3-11-823/6

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-11-823 Määruse kuupäev

1. mai 2011 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi V. O kaebus televiisori äravõtmisega Viru Vangla poolt tekitatud 2550 euro suuruse kahju hüvitamiseks Resolutsioon
2. Tagastada V. O kaebus halduskohtumenetluse seadustiku § 11 lg 3 ja lg 3’ p 5 alusel läbivaatamatult.
3. Määruse ärakiri saata kaebajale. Edasikaebamise kord Määrust saab vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
4. V. O on esitanud Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse, milles palus hüvitada talle Viru Vangla poolt televiisori äravõtmisega tekitatud 2550 euro suurune kahju. Kaebuses sisalduvas taotluses palus kaebaja, et ta vabastataks riigilõivu tasumisest ning põhjendas seda rahaliste võimaluste puudumisega. 12.04.2011 koostatud kohtumäärusega jättis kohus taotluse rahuldamata ning kaebuse käiguta ja andis V. O kümme päeva riigilõivu tasumiseks. Kaebaja ei ole vaatamata tagajärgede kohta antud hoiatusele riigilõivu tasumist tõendanud vaid on esitanud taotluse, milles palub uuesti riigilõivu tasumisest vabastamist või selle 20 euro suuruste osade kaupa maksmise võimaldamist. KOHTU PÕHJENDUSED
5. Halduskohtumenetluse seadustiku § 11 lg 1 ja 2 kehtestatu kohaselt peab kohus kaebuse saamisel kontrollima, kas see vastab nõuetele ja kas riigilõiv on tasutud ning puuduste esinemise korral tuleb jätta kaebuse käiguta ja anda tähtaeg nende kõrvaldamiseks. Sama seadustiku § 11 lg 3 kohustab kaebuse tagastama, kui selle esitaja pole kohtu poolt määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud. Riigilõivuseaduse § 57 lg 14 ja halduskohtumenetluse seadustiku § 10 lg 6 kohustavad kahju hüvitamise nõudega kaebuse halduskohtusse esitamisel tasuma riigilõivu, mille suuruseks on 5% nõutava hüvitise summast ning lisama kaebusele seda kinnitava tõendi. V. O väitis, et ei oma riigilõivu tasumiseks piisavaid vahendeid, kuid Viru Vanglas koostatud isikukonto väljavõte kinnitab, et vanglast vabanemisel 01.04.2011 maksti talle välja 837,78 euro suurune vabastustoetus. Seega oli tal võimalik tasuda riigilõivuseaduse § 57 lg 14 ettenähtud 127,50 euro suurune riigilõiv, puudub vajadus vabastada teda sellest ja pole alust ka ajatada tasumist.
6. Halduskohtumenetluse seadustiku § 11 lg 3’ p 5 kohaselt peab halduskohus kaebuse tagastama, kui selle esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust. Riigikohtu lahendi nr 3-31-20-10 kohaselt tuleb nimetatud alust kohaldada ka siis, kui kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. V. O väidab, et televiisori äravõtmisega alandas Viru Vangla tema inimväärikust ja tekitas talle kannatusi ning soovib tekitatud kahju eest 2550 euro suurust hüvitist. Avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamise aluseid reguleeriva riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 annab küll võimaluse nõuda väärikuse alandamise läbi tekitatud mittevaralise kahju rahalist hüvitamist, kuid kohtupraktikas juurdunud seisukohtade järgi saab hüvitise väljamõistmine õigustatud olla üksnes juhul, kui väärkohtlemine ületab teatud minimaalse raskustaseme. Mitte igasugune ebamugavustunne ja läbielamine pole veel käsitletav inimväärikuse alandamisena. Antud juhul ei saa V. O poolt vaidlustatu olla mingil juhul niisuguseks rikkumiseks, mida üldse oleks võimalik pidada tema väärikuse alandamiseks. Seega ei ole talle ilmselgelt tekitatud kahju inimväärikuse alandamise teel ning tema mittevaralise kahju hüvitamise nõue ei saaks olla edukas.
7. Eeltoodud järeldustel ei või Tartu Halduskohus V. O kaebust menetleda ja peab selle halduskohtumenetluse seadustiku § 11 lg 3 ja lg 3’ p 5 nimetatud alustel läbivaatamatult tagastama. Raili Randlane Kohtunik