 teist lauset.

§ 147

lg 1 esimese lause kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui 5 seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 147

lg 3, mis reguleerib eelkõige kokkulepitud lepingulise tasu maksmise nõude aegumist, teine lause sätestab, et kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võis kokkuleppe kohaselt arve esitada. See tähendab, et nõuete osas, mis muutusid sissenõutavaks

1. aastal esitatud arvete alusel (01.10.2004 arve 10877084 summas 882,65 krooni; 06.10.2004 arve 10924056 summas 826,55 krooni; 06.11.2004 arve 11160144 summas 1866,60 krooni; 06.12.2004 arve 11413967 summas 4809,83 krooni) algas aegumise tähtaeg 01.01.2005 kell 00.00 ja lõppes 31.12.2007 kell 24.
2. Kuna hageja on esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohtule 14.07.2008, on kõik nõuded, mis tuginevad 2004.a arvetele, aegunud.
3. 06.01.2005 kuupäeva kandva arve nr 11652682 alusel sissenõutavaks muutunud summa 64,99 krooni osas algas aegumine 01.01.2006 kell 00.00 ja lõppes 31.12.2008 kell 24:
4. Kuna hageja on esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohtule 14.07.2008, ei ole hageja nõue nimetatud summa osas aegunud. Arves näidatud nõude rahuldamise üle saab otsustada pärast tõendite sisulist hindamist.
5. Maakohus on otsuses ainsa tõendina ära märkinud üksnes arve, mis kannab kuupäeva 01.02.
6. Maakohus ei ole arve sisule mingit tähelepanu pööranud, ega selles märgitud nõude maksmapandavusele hinnangut andnud. Nimetatud arve selgitustes on märgitud, et see sisaldab kolme 1000 krooni suurust leppetrahvi nõuet, mis on seotud kolme erineva telefoninumbriga (tl 55 ja 56). Hagi täpsustuses on hageja märkinud, et leppetrahvi nõue tuleneb Tele 2 Eesti AS-i poolsete üldtingimuste p-st 8.2, mis näeb teenuse pakkujale ette leppetrahvi nõudmise õiguse lepingu ennetähtaegse lõpetamise puhul. Sealsamas on hageja märkinud, et kehtivaid lepingud, mida üles öeldi oli kaks, kuid nõue on sellele vaatamata ikkagi 3000 krooni (tl 109). Kuidas maakohus on nimetatud arve alusel jõudnud järeldusele, et kostjalt tuleb välja mõista põhivõlg 11 363,36 krooni ja viivised 5000 krooni, jääb mõistatuslikuks. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohutul pöörata tähelepanu nii nimetatud arve sisule kui ka arvega seotud hageja väidete vastuolulisusele. Arves kajastatud nõude maksmapandavuse hindamisel tuleb maakohtul m.h võtta seisukoht, kas Tele 2 Eesti AS-i poolsete üldtingimuste p-i 8.2 näol ei ole tegemist lubamatu tüüptingimusega VÕS § 42 tähenduses.
7. Senises menetluses ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et lepingute lõpetamisest oleks kostjat teavitatud enne viimase poolt 21.07.2005 teate kättesaamist, mistõttu tuleb eeldada, et kõik hageja nõuded on muutunud sissenõutavaks enne lepingu ülesütlemist.
8. Menetluskulud tuleb jagada vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele. Iko Nõmm Margo Klaar Gaida Kivinurm 6